Aýa raıy
Astana 15 °S
Almaty 13 °S
valıýta baǵamy
USD 386.77
EUR 427.26
RUB 6.00
CNY 54.56

Qasym-Jomart Toqaev Joshy hannyń esimin ulyqtaý qajet dep nege aıtty

2019 jyldyń 25 tamyz 2019 14:40

NUR-SULTAN. QazAqparat - Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Ulytaý – 2019» halyqaralyq týrıstik forýmynda Altyn ordanyń negizin qalaǵan Joshy hannyń esimin ulyqtaýdy, kesenesin mádenı týrızm nysanyna aınaldyrýdy tapsyrǵan edi.

Memleket basshysy bul máseleni nege kóterip otyr, Joshy hannyń tarıhta alar orny qandaı? Osy týrasynda QazAqparat tilshisi Memleket tarıhy ınstıtýtynyń dırektory, tarıhshy, saıasattanýshy Búrkitbaı Aıaǵanmen tildesken edi.

«Bul óte revolıýtsııalyq mańyzdaǵy áńgime. Birinshiden, osy kúnge deıin Altyn orda tarıhy kereǵar pikirde órkenıetke kirmegen jabaıylardyń memleketi retinde kórsetilip keldi. Al, shyn máninde Altyn orda Rýs, frantsýzdar tarıhy syndy adamzat órkenıetindegi mańyzdy memleketterdiń biri. Ekinshiden, Altyn ordany mońǵoldardyń memleketi deıtin qate pikir bar. Bul túrkilerdiń, onyń ishinde qazaq, tatar, noǵaı, ózbek syndy halyqtardyń qurǵan memleketi bolatyn. Basqa halyqtar óz memleketin aıtyp otyrǵanda nege Altyn ordadan qashýymyz kerek? Altyn orda, Aq orda, Qazaq handyǵy bir-birine jalǵasyp jatyr», - deıdi tarıhshy.

Onyń aıtýynsha, Altyn orda memleketiniń murageri retinde Joshy hannyń kesenesin abattandyrý – bizdiń adamı jáne ǵylymı paryzymyz.

«Ulytaýdaǵy keseneniń Joshyǵa tıesili ekeni kúmánsiz. Sol tujyrymǵa toqtaýymyz kerek. Sebebi, Altyn orda handary Orys han, onyń shyn esimi Aqnııaz, shaıbanıdter, Ábilqaıyr, Jánibek pen Kereı Joshy hannyń basyna baryp turǵan. Onda Orda bazar degen qala bolǵan. Ámir Temir Eýropaǵa joryqqa shyqqanda Ulytaýdan ótedi, jazbalarda sol kesene týraly aıtylady. Orta ǵasyrdaǵy eýropalyq saıahatshylardyń jazbalarynda, parsy-shaǵataı tilindegi eńbekterde Uly hannyń kesenesi dep kórsetilgen. Olar tekten-tek barmaǵan shyǵar. Qalaı degenimen, Joshynyń ań aýlap júrgende mertigip, qazaq dalasynda jerlengeni ras. Dál sol jerde bolmasa da, sol mańaıda jatýy múmkin», - dedi B. Aıaǵan.

Shyńǵys hannyń ulystaryn Bórteden týǵan tórt ulyna bólip bergeni tarıhta belgili. Olardyń bireýi Mońǵolııada qaldy, bireýleri Iran men Ázerbaıjandy basqardy. Al Joshy qazaq dalasyn basqardy.

«Joshy hannyń balalary kóp bolǵan. Batý, Orda Ejen, Toqaı Temirden qazaq handary Jánibek pen Kereı taraıdy. Men qazir Ulytaýdan Syǵanaq pen Túrkistanǵa keldim. Meniń maqsatym Altyn orda, Aq orda, Qazaq handyǵyna qatysty materıaldar jınaý edi. Qyzylorda oblysyndaǵy Syǵanaqtyń janynda Kók kesene degen zırat bar. Joshynyń urpaqtary jatyr. Odan bólek, tóre tuqymdary Túrkistanda, Kókshetaýdaǵy Syrymbette jatyr, Jánibek hannyń uly Qasym han Atyraýdaǵy Saraıshyqta damyldaǵan», - dep atap ótti ol.

Sonymen birge, ǵalym kesenedegi súıekke genetıkalyq taldaý júrgizýdi usyndy.

«Qazir popýlıatsııalyq genetıka salasy damyp jatyr. Bizde onymen Jaqsylyq Sábıtov degen ǵalym, Orazaq Ismaǵulov degen akademık aınalysyp júr. Tipti Mysyrdaǵy perǵaýyndardyń súıegin anyqtap jatqanda, Joshy han berirekte ómir súrgen adam. Qazaqstanda tóre tuqymdary jetkilikti, Abylaıdyń urpaqtary, Shota Aman Ýálıhanovtar bar. Genetıkalyq saraptama jasap, kesenedegi súıektiń kimdiki ekenin anyqtaýǵa bolady. Tarıhshy ǵalymdardy kóptegen jańalyq kútip tur dep oılaımyn», - dedi B. Aıaǵan.

Spıker Joshy han kesenesiniń múshkil halde turǵanyn jasyrmady.

«Joshy hannyń kesenesi temirmen ǵana qorshalǵan. Mańaıynda jergilikti turǵyndar zırat kóterip jatyr. Ol úlken qylmys. Prezıdenttiń týrıstik ortalyǵy týraly tapsyrmasy óte oryndy. Aıtýǵa uıat, osy kúnge deıin Joshy han men Alasha han kesenesine jol joq. Ulytaý aýdanynan Joshy hanǵa jetý úshin shamamen 15 shaqyrym mı dalamen júrý kerek. Biz eger Joshy han kesenesin kótersek, toqtaıtyn qonaq úı, mýzeı ashsaq, Qazaqstan ǵna emes, Orta Azııa, Túrki elderi, tipti álem halqy jınalatyn jer bolar edi. Adamzat tarıhynda Napoleon syndy ımperatorlarǵa qaraǵanda Shyńǵys han men Joshy hannyń eńbegi orasan. Bul – álemge taraǵan brend. Sondyqtan, Joshy han kesenesi álemdik deńgeıdegi ortalyq bola alady», - dedi Búrkitbaı Aıaǵan.

Aıta keteıik, Joshy han (1187–1227) — Shyńǵys hannyń úlken uly, Altyn orda handyǵynyń negizin qalaýshy. Joshy aldymen kóptegen basqynshylyq áskerı joryqtarǵa qatysqan asa iri áskerı basshy retinde tanylady. Ol Shyńǵys áskerleriniń joryqtaryna belsene aralasty. 1206 jyly Shyńǵys han kereı, naıman, merkit taǵy da basqa taıpalardy bir ortalyqqa biriktirgennen keıin, Joshy ákesiniń tapsyrmasy boıynsha jasaǵymen 1207-1212 jyldar aralyǵynda Ońtústik Sibirdi, Altaıdy, Shyǵys Túrkistan jerlerin ózine baǵyndyrdy. 1211-1215 jyldary Qytaıdy jaýlaý joryǵyna qatysty.

1218 jyly Joshy jasaǵy Shyńǵys hanǵa baǵynǵysy kelmegen merkitterdi qýa otyryp, Yrǵyz ozeniniń boıynda Horezm shahy Muhammedtiń alpys myń áskerimen shaıqasady. Joshy óziniń sheber qolbasshylyq daryny arqasynda shaıqasty teń aıaqtady. Osy shaıqastan keıin Mýhammed shah áskerleri Joshyǵa qarsy soǵys áreketterinen bas tartty. Osy shaıqastan keıin Joshy Jetisýdaǵy barlyq qalalardy ózine baǵyndyrdy. 1220-1222 jyldary Syrdarııa boıyndaǵy Otyrar, Syǵanaq, Úzkent, Barshynkent, Jankent qalalaryn baǵyndyrdy.


Joǵary qaraı