Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

19 maýsym. QazAqparat kúntizbesi

2021 jyldyń 19 maýsym 2021 07:00

NUR-SULTAN. QazAqparat – QazAqparat oqyrmandaryna 2021 jylǵy 19 maýsymǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Konflıkt jaǵdaılaryndaǵy jynystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy kúres kúni

Bul ataýly kún 2015 jyly 19 maýsymda BUU Bas Assambleıasynyń №A/RES/69/293 qararynda ár túrli konflıkt jaǵdaılarda (saıası, dinı, ulttyq sıpattaǵy halyqaralyq, memleketishilik (azamattyq soǵystar) jynystyq zorlyq-zombylyq kórsetý máselesine kópshiliktiń nazaryn aýdartý maqsatynda qabyldandy.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1918 jyly «Aqtóbe habarshysy» gazetiniń birinshi nómiri jaryq kórdi. Basylymnyń ataýy birneshe márte ózgeriske ushyraǵanmen, qazir bastapqy ataýyna qaıta oraldy.

2001 jyly Qazaqstanda 184,5 shaqyrymdyq Aqsý-Degeleń temir joly iske qosyldy.

2006 jyly Qyzylordadaǵy qalalyq mádenıet jáne demalys saıabaǵynyń kire berisinde «Syr boıynyń batyrlary» atty qaladaǵy eń úlken eskertkish-monýmenttiń ashylý saltanaty boldy. Eskertkishtiń ashylý rásimine oblys, qala basshylary, ardagerler, qoǵamdyq uıymdardyń ókilderi, jalpy qala jurtshylyǵy qatysty. Eskertkish avtory – Syr eline belgili músinshi Járken Ismaıylov.

2008 jyly ıadrolyq qarýsyzdandyrý isine, halyqaralyq beıbitshilik pen qaýipsizdikke, toleranttylyq pen ultaralyq úılesimdilikke qosqan úlesi úshin QR Prezıdenti N.Á. Nazarbaev Japonııanyń eń joǵary memlekettik marapaty Úlken lentadaǵy Hrızantema (Baqytgúl) ordenin ıelendi.

2009 jyly Óskemenniń Ablaketka taýynda Qazaqstannyń memlekettik týy ornatyldy. Elimizdiń basty memlekettik rámizderiniń biri – kólemi 6h12 metrlik tý teńiz deńgeıinen 522 metr bıiktikte ornatylǵan. Onyń qasyna úlken áriptermen «Qazaqstan» degen jazý jazylǵan.

2010 jyly Astanada qazaqtyń uly aqyny ári oıshyly Abaıǵa arnalǵan eńseli eskertkishtiń ashylý rásimi ótti. Abaı men Beıbitshilik kóshelerinde boı kótergen uly aqynnyń eskertkishi stılobat, postament jáne músinnen turady. Monýmenttiń jalpy bıiktigi - 17,750 metr, al Abaı músininiń bıiktigi – 7,550 metr. Músindik kompozıtsııanyń barlyq elementteri bir qalypta ázirlenip, taza qoladan quıylǵan. Salmaǵy – 10 tonna. Eskertkish avtory - almatylyq músinshi Bolat Dosjanov. Aqynnyń týǵan kúnine oraı jyl saıyn uıymdastyrylatyn Abaı oqýlary endi osy jerde ótetin boldy.

2013 jyly Almatyda Sheıh Ahmed ıbn Kýdaıdad Tarazıdiń «Kórkem sóz óneri» atty kitabynyń tusaýkeseri ótti. Týyndy 1436-1437 jyldary jazylǵan. Onyń jalǵyz qoltańbasy Bodlean kitaphanasynda saqtalǵan. Osy qoltańba negizinde kitapty fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Islam Jemeneı alǵash ret qazaq tiline aýdardy.

2014 jyly Qazǵarysh basshysy Talǵat Musabaev Aqtóbe oblysynyń ákimi Arhımed Muhambetovke «KazEOSat-1» jerdi qashyqtan zondtaý alǵashqy qazaqstandyq jerseriginen 700 shaqyrym bıiktikte túsirilgen Aqtóbeniń sýretin tabystady.

2014 jyly Koreıa Respýblıkasynyń Prezıdenti Pak Kyn Heniń Qazaqstanǵa memlekettik sapary aıasynda eki el Úkimeti arasynda vızalyq talaptardy ózara joıý týraly shartqa qol qoıyldy. Endi Qazaqstan men Koreıa azamattary, jalpy azamattyq pasporttardyń ıeleri elge vızasyz bir aıǵa deıin kele alady. Bul sheshim týrızm, medıtsına, ǵylymı tehnologııalar, stýdenttik almasý jáne t.b. damýǵa arnalǵan.

2016 jyly Qatar Day aqparattyq agenttigi áli jaýaby tabylmaǵan 8 jumbaqty jarııalady. Ashylmaǵan qupııalardyń qataryna Torǵaı óńirindegi petroglıfter endi. Álemde mundaı ǵajaıyp tarıhı oryn tabylǵan joq.

2018 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysy Túrkistan oblysy bolyp ózgerdi. Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimshilik ortalyǵy Shymkentten Túrkistan qalasyna aýystyryldy.

2018 jyly Shymkent qalasy bir mıllıon adamnan asatyn turǵyny bar qala retinde Astana jáne Almaty qalalarynyń qatarynda respýblıkalyq mańyzy bar qala dárejesine kóterildi.

2018 jyly QR Ulttyq banki Astananyń 20 jyldyǵyna arnap, «Kórnekti oqıǵalar men adamdar» serııasynan «Astana 20 jyl» kollektsııalyq monetalaryn shyǵardy.

2019 jyly ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti halyqaralyq QS «World University Rankings» reıtınginde álemniń 800 úzdik oqý orny arasynda top-210 qataryna endi. Postkeńestik keńistikten bul topqa tek eki ǵana joǵary oqý orny qosylǵan. Olar – QazUÝ men Lomonosov atyndaǵy MMÝ (RF).

2020 jyly Belgııada «Til-Qazyna» qazaq mádenı ortalyǵy ashyldy, sonyń arqasynda dıplomattar men qazaq dıasporasy ókilderiniń balalary qazaq tilin, tarıhyn, mádenıeti men ádet-ǵurpyn úırenýge múmkindik aldy. Elshilik Brıýsseldegi mádenı ortalyq otandastarymyzdyń turaqty kezdesýleriniń, dıasporamyzdyń tartylys núktesi, mádenı-bilim berý is-sharalaryn ótkizý alańy bolady dep úmittenedi.

1992 jyly 19 maýsymda Qazaqstannyń tuńǵysh qorǵanys mınıstri Saǵadat Qojahmetuly Nurmaǵambetov áýe shabýylyna qarsy qorǵanys áskerlerin qurý týraly dırektıvaǵa qol qoıdy. Sol ýaqyttan beri 19 maýsym Áýe shabýylyna qarsy qorǵanys áskerleri kúni atalyp ótedi. Áskerlerdiń quramyna Qazaqstan aýmaǵynda ornalasqan ÁShQQ qurylymdary men bólimderiniń 37 korpýsy – zenıt, zymyran, radıotehnıka jáne avıatsııa bólimderi, sondaı-aq áýe aılaqtyq-tehnıkalyq bólimsheler, baılanys jáne radıotehnıkalyq qamtamasyz etý batalony kirdi.


Basty sózder: Oqıǵa, Kúntizbe,
Joǵary qaraı