Aýa raıy
Astana -18 °S
Almaty 1 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

2 naýryz. QazAqparat kúntizbesi

2021 jyldyń 2 naýryz 2021 07:00

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2020 jylǵy 2 naýryzǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1992 jyly BUU Bas Assambleıasynyń 46-shy sessııasynyń plenarlyq májilisinde Qazaqstan Respýblıkasy Birikken Ulttar Uıymyna múshelikke qabyldandy. Sheshim daýysqa salynbaı, biraýyzdan maquldaý negizinde qabyldandy. Qazaqstan Respýblıkasy BUU-ǵa múshelikke qabyldanǵannan keıin, birden Tynyq muhıty jáne Azııa aımaqtary Ekonomıkalyq jáne Áleýmettik Komıssııanyń músheligine ótti.

1992 jyly Almatyda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Túrkııanyń syrtqy ister mınıstri Hıkmet Chetın bastaǵan úkimettik delegatsııasyn qabyldady. Ózara múddeli máseleler boıynsha aýqymdy kelissózder júrgizildi. Sol kúni eki eldiń syrtqy saıası vedomstvolarynyń basshylary Dıplomatııalyq qarym-qatynastar ornatylǵany týraly hattamaǵa jáne ózara teńdik negizinde eki eldiń azamattaryn kirý-shyǵý vızalarynan bosatý týraly Kelisimge qol qoıdy.

1999 jyly Qazaqstan Gıdrometeorologııa qyzmetine «Qazgıdromet» respýblıkalyq memlekettik kásiporny (RMK) mártebesi berildi. 1922 jyldyń qańtarynda negizi qalanǵan «Qazgıdromet» 190 eldiń qyzmetterimen birge Búkilálemdik meteorologııa uıymynyń quramyna kiredi.

2001 jyly Almatyda jastar saıasatyn bıýdjettik qarjylandyrýdy ońtaılandyrý jáne qalalyq jastar baǵdarlamalaryn júzege asyrý úshin jaǵdaı jasaý maqsatynda Jastar saıasatyn damytýdyń memlekettik qory quryldy.

2005 jyly Aqtóbe oblystyq ólketaný murajaıyna Abat-Baıtaq kesenesiniń mańynan tabylǵan altynnan jasalǵan biregeı zattar (ydys, zergerlik buıymdar, at ábzelderiniń bólshekteri) berildi.

2010 jyly Parıjdegi ıÝNESKO-nyń shtab-páterinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Á. Nazarbaevtyń bastamasymen Halyqaralyq mádenıetter jaqyndasýy jylynyń saltanatty ashylý rásimi boldy.

2010 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq banki nomınaly 100 teńgelik «Barys» monetasyn aınalymǵa shyǵardy. Monetanyń bet jaǵynyń ortalyq bóligindegi oıý-órnektiń aıasynda Qazaqstannyń eltańbasy beınelengen.

2010 jyly Jambyl oblysynyń Baızaq, Jambyl aýdandarynyń, Taraz qalasynyń ákimshilik shekaralary ózgertilip, Baızaq aýdanynyń 344,65 gektary, Jambyl aýdanynyń 5 609,1 gektarlyq bóligi Taraz qalasynyń ákimshilik shekarasyna engizildi.

2011 jyly Astanada Qurmanǵazy, Táttimbet, Qazanǵap, Abyl, Dáýletkereı, Dına jáne basqa da kóptegen qazaq halyq kompozıtorlarynyń kúılerin tyńdaýǵa jáne kóshirýge bolatyn jańa mamandandyrylǵan veb-saıt ashyldy.

Qazaq halqy úshin kúı – túrli dáýirlerdiń ózindik mýzykalyq eskertkishteri, kóshpendiler órkenıetiniń kópǵasyrlyq mýzykalyq mádenıetiniń qundy qazynasy.

2011 jyly «Bı olımpi» VIII halyqaralyq horeografııalyq baıqaýynyń «Halyq bıi» nomınatsııasynda Almaty horeografııalyq A.V. Seleznev ýchılıesiniń ekinshi kýrs stýdenti Rıza Qanatqyzy altyn medalǵa ıe boldy. Baıqaý Berlınde ótti, oǵan álemniń 24 elinen 1000-nan astam ókil qatysty.

2012 jyly Ana men bala ulttyq ǵylymı ortalyǵy postkeńestik keńistikte jáne Shyǵys Eýropada alǵash bolyp halyqaralyq naryqqa shyǵýǵa jáne Qazaqstandaǵy medıtsınalyq týrızmdi damytýǵa múmkindik beretin JCI halyqaralyq akkredıtatsııasyn aldy. Joint Commission International (JCI) - medıtsınalyq mekemelerde qyzmet kórsetý men emdelýshilerdiń qaýipsizdiginiń sapasyn arttyrý máselesimen aınalysatyn halyqaralyq uıym.

2015 jyly Qazaqstan Benılıýks memleketterimen readmıssııa týraly kelisimge qol qoıdy. Qujat zańdylyq keńistigi men quqyqtyq tártipti ornatý boıynsha kúshterdi birlestirýge jańa múmkindikter beredi.

Benılıýks – Belgııa, Nıderlandy jáne Lıýksembýrg arasynda qurylǵan, Batys Eýropadaǵy saıası, ekonomıkalyq jáne kedendik odaq retindegi úkimetaralyq uıym.

2018 jyly Astanada Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń basshylyǵymen Eýrazııa musylman ǵulamalarynyń forýmy ótti. Shara aıasynda Eýrazııa elderinde pátýa berýdiń ortaq bazasyn qalyptastyrý máseleleri talqylanyp, «Musylman ýmmasynyń tulǵalyq kelbeti» qujaty qabyldandy.

Eýrazııa musylman ǵulamalary forýmyna Ortalyq Azııa men Eýropanyń 21 elinen 35-ten astam delegat qatysty. Olardyń arasynda bas múftıler, din qaıratkerleri, zııalyq qaýym ókilderi, teolog-ǵalymdar, óńirlerdegi bas ımamdar boldy.


Basty sózder: Kúntizbe,
Joǵary qaraı