Aýa raıy
Astana 6 °S
Almaty 10 °S
valıýta baǵamy
USD 388.96
EUR 432.21
RUB 6.09
CNY 54.99

Pedagog mártebesi: El kútken eki usynys elekten ótpeı tur

2019 jyldyń 14 qyrkúıek 2019 19:16

NUR-SULTAN. QazAqparat – «Pedagog mártebesi týraly» zań jobasy - Jer kodeksi sekildi qazaq qoǵamynda eń kóp talqylanǵan qujattyń biri. «Alty alashtyń basy qosylsa, tór - muǵalimdiki» degen Maǵjan sózinen áli de mán ketpegenin kórsetse kerek bul úrdis. Qalyń qaýym kútip otyrǵan mańyzdy zań jyl sońyna deıin qabyldanýy tıis. Májilistiń qaraýynda jatqan qujat týraly QazAqparat tilshisi muǵalim men memleket arasynda baılanys kópiriniń qyzmetin atqaryp júrgen kásipodaq ókilderiniń pikirin surap kórgen.

15 myń usynystyń eń negizgi ekeýi ótpeı qalǵan

Qazaqstan bilim jáne ǵylym salasy qyzmetkerleriniń kásipodaq uıymy tóraǵasynyń orynbasary Aıgúl Muqasheva «Pedagog mártebesi týraly» Zań jobasyna eń negizgi degen eki usynys ótpeı turǵanyn aıtady. Onyń biri 30-35 jyldyq eńbek ótili bar ustazdardy zeınetke erte shyǵarý bolsa, ekinshisi aılyq esepteýdiń ındıkatoryn qaıta qaraýǵa qatysty.

«Pedagog mártebesi týraly zań jobasy boıynsha bizdiń kásipodaqtyń ózine ǵana 15 myńnan astam usynys tústi. Biz eńbek ótili 30-35 jylǵa tolǵan muǵalimder qalaýyna qaraı zeınetke shyǵý qajet degen usynys aıtqanbyz. Jumys toby ol usynysty birinshi nusqaǵa engizgen bolatyn. Biraq vedomstvoaralyq komıssııalar alyp tastady. Aıtatyn ýájderi bireý ǵana. Eger ustazdarǵa ondaı jeńildik bersek, balet bıshileri men dárigerlerge de, shahterlerge de zeınet jasyn qysqartý kerek bolady deıdi. Sonda muǵalimderge basymdyq bere almasaq, ustaz mártebesin qalaı kóteremiz? Naqty jeńildikter men basymdyqtar bolmasa, «Pedagog mártebesi týraly» Zań qyzyl sózge qurylǵan qujat bolyp qalady emes pe?!», - deıdi kásipodaq ókili.





Kásipodaq ókili ustazdardyń ortasha aılyǵy týraly qazirgi statıstıkanyń shyndyqqa janaspaıtyn tustaryn da alǵa tartady. Onyń aıtysyna qaraǵanda, resmı statıstıkada muǵalimderdiń ortasha jalaqysy 109 myń teńge dep kórsetilgen.

«Al shyntýaıtyna kelsek, muǵalimderdiń ortasha jalaqysy 80 myńnyń ar jaq-ber jaǵynda», - deıdi Aıgúl Muqasheva.

Statıstıka nege alshaqtyq kórsetip tur degenge kelsek, muny mamandar ustaz eńbeaqysyn bazalyq laýazymdyq jalaqydan bastap esepteıtin júıeden kórip otyr. Onyń mólsheri qazir 17 697 teńge eken.

«2000 jyldarǵa deıin muǵalimniń eńbekaqysy eń tómengi jalaqyǵa kóbeıtilip esepteletin. Keıin osy bazalyq laýazymdyq jalaqy degen shyqty. Eshqandaı ǵylymı negizdemesi joq dep sanaımyn muny. Óıtkeni, bunyń kúnkóris mınımýmyna da, tutynýshy sebetine de qatysy joq. Túıindeı aıtqanda, ekonomıkalyq tabıǵaty beımálim ındıkatorǵa pedagogtyń nápaqasy táýeldi bolyp tur. Sondyqtan da, biz burynǵy júıeni qalpyna keltirip, bazalyq laýazymdyq jalaqyny eń tómengi aılyqqa aýystyrý qajet dep sanaımyz. Qazir eń tómengi aılyq kórsetkishi 42500 teńge. ıAǵnı, muǵalimniń aılyǵy da osy somadan kóbeıtilip eseptelý kerek. Sonda ǵana pedagogtar eńbegine laıyq jalaqy alatyn bolady», - deıdi kásipodaq ókili.

Mamannyń keltirgen deregine súıensek, 2018 jyly kásipodaqtan 20790 muǵalim kómek surapty. Al bıyl 1048 jazbasha ótinish qaralǵan eken. Sonyń 90 paıyzy eńbekaqyny durys eseptemegeni týraly shaǵym. 2018 jyly 44 qyzmetker jumystan zańsyz shyǵarylǵany anyqtalyp, kásipodaqtyń aralasýymen olar qaıta ornalasqan. Tipti onyń altaýy sotqa deıin jekten.

«Bıyldyń ózinde zańsyz shyǵarylǵan 20 qyzmetker qaıtadan jumysqa alyndy. Mysaly, Atyraý qalasyndaǵy №26 mektep dırektory tárbıe isi jónindegi orynbasaryn eńbek kelisimshartynda kórsetilgen merzimnen buryn jumystan shyǵarmaqshy bolǵan. Ol bizge telefon arqyly habarlasyp, jumystan shyǵarylatyny týraly jazbasha eskertý alǵanyn aıtty. Sol jerde tutqaǵa mektep dırektoryn shaqyrtyp, másele aýyzsha sheshildi. Álgi habarlamanyń kúshi joıylyp, júginýshi eńbek demalysyna shyqty. Jumystan shyǵarar kezde tıesili saýyqtyrý járdemaqysyn da tólemeı qoımaqshy bolǵan eken. Ony da tólettik», - deıdi Aıgúl Muqasheva.

Aıtýynsha, mundaı mysaldar kásipodaqtyń muraǵatynda óte kóp.

«Jyl basynan beri bilim salasynda eńbek zańnamasy 1886 ret buzylǵan. Sońǵy kezde zańsyzdyqtar Atyraý, Pavlodar, Mańǵystaý, Jambyl, Qyzylorda oblystarynda, Nur-Sultan qalasynda jıi kezdesedi. 2016 jyly muǵalimderge tıesili 122 mln teńge qaıtaryldy. 2017 jyly 200 mln teńgege jýyq, 2018 jyly 300 mln teńgege jýyq aqsha óz ıesin tapty. 2019 jyldyń birinshi jartysynda 119 mln teńge qaıta tólendi. Osynyń bári jergilikti ákimdikterdiń bilim salasyna qaldyqtyq prıtsıppen aqsha bóletinin kórsetedi», - deıdi kásipodaq ókili.

Budan bólek, kásipodaq ókili muǵalimdi qyzmettik mindetinen tys jumystarǵa májbúrleý, áleýmettik paketterdi tolyq tólemeý sııaqty keleńsizdikter ustazdardyń júıkesine qosymsha júk túsiretinin alǵa tartady. Onyń aıtýynsha, túptep kelgende mundaı problemanyń barlyǵy da bilim salasynyń jergilikti ákimdikke baǵynyshty bolýynan týyndap otyr.

«Jaqynda ǵana Óskemen qalasynan ustazdar shaǵymdandy. Olarǵa eńbek demalysyna shyqqanda saýyqtyrýǵa arnalǵan járdemaqylary zań boıynsha jyl kóleminde istegen saǵatyna saı tólenýi kerek edi. Al ákimdik bıýdjette aqsha joq degen ýájben barlyq ustazdarǵa tek bir stavka mólsherinde ǵana aqsha aýdarǵan. Mańǵystaý, Pavlodar oblystarynda da osyndaı jaǵdaılar oryn aldy. Mańǵystaýda tipti muǵalimderge tıesili 6,5 mıllıard teńge ýaqytynda tólenbegen. Taǵy da sol ákimdikter «aqsha joq» degen ýájben tólemeı, ýaqytty sozyp kelgen», - deıdi Aıgúl Muqasheva. Osyndaı ýájdi alǵa tartqan sarapshylar bilim salasy ákimdikterge kiriptar bolmaı, tikeleı mınıstrlikke baǵynýy kerek ekenin aıtady.

Toqtala ketetin jaıt, Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov zań jobasynda pedagogtyń júktemesin qysqartý boıynsha jeke normalar kózdelgenin aıtqan edi. Mysaly, zań jobasy boıynsha muǵalimniń kásibı fýnktsııasyna kirmeıtin mindetterdi júkteýge, shamadan tys esep berýge, negizsiz tekserýler júrgizýge tyıym salynady. Quqyq buzýshylyq sýbektisine baılanysty muǵalimderdi ózine tán emes fýnktsııalarǵa jáne artyq esep berýge tartqany úshin 20-dan 120 AEK-ke deıin aıyppul salý da zań jobasynda qarastyrylǵan.

Bul rette kásipodaq ókilderi mektepterdi ákimdikke emes, mınıstrlikke qaratsa, jaǵdaı ońynan sheshiletinine senedi.

«Qazir kez kelgen mádenı shara men resmı jıynǵa muǵalimdi qara kóbeıtý úshin tartý beleń alyp tur. Jergilikti ákimdikter mektepterge qarjy bóletindikten dırektor onyń aıtqanynan aýytqyp kete almaıdy. Birneshe jyl buryn «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy jergilikti memlekettik basqarý jáne ózin-ózi basqarý týraly» Zańǵa engen ózgertýler boıynsha oblystyq bilim basqarmalary oblys ákimdigine, aýdandyq bilim berý bólimderi aýdan ákimdikterine qaratyldy. Oǵan deıin bári tikeleı mınıstrlikke baǵynatyn edi. Muǵalimder ákimdiktiń qolshoqparyna osylaı aınaldy. Óıtkeni, ákim mektep dırektorlaryn ózi taǵaıyndaıtyn boldy. Negizinde oblystyq basqarmalar tikeleı mınıstrlikke qaraýy kerek», - deıdi ol.

Jumsaýǵa sheber ákimdikter muǵalimdi qoldaýǵa kelgende olaq bolyp shyqqan. Eńbek demalysyna shyqqanda ustazdarǵa tólenetin saýyqtyrý járdemaqysynyń mólsheri eki aılyq eńbekaqy kóleminde bolsyn degen usynystyń «Pedagog mártebesi týraly» Zań jobasyna enýin solar qoldamaı qoıypty. Óıtkeni, muǵalimge tólenetin áleýmettik pakettiń bári jergilikti bıýdjet esebine jatady.

Aıgúl Muqasheva áńgimeniń sońynda taǵy bir qısynǵa syımaıtyn máseleni aıtty. Aýyl muǵalimderine kommýnaldyq járdemaqy retinde jylyna bir ret tólem jasalady eken. Onyń mólsherin oblystyq máslıhat bekitýi tıis. Aıazy aqyrǵan Soltústik Qazaqstan oblysynyń máslıhat depýtattary álgi somany 1300 teńge dep belgilepti. Bul járdemaqy mólsherin de arnaıy normatıvpen retteý kerektigin aıtady maman.

Jańa sessııaǵa kirisken Parlamenttiń sýyrmasynda «Pedagog mártebesi týraly» sý jańa zań jobasy bar. Úkimet bekitken qujatty depýttattar qarap, artyq-kemin kesip-pishedi. Endeshe 730 myńnan astam múshesi bar kásipodaq uıymynyń endigi úmiti Parlament depýtattarynda.


Joǵary qaraı