Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

17 mamyr. QazAqparat kúntizbesi

2022 jyldyń 17 mamyr 2022 07:00

NUR-SULTAN. QazAqparat — QazAqparat oqyrmanǵa 2022 jylǵy 17 mamyrǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Dúnıejúzilik elektr baılanysy jáne aqparattyq qoǵam kúni

Bul kún 1865 jylǵy 17 mamyrda alǵashqy Halyqaralyq telegraf kelisimine qol qoıý jónindegi kelissózderdiń sátti aıaqtalýyna, sondaı-aq 1932 jyldan keıin Halyqaralyq elektr baılanysy odaǵyna aınalǵan Halyqaralyq telegraf odaǵynyń qurylýyna oraı tańdaldy.

Dúnıejúzilik gıpertonııaǵa qarsy kúres kúni

Jyl saıyn Dúnıejúzilik gıpertonııaǵa qarsy kúres lıgasynyń bastamasymen atap ótiledi. Onyń basty mindeti - júrek-qan tamyr júıesiniń keń taralǵan aýrýlarynyń biri týraly aqparat taratýǵa yqpal etý. Ol alǵash ret 2005 jyldyń 14 mamyrynda bolǵan edi, al 2006 jyldan bastap 17 mamyrda atap ótedi.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1936 jyly Máskeýde alǵash ret qazaq mádenıeti men óneriniń onkúndigi ótkizildi.

1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Túrkııada Qazaqstannyń elshiligin ashý týraly Jarlyǵy shyqty.

1992 jyly Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Amerıkaǵa alǵash ret resmı saparmen baryp, sonyń barysynda Qazaqstannyń ıAdrolyq qarýdy taratpaý týraly kelisimge qosylý mindettemelerine qol qoıdy. 19 mamyrda AQSh jáne Qazaqstan prezıdentteriniń alǵashqy kezdesýi ótti.

2007 jyly Almatyda BUU-nyń Azııa jáne Tynyq muhıty óńirine arnalǵan Ekonomıkalyq jáne áleýmettik komıssııasynyń qurylǵanyna 60 jyl tolýyna oraı shyǵarylǵan estelik poshta markasyn saltanatty tanystyrý rásimi ótti. Qazaqstan poshta ákimshiligi shyǵarǵan kórkem markada ulttyq órnekter men ESKATO-nyń 60 jyldyǵyn bildiretin arnaıy belgi basylǵan. Birlik nomınaly 25 teńgeni quraıtyn bul markanyń jalpy taralymy 50 myń dana.

2010 jyly Astanada balalar men jastar úshin «150» nómirindegi táýlik boıy jumys isteıtin tegin ulttyq senim telefon jelisi jumys isteı bastady.

2011 jyly memlekettilikti damytý men qalyptastyrýǵa jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń egemendigin nyǵaıtýǵa zor úles qosqan Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary men sheteldik azamattardy kótermeleý maqsatynda, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdiginiń 20 jyldyq mereıtoıyn atap ótý maqsatynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigine 20 jyl» mereıtoılyq medali taǵaıyndaldy.

2012 jyly elordadaǵy Sáken Seıfýllın atyndaǵy murajaı jańa eksponatpen tolyqty. Halyq kompozıtory Aqan seriniń kesesi jurt nazaryna usynyldy. Ol sol kezge deıin dáriger Abaı Baıgenjınniń jeke muraǵatynda saqtalǵan. HH ǵasyrdyń basynda shyǵarylǵan farfor buıymy osy kúnge deıin jaqsy saqtalǵan.

2013 jyly «Ǵarysh-Ekologııa» ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń ǵalymdary ǵarysh zymyrandaryn ushyrylǵannan keıin qorshaǵan orta obektilerinde zymyran otynynyń ýytty komponentterin anyqtaýdyń biregeı ádisin jasap, patenttedi. Ony jasaýǵa múmkindik bergen ǵylymı-zertteý bazasy zymyrandardy ushyrý monıtorıngi tikeleı júrgiziletin Baıqońyr men Jezqazǵandaǵy zerthanalardy, sondaı-aq mobıldi jyljymaly zerthanalardy qamtıdy.

2017 jyly qazaqstandyq ánshi Dımash Qudaıbergen Parıjdegi «Global Gift Foundation» qaıyrymdylyq keshki asyna qatysty. Parıjdegi qaıyrymdylyq keshine Dımashty Gollıvýd juldyzy, amerıkalyq aktrısa Eva Longorııa shaqyrǵan.

2019 jyly Nur-Sultan qalasynda Dúnıejúzilik saýda ortalyǵynyń kapsýlasyn salý rásimi ótti, onyń maqsaty - jumys oryndaryn qurý, saýda jáne ınvestıtsııa tartý úshin jańa múmkindikter jasaý.

2019 jyly Halyqaralyq Túrki akademııasy Túrkııadaǵy Mustafa Kemal Atatúrik bastaǵan ult-azattyq kúrestiń 100 jyldyǵyna arnap aýqymdy shara ótkizdi. Shara barysynda Atatúriktiń «Joldaý» atty kitabynyń qazaqsha nusqasynyń tusaýkeseri ótti. Mustafa Kemal Atatúriktiń «Joldaý» degen shyǵarmasy - Osmanly memleketiniń ydyraýy, Atatúriktiń basshylyǵymen júrgizilgen túrik halqynyń ult-azattyq kúresi jáne Túrkııa Respýblıkasynyń jarııalanyp, qalyptasýyna qatysty málimetterge asa baı eńbek. Ol sondaı-aq Atatúriktiń táýelsizdik jolyndaǵy kúres fılosofııasynan da mol maǵlumat beredi. «Joldaý» alǵash Túrkııada 1927 jyly bireýi negizgi mátin, ekinshisi qujattar retinde arab áripterimen eki kitap bolyp basyp shyǵarylǵan bolatyn

2021 jyly Nur-Sultan qalasynda Shabal Beısekova atyndaǵy kóshe boıynda Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Teleradıokesheniniń alleıasy paıda boldy.

Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Teleradıokesheni qyzmetkerleri jańa alleıa salý bastamasyn tabıǵat baılyǵyn molaıtýǵa jeke úles qosý, qorshaǵan ortaǵa qurmetpen qaraý nıetimen baılanystyrady.

2021 jyly Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń Kókshetaý tehnıkalyq ınstıtýtyna Málik Ǵabdýllın atyndaǵy Azamattyq qorǵaý akademııasy mártebesi berildi.

Oqý ornynyń tarıhy 1973 jyly Qazaq KSR Іshki ister mınıstrligi Áskerılendirilgen órt sóndirý basqarmasynyń oqý otrıady Almatydan Kókshetaýǵa kóshirilgen kezden bastalady. Sodan keıin ol órt sóndirý bóliminiń kishi jáne orta basshy quramyn daıarlaý jáne qaıta daıarlaý mektebine, keıinirek Qazaqstan Respýblıkasy Іshki ister mınıstrliginiń Almaty órt-tehnıkalyq ýchılıesiniń Kókshetaý fılıalyna aınaldyryldy. 1999 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Tótenshe jaǵdaılar jónindegi agenttiginiń Kókshetaý tehnıkalyq ınstıtýty bolyp ataldy.


Basty sózder: Kúntizbe,
Joǵary qaraı