Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

19 mamyr. QazAqparat kúntizbesi

2022 jyldyń 19 mamyr 2022 07:00

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandarǵa 2022 jylǵy 19 mamyrǵa arnalǵan kúntizbeni usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Túrkııada Atatúrikti eske alý, jastar jáne sport kúni

1919 jyldyń 19 mamyrynda táýelsizdik úshin kúresken ulttyq-revolıýtsııalyq qozǵalys lıderi Mustafa Kemal Atatúrik 9-y armııanyń ınspektory retinde Samsýnǵa kelip, sheteldik ınterventsııaǵa qarsy mobılızatsııa jarııalady. Bul kún Túrkııanyń azattyǵy úshin soǵystyń resmı bastalǵan kúni bolyp sanalady. Sol kezde Túrkııa men Grekııa soǵysyp jatqan bolatyn. Keıinnen Atatúrik sóılegen sózderiniń birinde 19 mamyrdy óziniń týǵan kúni dep jarııalady (onyń naqty týǵan kúni belgisiz). Táýelsizdik úshin ulttyq qozǵalystyń negizin jastar quraǵandyqtan, 1938 jyldyń 20 maýsymynda 19 mamyrdy Jastar jáne sport kúni retinde belgileý týraly zań shyqty. Bul kún alǵash ret 1935 jyly 24 mamyrda «Atatúrik kúni» retinde atap ótilgen bolatyn. Sol kúni sport kúni de ótti. Keıinnen sport kongresinde osy eki merekeni biriktirý týraly usynys jasalyp, bul zańmen bekitildi. 1980 jyldyń 12 qyrkúıeginen bul kúnniń resmı ataýy «Atatúrikti eske alý, jastar jáne sport kúni» dep atalyp keledi.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1995 jyly Almatyda banknot fabrıkasy ashyldy. Banknota fabrıkasy jalǵan aqsha belgilerinen qorǵaıtyn, kórkem jáne polıgrafııalyq ónimdi joǵary deńgeıde oryndaıtyn biregeı jabdyqtardan qurylǵan. Onyń menshikti bazasynan nomınaly 100, 200, 500, 1 000, 2 000, 5 000, 10 000 teńgelik banknottar shyǵarylǵan. Qazir fabrıkada banknotalardan basqa tólqujat, kýálik, dıplom, attestat, kýálik qaǵaz, aktsız markalary sııaqty qujattardyń júzden astam túrleri shyǵarylady.

2005 jyly Astanada Belarýs Respýblıkasynyń Qazaqstandaǵy elshiligi ashyldy. Elshiliktiń ashylý saltanatyna Elbasy Nursultan Nazarbaev pen Belarýs Prezıdenti Aleksandr Lýkashenko qatysty. Qazaqstan Respýblıkasy men Belarýs Respýblıkasy arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynas 1992 jyldyń 16 qyrkúıeginde ornaǵan.

2011 jyly Álııa Moldaǵulovanyń memorıaldyq mýzeıi jańa eksponattarmen tolyqty. Mýzeıge tapsyrylǵan baǵaly eksponattardyń ishinde artıllerııalyq mınalardyń nemis jáshigi, gaýbıtsa zeńbireginiń bólshegi, saperlyq kúrek, kaskalar, Degtıarev pýlemetiniń dıski boldy.

2014 jyly Reseıdiń soltústik astanasyndaǵy Astananyń mádenı kúnderiniń aıasynda Astana ákimi Imanǵalı Tasmaǵambetov pen Sankt-Peterbor meri Georgıı Poltavchenko «Astana» ortalyǵynyń negizine kapsýla saldy.

2015 jyly Qyrǵyzstan astanasynda «Aq Іlbirs - 2015» ulttyq kınosyılyǵy uıymdastyrǵan sharada rejısser Ádilhan Erjanov túsirgen qazaqstandyq «Qojaıyndar» fılmi «Ortalyq Azııadaǵy úzdik fılm» nomınatsııasyn jeńip aldy.

2016 jyly Shyǵys Qazaqstanǵa osy ýaqytqa deıin júrgizilgen qazba jumystary barysynda tabylǵan biregeı jádigerler jetkizildi. Olardyń arasynda Shilikti, Berel, Qyryqkúńgir, Aqsýattan tabylǵan súıekter men tastar, keramıka, qoladan jasalǵan zattar bar.

2016 jyly Iordanııanyń KASOTC oqý-jattyǵý ortalyǵynda arnaıy maqsattaǵy toptar arasyndaǵy 8-shi jyl saıynǵy «Warrior-2016» saıysy ótti. Jarysqa qazaqstandyq áskerı qyzmetshiler de qatysty. Budan ózge ol jerge Qytaıdan «Shabýyldaýshy aq tuıǵyn», Kolýmbııanyń «Kommandos», Lıvandyq «Qara pantera», AQSh «Teńiz mysyqtary» jáne basqa da arnaıy bólimsheler keldi.

2017 jyly Qytaıda tanymal «Easy» jýrnaly qazaqstandyq ánshi Dımash Qudaıbergenge birneshe bet arnady. Kezekti nómirde ánshiniń sýretteri men suhbaty jarııalandy

2017 jyly Qazaqstan kınoındýstrııasy tarıhynda alǵash ret 70-shi Kann festıvalinde (Frantsııa) Qazaqstannyń ulttyq pavılony ashyldy. Qazaqstannyń alǵashqy pavılony Festıvaldar saraıynyń aldynda, Le Village International kınobazarynyń aýmaǵynda ornalasty. Pavılonnyń jumysy birlesip kıno shyǵarý, ulttyq fılmderdi qarjylandyrý úshin áleýetti seriktesterdi tartýǵa, Qazaqstannyń kınoındýstrııasyn jańǵyrtý jáne týrızmdi damytýǵa jaǵdaı jasady.

2017 jyly QR Ulttyq akademııalyq kitaphanasynda Alashorda úkimeti men Alash avtonomııasynyń 100 jyldyǵyna oraı «El-Shejire» qoǵamdyq qory shyǵarǵan ǵalym-jazýshy Tursyn Jurtbaıdyń «Alash qozǵalysy» atty 3 tomdyq qujattar jınaǵy men Bolat Múrsálimniń «Alashorda» fotoalbomynyń tanystyrylymy ótti.

2019 jyly jeńil atletıkadan Thailand Open Track & Field 2019 halyqaralyq týrnırine Marııa Ovchınnıkova sátti óner kórsetip, úsh qarǵyp sekirýden jeńimpaz atandy. Sportshy 13.19 metrge sekirip, úzdik nátıje kórsetti. Ol 2019 jylǵy Azııa chempıony, taılandtyq Parınıý Chýaımaroengti artta qaldyrdy.

2020 jyly Qoǵamdyq mańyzdy bastamalardy damytý qory «Qazaqstan muǵalimi-2020» ulttyq syılyǵyn qurdy. Fınalǵa shyqqan on úzdik qatysýshynyń saýalnamasy Nobel syılyǵynyń pedagogtarǵa arnalǵan «Álem muǵalimi» jahandyq syılyǵynyń irikteý kezeńine jiberiledi. Saýalnamalarda baǵalanatyn negizgi krıterıılerdiń biri – bul pedagogtyń qoǵamdyq mańyzy bar áleýmettik isterge qatysýy. Qoǵamdyq jobalaý oqýshylardyń tulǵalyq qalyptasýynda úlken ról atqarady. Pedagogtyń áleýmettik jobalarda eńbektenýi balalardy biriktirýge, olardyń qarym-qatynasyn shyǵarmashylyqqa toltyrýǵa, balalardy paıdaly isterge tartýǵa jáne olardyń sana-sezimin tárbıeleýge múmkindik beredi.

2021 jyly Tbılısıde qazaqtyń uly aqyny jáne oıshyly Abaı atyndaǵy aýdıtorııa ashyldy.

Іs-sharaǵa qatysýshylar grýzın oqyrmandary úshin Abaıdyń máńgilik murasymen ana tilinde tanysý múmkindigi eki dostas halyq arasyndaǵy ózara yntymaqtastyq pen túsinistikti tereńdetetinine senim bildirdi.

2021 jyly Batterflıaı stılinde 50 m qashyqtyqty 35,78 sekýndta eńsergen para júzýden Eýropa chempıonatynda sportshy Nursultan Sııazbek Dalıev altyn medalǵa ıe boldy. Jarysqa álemniń 47 elinen 380 sportshy qatysty.

2021 jyly Nur-Sultanda alǵash ret «EcoQolday» ekologııalyq teatry ashyldy. Ekoteatr-teatrlyq qoıylymdardy, kórermendermen eko-taqyryptarǵa ınteraktıvterdi jáne qatty turmystyq qaldyqtardy bólek jınaý boıynsha master-klastar aımaǵyn qamtıtyn biregeı joba. Teatr trýppasy maýsymdy osy attas qazaqstandyq ekojınaq jelisimen «Grıneıkterdiń hıkaıalary» spektakliniń premerasymen ashty. Spektaklge mektep jasyndaǵy akterler men orys drama teatrynyń eki kásibı qoıýshy-rejısserleri qatysty. Qoıylymǵa 15 oqýshy qatysyp, taǵy 15 bala Jas kórermen boldy.

2021 jyly Túrkistan qalasyndaǵy Qoja Ahmet ıAssaýı kesenesindegi memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıinde han kóterý rásimi ótti. Kesenede jerlengen Abylaı handy jáne basqa da uly tulǵalardy ulyqtaý maqsatynda uıymdastyrylǵan qoıylymdy R.Seıtmetov atyndaǵy Túrkistan qalalyq mýzykalyq drama teatrynyń ártisteri qoıdy.

Ataqty ǵalym A.I. Levshınniń eńbeginde «1771 jyly Túrkistanda Abylaıdy qazaqtardyń bas hany etip jarııalaý rásimi ótti. Oǵan Kishi júzdiń, Orta júzdiń, Kishi júzdiń handary, sultandary men batyrlary, Tashkent pen Túrkistannyń saılanǵan ókilderi qatysty. Bul rásim Túrkistan qalasyndaǵy Qoja Ahmet ıAssaýı kesenesinde ótti. Onda Quran oqylyp, jınalǵandar Abylaıdy aq kıizge otyrǵyzyp, úsh júzdiń hany dep jarııalady» delingen.

2021 jyly BUU Bas Assambleıasynda «Aral óńirin ekologııalyq ınnovatsııalar men tehnologııalar aımaǵy» dep jarııalaıtyn qarar biraýyzdan maquldandy. Bul bastama Ózbekstanǵa tıesili, al qarardyń birlesken avtorlary Ázerbaıjan, Belarýs, Qazaqstan, Reseı, Tájikstan jáne Túrkimenstandy qosa alǵanda 50-den astam memleket boldy.

Qabyldanǵan qararda Bas Assambleıa Aral óńirindegi ekologııalyq, áleýmettik, ekonomıkalyq jáne demografııalyq ahýaldy jaqsartýǵa baǵyttalǵan óńirlik is-sharalar men bastamalardy qoldaý týraly málimdedi.


Basty sózder: Kúntizbe,
Joǵary qaraı