Aýa raıy
Astana -6 °S
Almaty 1 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

27 qazan. QazAqparat kúntizbesi

2020 jyldyń 27 qazan 2020 07:00

NUR-SULTAN. QazAqparat – QazAqparat oqyrmandaryna 2020 jylǵy 27 qazanǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Túrikmenstan Respýblıkasynyń Memlekettik meıramy – Táýelsizdik kúni

(1991) Túrikmenstan KSR-niń Joǵarǵy keńesi 1991 jyly 27 qazanda «Túrikmenstannyń táýelsizdigi jáne memlekettik qurylysynyń negizderi týraly» zań qabyldady. Qazaqstan Respýblıkasy men Túrikmenstan Respýblıkasy arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynas 1992 jylǵy 5 qazanda ornady.

Dúnıejúzilik aýdıovızýaldyq mura kúni

ıÝNESKO Bas konferentsııasynyń 33-sessııasynda osy uıymǵa múshe-memleketter 27 qazandy Dúnıejúzilik aýdıovızýaldyq mura kúni dep jarııalaý týraly sheshim qabyldady. Bul «ekonomıkalyq, saıası jáne áleýmettik damýdyń, bilim berýdiń, ǵylymı ilimniń jáne túrli ulttar men qoǵamdastyqtardyń mádenıetteri alýandyǵy ilgerilegeniniń, sondaı-aq tabıǵat pen búkil jer-jahannyń damyǵanynyń» dáleli dep atap kórsetildi. Qazaqstanda áleýmettik qorǵaý júıesi qyzmetkerleri kúni 2011 jyly bekitilgen eń jas kásibı merekelerdiń biri qazannyń sońǵy jeksenbisinde atap ótiledi. Kásibı merekelerdiń resmı tizimine engizilgen. Áleýmettik qorǵaý salasyndaǵy jumysshylardyń qyzmetiniń negizgi mazmuny – adamdarǵa qamqorlyq jasaý. Olardyń mindeti – muqtaj jandarǵa ýaqytyly kómek qolyn sozý. Áleýmettik qyzmetkerler tek óz mindetterin oryndap qana qoımaı, adamdarǵa meıirimdilik pen jaqsy bolashaqqa úmit syılaıdy.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1953 jyly Moıynty – Shý temirjoly iske qosyldy. Joldyń Qazaqstan halyq sharýashylyǵy úshin mańyzy zor boldy. Qaraǵandynyń arzan kómiri eldiń ońtústik aımaqtaryna jetkizile bastady. Ári Ortalyq Azııa respýblıkalarymen tyǵyz baılanys ornatýǵa múmkindik berdi. Qurylys Qazaqstan Úkimeti men Qazaqstan KP Ortalyq Komıtetiniń sheshimimen 1947 jyly bastalǵan bolatyn.

1956 jyly Arqalyq eldi mekeni jumysshy aýyl mártebesin alyp, Búkilodaqtyq komsomoldyq ekpindi qurylys nysanyna aınaldy (eń alǵashqy bolyp bolashaq qalanyń kirpishin Rıgadan kelgen komsomol ýákilderi qalaǵan).

1999 jyly bas keńsesi Almaty qalasynda ornalasqan «Qazfosfat» JShS kompanııasy quryldy.

«Qazfosfat» JShS – temir jol-kólik kesheniniń óz qarajatymen fosfattardy óndirýden bastap jetkizýge jáne olardy túpkilikti ónimge qaıta óńdeýge deıingi óz menshiginde tolyq jelisi bar Qazaqstan aýmaǵyndaǵy biregeı kompanııa.

2005 jyly Elbasy N. Nazarbaev Tatarstannyń prezıdenti Mintemer Shaımıevke Qazaqstan Respýblıkasy Tuńǵysh Prezıdentiniń Memlekettik beıbitshilik jáne progress syılyǵyn tabys etti. Kezdesý barysynda Mıntımer Shaımıevtiń baýyrlas qazaq-tatar halyqtarynyń arasyndaǵy dostyq qarym-qatynasty damytýǵa, Reseı men Qazaqstannyń yntymaqtastyǵyn kúsheıtýge qosqan úlesin jáne kópultty Tatarstanda turaqtylyq pen beıbitshilikti saqtaýdaǵy aıryqsha rólin erekshe ataǵan Elbasy Tatarstan Prezıdentiniń keýdesine Memlekettik syılyqtyń alqasyn taqty. Óz kezeginde Qazaqstan Prezıdentine sheksiz alǵysyn bildirgen Tatarstan basshysy beıbitshilik bolmasa, eshqandaı damý týraly sóz de bolmaıtynyn aıtty. «Barlyǵy da beıbitshilik pen turaqtylyqtyń negizinde damýǵa qol jetkizgisi keledi. Biraq ol árkimniń qolynan kele bermeıdi», - degen Mıntımer Shaımıev atalǵan syılyqty qıyn-qystaý jyldarda da elde ultaralyq kelisimdi, turaqtylyq pen beıbitshilikti saqtaı bilgen Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń qolynan alýdyń ózi úlken mánge ıe ekenin atap kórsetti.

2007 jyly Abaı atyndaǵy Memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatrynda «Altyn júrek» syılyǵy alǵash ret tabys etildi. Alǵashqy «Altyn Júrek» syılyǵyn saltanatty tabystaý rásiminde Shyńǵys Aıtmatov qurmetti qonaq boldy.

«Altyn júrek» – Qazaqstan aýmaǵynda qaıyrymdylyq baǵdarlamalary men jobalaryn iske asyrýǵa kommertsııalyq uıymdar men jeke tulǵalardyń qosqan úlesi úshin jyl saıynǵy qoǵamdyq ulttyq syılyq. «Baýyrjan» qaıyrymdylyq qory qurǵan. Jobanyń sımvoly jáne basty marapaty –altyn jalatylǵan qoladan jáne sapfır tastan qan tamshysy bar júrek músini, al shyn dıplom – móldirlik pen tazalyqtyń sımvoly.

2010 jyly Y. Altynsarın atyndaǵy Ulttyq bilim berý akademııasy Álemdik pedagogıkalyq oılar antologııasynyń qazaq tilindegi alty tomyn shyǵardy. Antologııa kóne zamannan osy ýaqytqa deıin álemdik tanymal pedagogıkalyq eńbekterdi qamtıdy.

2010 jyly Qazaqstannyń «Ulttyq akkredıtatsııa ortalyǵy» ILAC MRA Zerthanalardy akkredıtteý boıynsha halyqaralyq yntymaqtastyqqa qol qoıdy.

2011 jyly tanymal jazýshy, dramatýrg, pýblıtsıst, qazaq ulttyq ádebıetiniń negizin qalaýshy tulǵa Júsipbek Aımaýytovqa (1889-1930) týǵan jeri Baıanaýyl aýylynda eskertkish qoıyldy.

2015 jyly Aıdyn Aıymbetov «EKSPO-2017» halyqaralyq kórmesiniń resmı elshisi atandy. Tıisti sertıfıkatty «Astana EKSPO-2017» Ulttyq kompanııasy» AQ Basqarma Tóraǵasy Ahmetjan Esimov tapsyrdy. Sonymen qatar ǵaryshkerge «Qazaqstan, Baıqońyr, Soıýz TM-18M» degen jazýy bar ǵarysh kemesiniń metalynan jasalǵan saǵattar berildi.

2017 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev qazaq tili álipbıin kırıllıtsadan latyn grafıkasyna kóshirý týraly Jarlyqqa qol qoıdy.

2017 jyly qazaqtyń tanymal «Dýdaraı» ániniń keıipkeri Marııa Rekınanyń jerlengen jeri Aqmola oblysynyń kıesi nysandar kartasyna engizilgen. Ańyz – áńgime : Qonys aýdaryp kelgen orystyń qyzy Marııa men qazaq jigiti Dúısen arasyndaǵy mahabbaty týraly ańyz saqtalǵan. Dástúr boıynsha jastardyń baqytyna jol berilmegen. Marııany kórshi aýyldaǵy adamdar quda túsip, biraq Marııa bundaı taǵdyrǵa qarsylyq bildirip, dalaǵa qashady, sol kezdegi ańyzda tańymal «Dýdar-aı» áni shyǵady. Marııa óziniń súıgen jigiti Dúısendi osylaı ataǵan. Dúısenniń ata-analarynyń júregi qatty qorqyp. Jastardy úılerine qaıtaryp, úılený toıyn toılaǵan bolatyn. Jastar qıynshylyqqa shydap, sońynda mahabbatary berik boldy. Biraq baqyttary uzaǵynan bolmady. Úılený toıynan keıin Dúısendi patshalyq áskerge shaqyrady, bul jerde ókpe aýyrýyna shaldyǵyp, Dúısen qaıtys boldy. Bálkim, qarsy kelegenderdi taǵdyr jazalaǵan shyǵar. Jesir qalǵan áıeli sol kezde 18 jasta boldy. Ýaqyt óte. Márııa basqaǵa shyǵyp tórt balanyń anasy bolady. Joldasy jaqsy adam bolyp, júregi ashyq jáne Márııamdy óte jaqsy kórgen. Márııam da, óz súıspenshiligimen syılasyp, júreginiń bir bólsheginde Dúısendi esinde saqtady. Márııam apaıymyzdyń uzaq ǵymyry Qorǵaljyn aýdany Kenbıdaıyq aýylynda ótti. Márııam Egorqyzy Rekına 1899 jyly týǵan. Ekinshi dúnıejúzik soǵys kezinde Márııam apaı óz óleńderin soǵysqa attanǵan jerlesterine arnaǵan. Soǵystan keıin Marııamǵa «Qazaq SSR-niń eńbek sińirgen óner qaıratkerleri» degen ataq berdi. «Dýdaraı» áni mahabbat, jylýlyqqa jáne ártúrli ult ókilderiniń dostyq rýhyna toly.

2018 jyly «Ámire» fılmi Los-Andjeleste ótken Hollywood Film Festival Halyqaralyq kınofestıvaliniń baıqaýynda jeńiske jetti. Qazaqstandyq fılm baıqaýdyń birinshi kezeńinde Silver Screen Award marapatyna ıe boldy.

Basty sózder: Kúntizbe,
Joǵary qaraı