Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

15 qazan. QazAqparat kúntizbesi

2021 jyldyń 15 qazan 2021 07:00

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat óz oqyrmandaryna 2021 jylǵy 15 qazanǵa arnalǵan kúntizbeni usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Búkilálemdik aýyl áıelderi kúni

Osy kúndi atap ótý ıdeıasy 1995 jyly Beıjińde ótken Birikken Ulttar Uıymynyń 4-áıelder konferentsııasynda usynyldy jáne sol jyldan bastap atap ótiledi. Aýyl áıelderi jer shary turǵyndarynyń 25 paıyzdan astamyn quraıdy jáne azyq-túlik ónimderin óndirýde, sondaı-aq aýyldyq jerlerdiń damýyna, turaqtylyǵyna kóp septigin tıgizedi. Degenmen, olar ómirlik mańyzy zor bilim, nesıe sııaqty qyzmet túrlerin alýǵa múmkindikteri az. álemde 500 mıllıon aýyl áıeli kedeılik sheginde ómir súredi.

Búkilálemdik qol jýý kúni

Birikken Ulttar Uıymy, sonyń ishinde BUU Balalar qory (ıÝNISEF), 15 qazandy Búkilálemdik qol jýý kúni dep jarııalady. Qoldy sabynmen jýý - jyl saıyn 3,5 mıllıon balalar ómirin qııatyn túrli aýrýlardyń aldyn alýdaǵy eń tıimdi jáne únemdi daýalardyń biri. Búkilálemdik qol jýý kúni sanıtarlyq tazalyq pen gıgıenalyq daǵdylarǵa shaqyrady.

Omyraý saýlyǵy kúni

Jyl saıyn Europa Donna sút bezderiniń qaterli isigine qarsy Eýropa koalıtsııasynyń - Eýropanyń 47 eliniń múshelerin biriktiretin táýelsiz kommertsııalyq emes uıymnyń bastamasymen atalyp ótiledi.

Búkilálemdik aq taıaq (taıanatyn) kúni

Jyl saıyn atap ótiletin mereke. Bastapqyda AQSh-ta ǵana, odan keıin álemniń basqa elderinde de merekelene bastady. Zaǵıp jáne kózi nashar kóretin adamdar aq tústi taıaqty taıanyp, qoldanady. Taıaqty aq túske boıaý ıdeıasyn 1921 jyly Brıstoldegi fotograf Djeıms Bıggs usynǵan. Ol jazataıym oqıǵa saldarynan kórýden qalǵan. 1930 jyldary álemniń túrli elderinde zaǵıp jandar úshin aq tústi taıaqtardy engizý boıynsha qozǵalys bastaldy, sebebi mundaı taıaqtardy kóshedegi adamdar men júrgizýshiler baıqap otyrady jáne olar qaýipsizdikti kúsheıtedi.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1961 jyly Tselınograd qalasynda (Nur-Sultan) Tyń ıgerýshiler saraıynyń qurylysy bastaldy. Latvııa sáýletshileri O. Kraýklıs, D. Danneberg, P. Fogel jobasymen salynǵan onyń qurylysy 1963 jyly salyp aıaqtalǵan. Tyń ıgerýshiler saraıy 2 355 orynǵa eseptelgen. Kólemi jáne jabdyqtar júıesi jaǵynan sol kezde KSRO-da Kremldiń sezder saraıynan keıin ekinshi orynda turdy. Tyń ıgerýshiler saraıy 1990 jyldardyń sońyndaǵy kúrdeli jóndeý jumystarynan keıin 1999 jyldan bastap Kongress-holl ataldy. 2016 jyldan bastap «Astana» kontsert zaly bolyp ataýy ózgertildi.

1999 jyly Soltústik Qazaqstan oblysynyń Aıyrtaý aýdanynda qazaq batyrlary Qarasaı men Aǵybaıǵa memorıaldyq keshen ornatyldy.

1999 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysy Túlkibas aýdanyndaǵy Turar Rysqulov atyndaǵy aýylda Muhammed Qaıdar Dýlatıǵa eskertkish ornatyldy.

2005 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq banki BUU-nyń 60 jyldyǵyna oraı 100 teńgelik merekelik aqshany aınalymǵa shyǵardy. Ol Qazaqstan teńge saraıynda jasalǵan. 100 teńgelik merekelik kúmis aqshanyń dıametri - 24,5 mm, qalyńdyǵy - 1,9 mm. Al, salmaǵy - 6,45 gramdy quraıdy. Qazaqstan Birikken Ulttar Uıymyna 1992 jyly 2 naýryzda 46-sessııada múshe bolyp qabyldanǵan bolatyn. Birikken Ulttar Uıymy kúni jyl saıyn 24 qazanda resmı túrde atalyp ótedi.

2008 jyly Jambyl oblysynda álemdik tájirıbede tuńǵysh ret ıodpen baıytylǵan dánder alyndy. «Kordaı nan» JShS Taraz memlekettik ýnıversıtetiniń tamaq ónerkásibi mamandarymen birge baıytylǵan dánniń otyzǵa jýyq túrin shyǵardy.

2009 jyly Parıjde ıÝNESKO-nyń Bas konferentsııasynyń 35-sesııasynda Qazaqstan ıÝNESKO-nyń Atqarýshy keńesi; Kommýnıkatsııany damytýdyń Halyqaralyq baǵdarlamasynyń Úkimetaralyq keńesi; «Adam jáne Bıosfera» baǵdarlamasynyń halyqaralyq úılestirý keńesi; Halyqaralyq úkimettik emes uıymdar jónindegi komıtet, sondaı-aq, ıÝNESKO-nyń shtab-páteri boıynsha Komıtet bıýrosynyń quramyna 4 jylǵa saılandy.

2012 jyly Qatar astanasy Dohada Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń (DPO) 25-shi Kongresiniń aıasynda «Qazposhta» AQ-ǵa sapany basqarý úshin «V» deńgeıli sertıfıkat tabystaldy. Sapany basqarýdyń «kúmis» deńgeıi DPO-nyń qazaqstandyq poshta operatorynyń ótkizip otyrǵan reformalarynyń tıimdiligin moıyndaý bolyp tabylady. Sharanyń jumysyna álemniń 192 elinen 1500 ókil qatysty.

2014 jyly Shyǵys Qazaqstan oblystyq etnografııalyq murajaı-qoryǵynyń kórme zalynda Dinmuhamed Qonaev murajaıynyń «Er jigittiń qarýy» biregeı kórmesi ashyldy. Ekspozıtsııada D.Qonaevqa álemniń belgili memleket qaıratkerleri syılaǵan kezdikter, qanjarlar, qylyshtar, ań aýlaıtyn karabınder, myltyqtar tanystyryldy. Kórmege qarýdan basqa D.Qonaevtyń ata-anasy men otbasynyń fotosýretteri qoıyldy. Ekspozıtsııada D.Qonaevqa ár jyldary basqa elderdiń basshylary, áriptesteri men dostary syıǵa tartqan qarýlardyń sırek kezdesetin túrleri de boldy. Olardyń arasynda Fıdel Kastronyń, Leonıd Brejnevtiń, Iosıp Broz Tıtonyń, Erıh Honekkerdiń syılyqtary da qamtylǵan. Tipti, kollektsııada 1982 jyly QR Prezıdenti N.Nazarbaev qaıratkerge syıǵa tartqan qarý da qoıyldy.

2014 jyly Býtanda ótken Dúnıejúhilik taekvondo federatsııasynyń (WTF) kezekten tys jınalysynda Arman Chılmanov prezıdent – doktor Chýng Von Chonyń qolynan atalǵan uıymnyń atqarýshy komıtetiniń múshesi sertıfıkatyn aldy.

2015 jyly qazaqstandyq Adelııa Amraeva Vladıslav Krapıvın atyndaǵy balalarǵa arnalǵan ádebıet bedeldi syılyǵynyń laýreaty atandy. Onyń «Ómir súrgim keledi» kitabynda balalar sýıtsıdi problemasy qozǵalǵan.

2016 jyly Nıý-Iorkte «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵy (AHQO) delegatsııasynyń AQSh-qa sapary aıasynda AHQO basqarýshysy Qaırat Kelimbetov pen Nasdaq, Inc prezıdenti Adena Frıdman ózara túsinistik pen yntymaqtastyq týraly memorandýmǵa qol qoıdy.

2019 jyly Elbasy Nursultan Nazarbaev Baký qalasynda ótken Túrkitildes memleketter yntymaqtastyǵynyń 7-shi otyrysyna qatysty. Onda QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev Túrki áleminiń Joǵarǵy ordenimen marapattaldy. Sammıt qatysýshylarynyń aldynda sóz sóılegen Qazaqstannyń Tuńǵysh prezıdenti túrki tildes qoǵamdastyqtyń uzaq merzimdi maqsattary men oǵan qol jetkizý joldary engizilýge tıis «Túrki eliniń keleshegi-2040» baǵdarlamasyn qurýdy usyndy.

2019 jyly «Muzbalaq» anımatsııalyq fılmi qazannyń 7-i men 13-i aralyǵynda Germanııanyń Hemnıts qalasynda ótken 24-shi Halyqaralyq balalar men jasóspirimderge arnalǵan Schlingel kınofestıvalinde Germanııanyń anımatsııalyq fılmder ınstıtýty (DIAF) taǵaıyndaǵan «Úzdik anımatsııalyq fılm» júldesimen marapattaldy. Qazaqtyń ǵasyrlar boıy qalyptasqan saıatshylyq mádenıeti týraly syr shertetin «Muzbalaq» anımatsııalyq fılmi búrkit pen adamnyń dostyǵy týraly baıandaıdy. Fılmdi QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi tapsyrysy boıynsha Sh.Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» AQ túsirgen. Rejısserleri –Turdybek Maıdan jáne Tilek Tóleýǵazy

1920 jyly Semeıde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev uly aqyn, aǵartýshy Abaı Qunanbaevtyń balalarymen – Aqylbaı jáne Tóreǵulmen beınelengen «Uly aqyn Abaı balalarymen» atty eskertkishtiń ashylý saltanatyna qatysty. Memleket basshysy sharanyń qatysýshylaryn Abaıdyń mereıtoıymen quttyqtap, aqyn esimin qurmetteý – jalpy paryzymyz ekenin atap ótti. Ashylý saltanatynan keıin Prezıdent Abaıdyń «Jıdebaı-Bórli» tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldy murajaı-qoryǵyna bardy. Abaı murajaıy 1940 jyly Abaıdyń 95 jyldyǵy qurmetine ashylǵan. Bul – Qazaqstan tarıhyhyndaǵy alǵashqy ádebı-memorıaldy murajaı.


Basty sózder: Kúntizbe, Qoǵam,
Joǵary qaraı