Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

22 mamyr. QazAqparat kúntizbesi

2022 jyldyń 22 mamyr 2022 07:00

NUR-SULTAN. QazAqparat – QazAqparat oqyrmandarǵa 2022 jylǵy 22 mamyrǵa arnalǵan kúntizbeni usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Halyqaralyq bıologııalyq áralýandyq kúni

BUU Bas Assambleıasy tarapynan bul kún alǵash ret 1995 jyly arnaıy rezolıýtsııamen belgilengen. Bastapqyda bul ataýly kún 29 jeltoqsanda atap ótiletin. 2001 jyldyń aqpan aıyndaǵy BUU Bas Assambleıasynyń rezolıýtsııasyna sáıkes, 22 mamyr Halyqaralyq bıologııalyq áralýandyq kúni dep jarııalandy. Qazaqstannyń ekologııalyq júıesi biregeı bıologııalyq áralýandyǵymen erekshelenedi. Jalpy Qazaqstanda ósimdikterdiń 15 myńdaı túri bar. Onyń 2 myńnan astamy baldyrlar, 5 myńǵa jýyǵy sańyraýqulaqtar túri, 600-ge jýyǵy qynalar, 500-ge jýyǵy múk tárizdiler jáne 6 myńnan astamy joǵary satydaǵy tútikti ósimdikter. Joǵary satydaǵy ósimdikterdiń túr baılyǵy, ıntrodýktsııalanǵan, mádenı daqyldar men kezdeısoq ákelingen 500-den asa túrlerin qospaǵanda, 6 myńnan astam túrden turady. Onyń ishinde 730 túri tek Qazaqstanda ósetin – endemıkter. Qazaqstan janýarlarǵa da óte baı. Sútqorektiniń 180, qustyń 500, baýyrymen jorǵalaýshylardyń 52, qos mekendilerdiń 12, balyqtyń 104-ke jýyq túri meken etedi. Al omyrtqasyz jándikter, shaıan tárizdiler, ulýlar, qurttar budan da kóp. Tek jándikter túrleriniń ózi 30 myńnan asady. Qazaqstannyń bıologııalyq áralýandylyǵyn saqtaý maqsatynda 1994 jyly Bıologııalyq áralýandyq jónindegi konventsııa bekitilip, bıologııalyq áralýandylyq balansyn paıdalaný jáne saqtaý jónindegi is-áreketter jospary men ulttyq strategııa jasaldy.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasy UNESCO (United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization) quramyna 164-i memleket bolyp kirdi.

2006 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Birikken Arab Ámirlikterimen dıplomatııalyq qatynastaryn nyǵaıtý maqsatynda Ábý-Dabı qalasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Elshiligi ashyldy.

2012 jyly Nıý-Iorktyń ortalyq kóshelerinde túrki halyqtarynyń jyl saıynǵy sherýi ótti. Qazaqstandyqtar bul sharaǵa alǵash ret qatysty. Sherý onyń qatysýshylary - týystas halyqtar ókilderine ózderiniń Týlaryn ustap ótip, ulttyq kıimderin kórsetýge múmkindik berdi.

2013 jyly Qazaqstan Prezıdentiniń ǵalymdarǵa arnalǵan ál-Farabı atyndaǵy memlekettik syılyǵy taǵaıyndaldy. Ol jyl saıyn 7 atalym boıynsha tapsyrylady.

2013 jyly damý ınstıtýttaryn, qarjy uıymdaryn basqarý júıesin ońtaılandyrý jáne ulttyq ekonomıkany damytý maqsatynda «Báıterek» Ulttyq basqarýshy holdıngi» AQ quryldy. Onyń negizgi qyzmeti – ózine menshikti jáne senimdi basqarýǵa berilgen ulttyq damý ınstıtýttarynyń, ulttyq kompanııalardyń jáne basqa da zańdy tulǵalardyń aktsııalyq paketterin (qatysý úlesterin) qadaǵalaý.

2014 jyly S. Seıfýllın atyndaǵy Qazaq agrotehnıkalyq ýnıversıteti TMD-nyń 8 eli arasynda ónertabystar boıynsha úzdik joǵary oqý orny dep tanyldy. Eýrazııalyq Keńestiń sheshimimen JOO rektory Aqylbek Kúrishbaevqa altyn medal tabys etildi. S. Seıfýllın atyndaǵy QazATÝ - Eýrazııa patentteý uıymynyń V.I. Blınnıkov atyndaǵy «Ónertabystar jáne patentteý isine qosqan úlesi úshin» Altyn medalin alǵan Qazaqstandaǵy jalǵyz joǵary oqý orny.

2014 jyly Qazaqstan Respýblıkasy turaqty damý jónindegi Azııa-Tynyq muhıty forýmynyń tóraǵasy bolyp saılandy. Azııa-Tynyq muhıty forýmy damý máseleleri boıynsha óńirlik dıalogqa járdemdesý maqsatynda Birikken Ulttar Uıymynyń Azııa men Tynyq muhıty elderine arnalǵan ekonomıkalyq jáne áleýmettik komıssııasynyń (ESKATO) qoldaýymen ótkiziledi.

2017 jyly Qazaqstan quramasy alǵash ret sadaq atýdan Álem Kýbogy kezeńinde altyn medal jeńip aldy. Denıs Gankın, Sanjar Musaev jáne Oıbek Saıdıev Shanhaıdaǵy sadaq atýdan «World Cup» saıysynyń jeńimpazdary atandy.

2021 jyly Qazaqstannyń Shveıtsarııadaǵy Elshisi Álibek Baqaev Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń (DPO) bas dırektory Bıshar Hýseınge osy halyqaralyq uıym janyndaǵy akkredıtteý týraly senim hatyn tabys etti.

Dúnıejúzilik poshta odaǵy 1874 jyly Bern kelisimine sáıkes quryldy. 1948 jyldan - halyqaralyq poshta qyzmetterin retteıtin BUU ınstıtýty. Qazaqstan DPO-ǵa resmı túrde 1992 jyly qosyldy.

2021 jyly Valrýa shaǵyn kommýnasynda (Mert jáne Mozel departamenti) Frantsııany natsıstik basqynshylardan azat etý kezinde qaza tapqan Keńes áskerleriniń qurmetine eskertkish gúl shoqtaryn qoıý jáne «Stella» memorıalyna beıbitshilik aǵashyn otyrǵyzý rásimi ótti. Munda Qyzyl armııanyń 54 jaýyngeriniń kúli jerlengen, olardyń arasynda qazaqstandyq jaýyngerler de bar. Onda Zeınýlla Álimǵazıev, Qonyspek Jaqııanov, Mysahan (Nyshan) Turǵambaev jáne Isın (Esen) Jumaǵulov, eglov Nıkolaı jáne Kosobokov Aleksandr jerlengen.


Basty sózder: Kúntizbe,
Joǵary qaraı