Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

15 qańtar. QazAqparat kúntizbesi

2022 jyldyń 15 qańtar 2022 07:00

NUR-SULTAN. QazAqparat – QazAqparat oqyrmandaryna 2022 jylǵy 15 qańtarǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1934 jyly Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıteti resmı túrde ashyldy. Professorlyq-oqytýshylyq quram týraly jáne alǵashqy 54 stýdentti fızıka-matematıka jáne bıologııa fakýltetterine qabyldaý týraly buıryqtarǵa qol qoıyldy. Qazirgi ýaqytta QazUÝ – eldegi jetekshi JOO-lardyń biri. Ýnıversıtet 180 sala boıynsha mamandar daıyndaıdy.

1938 jyly Atyraý (Gýrev), Qyzylorda jáne Pavlodar oblystary quryldy. KSRO Joǵarǵy Keńesiniń І sessııasy Qazaqstannyń úsh oblysyn bólý týraly KSRO Zańyn jáne Búkilodaqtyq Kommýnıstik (bolshevıkter) Ortalyq Komıtetiniń qaýly jobasyn bekitti. Shyǵys Qazaqstan oblysynan Pavlodar oblysy bólinip shyqty, onyń quramyna on aýdan kirdi. Batys Qazaqstannan Batys Qazaqstan jáne Atyraý, Ońtústik Qazaqstannan Ońtústik Qazaqstan jáne Qyzylorda oblystary bólinip shyqty.

1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń «Qazaqstan Respýblıkasynyń ǵylymy jáne ǵylymı-tehnıkalyq saıasaty týraly» Zańy qabyldandy. Qujat respýblıkada ǵylymnyń jalpyadamdyq damýdyń erekshe mańyzdy salasy retinde ómir súrýin, tirek, qoldanbaly ǵylymı zertteýlerdiń emin-erkin damýyn, ǵylymı qyzmetkerlerdi jáne ǵylymı uıymdardy qorǵaýdy qamtamasyz etetin negizgi quqyqtyq, ekonomıkalyq jáne áleýmettik sharttardy belgilep berdi.

1992 jyly Gýrev oblysy men Gýrev qalasy Atyraý oblysy jáne Atyraý qalasy bolyp qaıta ataldy. Oblystyń aýdany 113,5 myń sharshy km oblys quramyna bir qala jáne jeti aýdan kiredi.

2008 jyly Qazaqstan Úkimetiniń otyrysynda jarǵylyq kapıtalyna memlekettiń júz paıyzdyq qatysýymen akademık Ómirzaq Sultanǵazın atyndaǵy «Ǵaryshtyq zertteýler jáne tehnologııalardyń ulttyq ortalyǵy» aktsıonerlik qoǵamyn qurý týraly sheshim qabyldandy.

2008 jyly Memleket basshysynyń «Býrabaı» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵyn qurý týraly Jarlyǵy shyqty. Onyń maqsaty – ýche-Býrabaı kýrorttyq aımaǵyn damytý.

2013 jyly «Qazaqfılm» AQ shyǵarǵan Ámir Baıǵazınniń «Úılesimdilik sabaqtary» týyndysy Halyqaralyq kıno qorynyń (Berlinale World Cinema Fund) syılyǵyna ıe boldy.

2015 jyly QR Prezıdenti janyndaǵy Qazaqstan strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń dırektory Erlan Qarın Halyqaralyq Túrki akademııasynyń Túrki mýzeıine 70 jebeden turatyn jeke kollektsııasyn tabys etti.

2015 jyly Almatyda, Alataý aýdanyndaǵy «Kók qaınar» shaǵynaýdanynda qazba jumystary kezinde Almaty tarıhy murajaıynyń ekspedıtsııasy altyn jádigerlerdi anyqtady. Tabylǵan zattardyń biri oınap jatqan mysyq balasynyń beınesi somdalǵan altyn músin eki plastınnen quralyp, bir kompozıtsııaǵa biriktirilgen. Músin bizdiń jyl sanaýymyzǵa deıingi IV ǵasyrdaǵy bas kıimniń kompozıtsııasy bolýy múmkin. Qazba kezinde sondaı-aq altyn plastınka tabyldy. Onda basyn solǵa buryp turǵan qyran qustyń beınesi zerlengen. Ol bizdiń jyl sanaýymyzǵa deıingi IV ǵasyrda geraldıkalyq sımvol retinde paıdalanylýy múmkin. №2 qorǵannan saby bar qorǵasynnan quıylǵan aına tabyldy. Erneýi 2 sm bolatyn qorǵasyn beldeýmen qaptalǵan. Dısk pen beldeý balqytylyp bekitilgen. №1 qorǵannan tabylǵan kóne jádiger bizdiń jyl sanaýymyzǵa deıingi ІІ ǵasyr – bizdiń jyl sanaýymyzdyń ІІ ǵasyrynda paıdalanymda bolýy múmkin.

2018 jyly QR Ulttyq mýzeıiniń «Rýhanı jańǵyrý» zaly ashyldy. Onda arheologııalyq jádigerler, sonyń ishinde qazaq bıleri men batyrlarynyń jeke zattary qoıylǵan. Atap aıtqanda, Kenesary hannyń qylyshy, Shoqan Ýálıhanovtyń tapanshasy, Tóle bı turǵan úıdiń mańdaıshasy, Bógenbaı batyrdyń qutysy, Mahambettiń dombyrasy, Qunanbaıdyń bas kıimi jáne t.b.

2018 jyly Qazaq anımatsııasyna 50 jyl tolýyna oraı Qazposhta arnaıy poshtalyq marka, al Ulttyq Bank nomınaly 500 teńgelik «Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr» eskertkish kúmis monetasyn aınalysqa shyǵardy.

2020 jyly Qoja Ahmet ıAsaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetine erekshe mártebe berilip, oǵan úlken akademııalyq jáne basqarý derbestigi, onyń ishinde PhD fılosofııa doktory jáne beıini boıynsha doktor dárejesin berý, bilim berý baǵdarlamalarynyń mazmunyn anyqtaý jáne ózindik úlgidegi dıplom berý múmkindigi berildi.

2020 jyly QazaqGeography keńsesinde «Qazaq ashanasy: dámi men dástúrleri» kitabynyń resmı tanystyrylymy ótti, onda avtorlardyń izdestirý jáne zertteý jumystary nátıjesinde bir kezderi keńinen qoldanysta bolǵan jáne qaıta jańǵyrtylǵan sırek kezdesetin taǵamdar, sondaı-aq dástúrli et, sút taǵamdarynyń, un ónimderi men sýsyndardyń bıologııalyq qundylyǵynyń qysqasha sıpattamasy usynylǵan.

Qazaqstan boıynsha zertteý ekspedıtsııalaryn ótkizý nátıjesinde umytylǵan taǵamdardy daıyndaý tehnologııasy tabylyp, jazyldy. 200 taǵam týraly aqparat alyndy, olardyń 50-i osy kitapta berilgen. Taǵamdardyń árqaısysyna qysqasha aqparat, retsept jáne taǵamdyq qundylyǵy týraly aqparat berilgen.




Basty sózder: Kúntizbe, Oqıǵa,
Joǵary qaraı