Aýa raıy
Astana 15 °S
Almaty 13 °S
valıýta baǵamy
USD 386.77
EUR 427.26
RUB 6.00
CNY 54.56

Túrkistan oblysynda dárigerdiń joldamasy arqyly emhanada emdeletinder kóbeıgen

2019 jyldyń 18 tamyz 2019 08:30

TÚRKІSTAN. QazAqparat - Túrkistan oblysynda dárigerdiń joldamasy arqyly emhanada emdeletinder kóbeıgen, dep habarlaıdy QazAqparat oblys ákiminiń baspasqóz qyzmetine silteme jasap.

«Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory» KEAQ Túrkistan oblysy boıynsha fılıaly Monıtorıng bóliminiń basshysy Ǵalıma Tórehanovanyń málimetinshe, 459 naýqas medıtsınalyq kórsetilimsiz aýrýhanaǵa jatqan bolsa, 527 naýqastyń málimeti aqparattyq júıege durys engizilmegen. Sonymen qatar, emdeý dıagnostıkalyq sharalarynyń standartqa sáıkes kelmeýi boıynsha 1 780 jaǵdaı anyqtalǵan», delingen habarlamada.

Jalpy, Túrkistan oblysynda 18 medıtsınalyq uıym statsıonarlyq kómek boıynsha, 26 statsıonardy almastyratyn qyzmetterdi kórsetedi. Onyń ishinde, 6-aýy gemodıalızdik qyzmet, 21 ambýlatorlyq-emhanalyq kómek jáne 18 konsýltatıvtik –dıagnostıkalyq kómekti kórsetedi. Bıylǵy jyldyń osy kezeńine deıin statsıonarda 8 6151 naýqas táýlik boıy emdelgen. Bul kórsetkish aldaǵy jyldarǵa qaraǵanda azaıǵanyń kórsetti.

Aıta keterligi, emdelýshilerdiń basym bóligin arterııalyq gıpertenzııa, asqynýlary bar arterııalyq gıpertenzııa, asqynýsyz qant dıabeti, qant dıabetiniń asqynýlary, joǵary tynys alý joldarynyń jiti respıratorlyq ınfektsııasyna shaldyqqan naýqastar quraıdy.

Ásiresi, Ordabasy, Saıram jáne Jetisaı aýdandyq aýrýhanalarda statsıonarlyq kómekke júgingen naýqastar sany azaıǵan. Sondaı-aq, bastapqy medıtsınalyq sanıtarlyq kómek arqyly naýqastardy irikteýde Otyrar, Báıdibek, Shardara, Qazyǵurt aýdandyq ortalyq aýrýhanalarynda júıeli jumys júrgizilgen. Esesine, Ordabasy, Saryaǵash, Jetisaı aýdandyq aýrýhanalarynda shuǵyl emdeýge jatqyzylǵandar sany basym bolyp otyr.

«Statsıonarlyq jáne statsıonardy almastyratyn medıtsınalyq kómek kórsetetin qyzmet kórsetýshi medıtsınalyq mekemeniń jumysyn kún saıyn «Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory» QEAQ Túrkistan oblysy boıynsha fılıaly baqylap otyrady. Medıtsınalyq qyzmetterdiń kólemi men sapasyna monıtorıng elektrondy aqparattyq júıelerde júrgiziledi. Al, emhanalyq-ambýlatorlyq kómek, jedel medıtsınalyq járdem, áleýmettik-medıtsınalyq kómek (týberkýlez, narkologııa, psıhıatrııa, VICh/SPID), patologo-anatomııalyq dıagnostıka, qan jáne onyń quramdas bólikterin daıarlaý qyzmetin kórsetetinderge qyzmet berýshige shyǵyp monıtorıng júrgiziledi. Monıtorıng bóliminiń tekserý nátıjesinde emhana dárigeriniń joldamasy arqyly emdelýshiler sany kóbeıgen, naýqastardyń óz betinshe emdelýi jáne táýliktik statsıonarda medıtsınalyq kómek alýshylar azaıǵan», – deıdi, Ǵ.Tórehanova.

Bolashaqta medıtsınalyq kómektiń sapasy klınıkamen kelisimshartqa otyrarda nazarǵa alynatyn bolady. Medıtsınalyq saqtandyrý qory naýqastyń múddesi úshin medıtsınalyq kómekti satyp alatyndyqtan olardyń quqyǵyn bilýi men zańsyz jaǵdaılardy turaqty habarlaıtyn bolady.

Joǵary qaraı