Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Aqyljan Baımaǵambetovpen suhbat: Bazalyq mólsherlemeni kóterý ınflıatsııaǵa qarsy qısyndy jaýap boldy

2021 jyldyń 26 shilde 2021 15:31

NUR-SULTAN. QazAqparat – Elimizde bazalyq mólsherlemeni kóterý boıynsha sońǵy sheshimder, kóptegen elderde ınflıatsııaǵa áser etetin jahandyq faktorlar týraly QR Ulttyq banki tóraǵasynyń orynbasary Aqyljan Baımaǵambetov QazAqparat tilshisine eksklıýzıvti suhbat berdi. Suhbat barysynda biz Ulttyq bank basshysynyń orynbasarynan elde qalyptasqan qazirgi ekonomıkalyq jaǵdaı, oǵan qatysty qolǵa alynyp jatqan sharalar týraly surap-bilgen edik.

– Qurmetti Aqyljan Málikuly! Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni nege kóterdi?

– Ulttyq banktiń negizgi mindeti – eldegi baǵa turaqtylyǵyn saqtaý jáne bizdiń basty quralymyz – bul bazalyq mólsherleme. Ony kóterý – maýsym aıynda 7,9% rekordtyq kórsetkishke jetken qazirgi ınflıatsııanyń qarqyn alýyna oraı qabyldanǵan qısyndy jaýap boldy der edim jáne ınflıatsııany 2022 jyly 4-6%-dyq maqsatty dıapazonǵa deıin tómendetý qajettiligi boldy.

Inflıatsııanyń ósýi – jergilikti qubylys emes ekenin basa aıtqym keledi. Tipti, sońǵy aılarda asa joǵary ınflıatsııanyń yqpaly búkil álemde sezildi dese de bolady. Qazaqstandaǵy ınflıatsııanyń ósýi ýaqytsha, sondaı-aq ornyqty ishki jáne syrtqy faktorlardyń teris yqpalynan týyndady.

- Ol qandaı faktorlar, aıta alasyz ba?

Birinshiden, janar-jaǵarmaı, elektr qýaty jáne jekelegen azyq-túlik taýarlary edáýir qymbattady. Kóptegen pozıtsııalar boıynsha baǵanyń ósý qarqyny eki tańbaly sanmen esepteledi. Tutynýshylyq suranystyń qalpyna kelýi ınflıatsııanyń ósýine yqpal etti.

Ekinshiden, bizdiń negizgi saýda áriptesimizdiń biri – Reseıden keletin «ınflıatsııa ımporty» ishki baǵalarǵa qosymsha qysym kórsetip otyr. Kórshi elde de baǵalar tez kóterilip jatyr – onda ınflıatsııa 6,5%-ǵa deıin jyldamdady. Bul – sońǵy 5 jyldaǵy eń joǵary belgi. Buǵan jaýap retinde Reseıdiń Ortalyq banki mólsherlemeni 6,5%-ǵa deıin birden 100 bazıstik tarmaqqa kóterý jónindegi sońǵy sheshimdi qosqanda, sońǵy aılarda negizgi mólsherlemeni birneshe ret kóterdi.

Úshinshiden, kóptegen elderde ınflıatsııaǵa áser etetin neǵurlym jahandyq faktorlardyń biri – shıkizat pen azyq-túlik taýarlaryna álemdik baǵanyń ósýi. Azyq-túliktiń álemdik baǵa ındeksi shamamen bir jyl boıy ósip kele jatqanyn biz álden baıqap otyrmyz, bul tamaq ónimderiniń barlyq negizgi sanattaryna belsendi suranysty kórsetedi. Birikken Ulttar Uıymynyń boljamdaryna sáıkes bul úrdis 2022 jyly da jalǵasady degen paıym bar.

Tórtinshiden, jalǵasyp jatqan fıskaldyq yntalandyrý men jeńil aqsha-kredıt saıasaty baǵanyń ósýi úshin mańyzdy faktor boldy. Álemniń ortalyq bankteri ekonomıkanyń qalpyna kelýin qoldap, arzan qarjy resýrstaryn qoljetimdi etý úshin mólsherlemelerdi jappaı tómendetti. Osy bir qarjylyq yntalandyrýǵa, karantın shekteýlerin alyp tastaýǵa, jappaı vaktsına egýge baılanysty iskerlik jáne tutynýshylyq belsendilik tez qalpyna kele bastady. Bul jaǵdaı baǵany aspandatyp, taýarlar men qyzmetterge suranysty kúsheıtti. Tıisinshe ınflıatsııalyq kútýler de ósti, osydan baǵalarǵa qosymsha qysym boldy.

Jalpy alǵanda, qazirgi ýaqytta ınflıatsııa serpini bizdiń boljamymyzdan joǵary qalyptasyp keledi. Munyń sebebi – jekelegen ishki azyq-túlik naryqtaryndaǵy teńgerimsizdikte bolyp tur. Azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar men aqyly qyzmetter baǵasynyń ósýi de, ókinishke qaraı, bizdiń kútkenimizden asyp tústi. Daǵdarysqa qarsy baǵdarlamalardy iske asyrýǵa baılanysty belsendi túrde qalpyna kelip jatqan tutynýshylyq suranys joǵary ınflıatsııalyq úrdisti qoldaǵandaı. Osy jyldyń 5 aıynda tutyný ımportynyń 30%-ǵa ósýi kovıdke deıingi 2019 jylǵy deńgeıden asty, men muny ósý yqtımaldyǵy joǵary bolǵan 2020 jylmen emes, onyń aldyndaǵy daǵdarysqa deıingi jylmen ádeıi salystyryp aıtyp otyrmyn.

Osy jaǵdaıda Ulttyq bank ınflıatsııalyq qysymdy tómendetý úshin bazalyq mólsherlemeni kóterdi. Aqsha-kredıt saıasaty salasynda sheshimder qabyldaý kezinde ınflıatsııanyń qalyptasý perspektıvalaryn basshylyqqa alatynymyzdy jáne onyń 2022 jyly maqsatty dálizge oralýyn kútetinimizdi aıtqym keledi.

– Ulttyq banktiń bazalyq mólsherlemeni kóterý jónindegi sheshimi naryq pen halyq úshin qanshalyqty boljamdy boldy?

– BAQ júrgizgen saýalnama nátıjesi respondentterdiń mólsherlemeniń kóterilýin kútkenin kórsetedi. ıAǵnı, sarapshylar qazirgi jaǵdaıda aqsha-kredıt saıasaty eriksiz kúsheıtiledi dep sanaıdy. Sondyqtan da bizdiń sheshimimiz naryqtyń kútkenine sáıkes boldy dep oılaımyn.

Bul jerde aıta ketý kerek, osy jyldyń basynda qabyldanǵan aqsha-kredıt saıasatynyń 2030 jylǵa deıingi strategııasy kommýnıkatsııa – tolyqqandy ınflıatsııalyq targetteý saıasatyn engizýdiń mańyzdy quramdas bóligi ekenin kózdeıdi. Sondyqtan biz úzdik praktıkany zertteımiz, ony ózimizdiń bolmysymyzǵa qaraı zerdeleımiz jáne Ulttyq bankke senimdi arttyrý úshin sheshimderimiz ashyq, júıeli ári boljamdy bolsyn degen baǵytymyzben alǵa qaraı ilgerilep kelemiz. Óz materıaldarymyzda Qazaqstandaǵy ınflıatsııanyń faktorlary men perspektıvalary týraly aqparat beremiz, aqsha-kredıt saıasaty boıynsha sheshimder negizdeletin boljamdardy usynamyz.

– Siz ósip kele jatqan ınflıatsııa álem boıynsha kóp jerde baıqalady dep aıttyńyz. Basqa ortalyq bankter onyń ósýine qalaı áreket etip jatyr?

– Eger álemdik ekonomıkanyń ahýalyna qatysty aıtar bolsaq, ol áli kúnge deıin turaqtylyǵyn saqtaı almaı otyr. Koronavırýstyń jańa shtamdary men álem boıynsha vaktsınatsııanyń birkelki júrgizilmeýi álem ekonomıkasynyń odan ári qalpyna kelýin tejep-aq keledi.

Soǵan qaramastan, kóptegen elder qazirdiń ózinde oń ósý aımaǵyna shyqty, jahandyq suranys qalpyna kele bastady, bul jaǵdaı shekteýli usynys aıasynda baǵanyń ósýin boldyrmaıdy.

Baǵa ósýiniń jedeldeýi eń joǵary kórsetkishterge jete otyryp, damýshy eldermen birge damyǵan elderde de baıqalady. Mysaly, AQSh-ta ınflıatsııa 2008 jyldan bastap alǵashqy ret 5,4%-ǵa jetti. EO elderinde 2%-dyq target kezinde ınflıatsııa 2,2% boldy, Qytaıda osy jyldyń basyndaǵy deflıatsııadan keıin ınflıatsııanyń jedeldeýi baıqalady (ınflıatsııa 1,1%-ǵa deıin jedeldedi), buǵan deıin aıtqanymdaı, Reseıdegi ınflıatsııa 6,5% rekordtyq kórsetkishke jetti.

Sizdiń suraǵyńyzǵa oralatyn bolsaq, damyǵan jáne damýshy elderdiń ortalyq bankteri ınflıatsııanyń údeýine qarsy ártúrli ádisterdi qoldanyp jatyr. Damyǵan elder ekonomıkany yntalandyrý baǵdarlamalaryn toqtatýǵa kóshe bastasa, damýshy elder aqsha-kredıt talaptaryn ret-retimen kúsheıtip jatyr.

Qazaqstandy aıtpaǵanda, EAEO elderi – Reseı, Armenııa, Belarýs, Qyrǵyzstan ınflıatsııaǵa jaýap retinde ózderiniń negizgi mólsherlemelerin ósirip qoıdy. Jyl basynan beri negizgi mólsherlemeler Túrkııa, Brazılııa, Ýkraına, Grýzııa jáne Tájikstan sekildi basqa da kóptegen damýshy elderde de kóterildi. Eýropa elderinen Vengrııa men Chehııada mólsherlemeler ósirildi. Jalpy jyl basynan beri 18 ortalyq bank mólsherlemeni ósirdi.

Osyndaı is-áreketter ınflıatsııalyq protsesterdiń jedeldeýine jaýap retinde Ulttyq bank tarapynan sharalar qabyldaýdyń mańyzdy ekenin bildiretin belgi.

– Ádette ósirilgen mólsherleme jaǵdaıdy turaqtandyrady. Ulttyq banktiń mólsherleme boıynsha búgingi sheshimi kesh shyqqan joq pa?

– Bazalyq mólsherleme boıynsha sheshim jylyna 8 ret qabyldanady. Bul ınflıatsııanyń ishki jáne syrtqy faktorlarynyń ózgerýine únemi den qoıýǵa múmkindik beredi. Sheshim qabyldar aldynda biz árqashan eldegi jáne syrtqy sektordaǵy makroekonomıkalyq jaǵdaıdy muqııat taldaımyz. Sheshimderimizdiń jartysy makrokórsetkishterdiń boljamdaryn da eskere otyryp qabyldanady. Biz naqty ınflıatsııanyń onyń boljamdy mánimen salystyrǵanda qalaı qalyptasatynyn únemi baqylap otyramyz.

Mysaly, jyl basynan beri naqty ınflıatsııa birtindep tómendep, boljamdy deńgeıde boldy. Atap aıtqanda, azyq-túlik ınflıatsııasynyń serpini birtindep baıaýlady. Halyqtyń ınflıatsııalyq kútýleri de turaqtylyǵyn kórsetip, naqty ınflıatsııadan tómen qalyptasty. Proınflıatsııalyq táýekelder teńgeriminiń ornyqtylyǵy Ulttyq bankke bazalyq mólsherlemeni ózgermeıtin deńgeıde saqtaýǵa múmkindik berdi.

Alaıda, sońǵy aılarda ınflıatsııa birshama údep, 2017 jylǵy aqpandaǵy eń joǵary kórsetkish – 7,9%-ǵa jetti, 4-6%-dyq maqsatty dálizge kirý boljamy álsiredi. Osynyń ózi bizdiń tarapymyzdan sharalar qabyldaýdy talap etti.

– Baǵany retteý sııaqty memlekettiń sharalaryna qaraǵanda Ulttyq banktiń aqsha-kredıt saıasaty qalaı jumys isteıdi? Inflıatsııany ustap turý maqsatynda memlekettiń baǵany ákimshilik turǵyda retteýine siz qalaı qaraısyz?

– Óte jaqsy suraq. Aqsha-kredıt saıasaty suranys arqyly ınflıatsııaǵa áser etedi. Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni belgileı otyryp, adamdardyń tutynýshylyq jáne jınaqtaý tártibine yqpalyn tıgizedi. Mysaly, mólsherlemeler tómendetilgen kezde kredıtter qoljetimdi bola bastaıdy jáne adamdar kóbirek tutynyp, jumsaı bastaıdy. Keri jaǵdaı mólsherlemeler joǵarylaǵan kezde oryn alady, teńgemen depozıtter tartymdyraq bola túsedi jáne halyqqa tutynýǵa qaraǵanda jınaqtaý tıimdirek bolady. Bul óz kezeginde ınflıatsııanyń tómendeýine yqpal etedi.

Árıne, moıyndaý kerek, suhbat basynda ózim atap ótken ınflıatsııa draıverleriniń arasynda usynys jaǵynan negizgi faktorlar – jekelegen taýar naryqtaryndaǵy teńgerimsizdikter – biz kókónister baǵasynan, ekonomıkany retteýden jáne kórshi eldermen benzın baǵasyn teńestirýden kórdik, onyń nátıjesinde janar-jaǵarmaıdyń barlyq segmenti men basqalary kúrt qymbattady. Árıne, fıskaldyq yntalandyrýdyń arqasynda suranys ta belsendi qalpynda ornyna kele bastady.

Sondyqtan bazalyq mólsherleme – bul «sıqyrly» taıaqsha emes, onyń ósýi usynys tarapynan ınflıatsııanyń ósý faktorlaryn joımaıdy, munda Úkimettiń júrgizip otyrǵan júıeli jumysy mańyzdy. Sonymen qatar, mundaı jaǵdaılarda mólsherlemeniń artýy jáne qajet bolǵan jaǵdaıda naryqtyń ony odan ári arttyrýǵa daıyn ekendigi týraly belgisi depozıtterdiń dollarsyzdandyrý deńgeıin ustap turýǵa múmkindik beredi, teńge baǵamyn qoldap qana qoımaı, aqsha jáne valıýta naryqtarynda jaǵymsyz jaǵdaılardyń damýyn tejep, aldyn alady. Nátıjesinde teńge baǵamynyń shamadan tys turaqsyzdyǵy joıylyp, ınflıatsııany turaqtandyrady.

Baǵany ákimshilik retteýge keletin bolsaq, suranys pen usynystyń aıtarlyqtaı qysqa merzimdi teńgerimsizdigi kezeńinde janama retteý ádisteri paıdaly bolýy múmkin. Biraq bul sharalar ýaqytsha bolýy kerek. Eger ákimshilik turǵyda áser etý ádisteri uzaq merzimdi bolsa, onda bul baǵa belgilerin burmalaý arqyly óndirýshilerdiń qyzmetin yntalandyrmaıdy, kerisinshe, onyń keri áseri bolýy múmkin. Naryqtyq ekonomıkada baǵa suranys pen usynys balansynyń kórsetkishi bolýy kerek.

– Aqyljan Málikuly, Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni kótermeı, ony burynǵy deńgeıde qaldyrsa nemese tipti tómendetse ne bolar edi?

- Qazirgi jaǵdaılarda bazalyq mólsherlemeni saqtaý nemese ony tómendetý qysqa merzimdi jáne orta merzimdi perspektıvada aıtarlyqtaı proınflıatsııalyq táýekelder týdyrar edi.

Túrkııa ortalyq bankiniń mysalyn keltireıin. Olar joǵary ınflıatsııa men daǵdarystyń bastalýy kezeńinde ekonomıkalyq ósýdi yntalandyrý úshin mólsherlemeni tómendetken edi. Tómendeý 24%-dan 8,25%-ǵa deıin paıyzdyq tarmaqty qurady. Bul ınflıatsııalyq spıraldyń odan ári órshýine jáne túrik lırasynyń aıyrbastaý baǵamyn álsiretip jiberdi. Túptep kelgende, munyń bári ekonomıkaǵa teris áser etti, elden kapıtal áketildi jáne halyqtyń ál-aýqaty tómendedi. Túrkııa ekonomıkasyndaǵy jaǵdaı qazir de álsiz jáne kúrdeli qalpynda qalyp otyr. Sonyń saldarynan mólsherlemeni de 19%-ǵa deıin kóterýge týra keldi.

Men bul mysaldy durys tańdalmaǵan saıasattyń saldary aldyn-ala boljanbaıtynyn jáne qanshalyqty kúrdeli bolýy múmkin ekenin kórsetý úshin keltirip otyrmyn.

- Karantın shekteýlerin kúsheıtý aıasynda mólsherlemeniń artýy iskerlik belsendilikke qalaı áser etedi?

- Іskerlik belsendilikti saralaı kele túsingenimiz, Qazaqstanda ol Ulttyq banktiń kútýlerine sáıkes damyp, serpindi qarqynmen qalpyna túsip kele jatyr. Karantın shekteýlerine qaramastan, 2021 jyldyń ekinshi toqsanynda kóptegen salada oń úrdis baıqaldy jáne bıylǵy qańtar-maýsym aralyǵyndaǵy nátıje boıynsha ekonomıkanyń ósýi 2,2% boldy. Jalpy alǵanda, 2021 jyldyń qorytyndysyna sáıkes 3,6-3,9% boljam aıasynda kele jatyrmyz.

Ekonomıkalyq belsendiliktiń ósýi eń aldymen saýdanyń edáýir ulǵaıýyna jáne taý-ken ónerkásibi men kólikti qysqartýdyń baıaý qarqynyna baılanysty. Qyzmet kórsetý salasyndaǵy belsendiliktiń artýyna kirister men jalaqynyń ulǵaıýy aıasyndaǵy tutynýshylyq suranystyń artýy, fıskaldyq yntalandyrý, sondaı-aq eńbek naryǵyndaǵy jaǵdaıdyń jaqsarýy qoldaý kórsetedi.

Eki tańbaly ósý qarqyny qurylysta da saqtalyp otyr. Qańtar-maýsymda ol 11,9%-ǵa ósti. Buǵan ınfraqurylymdyq jobalar men turǵyn úı qurylysy jobalaryn iske asyrý yqpal etti.

Aıta ketý kerek, aýqymdy fıskaldyq jáne kvazıfıskaldyq yntalandyrý Qazaqstandaǵy ekonomıkalyq belsendiliktiń yrǵaqty qalpyna kelýinde mańyzdy ról atqarady. Biraq, ádettegideı, ınflıatsııanyń ósýi sekildi monetanyń keri jaǵy da bar, oǵan jedel tutynýshylyq ımporttyń 30%-ǵa ósýin qosyńyz. Bul, árıne, tólem balansynyń aǵymdaǵy shotyna teris áser etedi. Ókinishke qaraı, Qazaqstanda óndirilgen taýarlar tizbegi shekteýli jáne negizinen shıkizat túrinde usynylǵan. Bul 2015 jyldan beri baıqalyp kele jatqan tólem balansynyń aǵymdaǵy shotynyń turaqty tapshylyǵyna baılanysty. Osyǵan oraı bizde fıskaldyq qoldaýdyń bir bóligin ımport joıady jáne qajetti nátıje bermeıdi.

Ekonomıkany qalpyna keltirý úshin túbinde báribir qaýip saqtalatynyn aıtý kerek. Álemniń kóptegen elderinde COVID-19-ben aýyrǵandar taǵy da óse tústi. Bul jaǵdaı Qazaqstanda da bar. Shekteý sharalary qaıta jandanýda, bul óz kezeginde qyzmetter men ónerkásiptegi iskerlik belsendilikke teris áser etpeı qoımaıdy.

Aıtpaqshy, bul qazir mólsherlemeni tek 25 bazıstik tarmaqqa kóterý týraly saralanǵan sheshim jasaýǵa sebep bolyp otyr. Bul jaǵdaıda bizdiń mindetimiz – ekonomıkalyq ósý perspektıvalaryn jáne Ulttyq banktiń budan keıingi áreketterine arnalǵan keńistikti de saqtaı otyryp, ınflıatsııalyq spıraldi ashýǵa jol bermeý.

Jalpy alǵanda, bazalyq mólsherlemeni arttyrý ekonomıkanyń turaqty ósýine áser etedi jáne ekonomıkalyq belsendiliktiń shamadan tys artý táýekelin azaıtady dep paıymdaımyz.

– Ulttyq bank ınflıatsııany maqsatty dálizge qalaı jáne bastysy qashan qaıtarady?

– Inflıatsııany maqsatty dálizge qaıtarý úshin bizge bir mezgilde eki baǵyt boıynsha áreket etý qajet.

Birinshiden, bul – Ulttyq banktiń óziniń orta merzimdi keleshekte ınflıatsııa boıynsha maqsatty kórsetkishterge qol jetkizýge barynsha kúsh salýy. Inflıatsııany josparly túrde tómendetýdi qamtamasyz etý úshin Ulttyq bank paıyzdyq saıasatqa basa nazar aýdara otyryp, aqsha-kredıt saıasatyn jalǵastyrady. Ulttyq banktiń paıyzdyq saıasaty naryqtyq mólsherlemelerdi bazalyq mólsherlemeniń paıyzdyq dálizi sheginde ustap turýǵa baǵyttalady. Ulttyq bankte aqsha naryǵyndaǵy paıyzdyq mólsherlemelerdi retteýge arnalǵan aqsha-kredıt saıasaty quraldarynyń tutas jıyntyǵy bar. Onyń ishinde bazalyq mólsherleme negizgisi bolyp otyr. Qazirgi ýaqytta paıyzdyq arnanyń ınflıatsııalyq protsesterge áseri áli de shekteýli ekenin moıyndaý kerek jáne biz onyń tıimdiligin arttyrýǵa umtylamyz. Aqsha-kredıt saıasatynyń 2030 jylǵa deıingi strategııasynda biz monetarlyq negizderdi kúsheıtýge, qarjy naryǵyn damytýǵa baǵyttalǵan birqatar bastamalardy jáne makroekonomıkalyq saıasattyń tıimdiligin arttyrý úshin qurylymdyq reformalardy kózdedik.

Ekinshi baǵyt, buǵan deıin aıtqanymyzdaı, negizinen aqsha-kredıt saıasatynyń yqpalynan tys jatqan usynys jaǵynan kóptegen faktorlar bar. Osyǵan baılanysty ınflıatsııanyń nysanaly kórsetkishine qol jetkizý Úkimet tarapynan júıeli sharalardy talap etedi. Ekonomıkany ártaraptandyrý, tutyný naryǵyn otandyq taýarlarmen toltyrý, shıkizatqa jatpaıtyn eksportty keńeıtý, sondaı-aq fıskaldyq tártipti arttyrý basym mindet. Inflıatsııaǵa qarsy áreket etý sharalary keshenin qabyldaý jumysy Memleket basshysynyń bıylǵy 10 shildede Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda bergen tapsyrmasyna sáıkes júrgizilip jatyr.

Úkimet pen Ulttyq banktiń tıisti sharalardy birlesip iske asyrý – baǵanyń ósimin baqylaýdy kúsheıtýge jáne 2022 jyly ınflıatsııany maqsatty dáliz deńgeıine deıin tómendetýge múmkindik beredi. Bul rette Memleket basshysy tapsyrǵan bizdiń orta merzimdi mindetimiz – 2025 jyly 3-4% ınflıatsııaǵa qol jetkizý.

– Ulttyq bank budan keıin de bazalyq mólsherlemeni ret-retimen kótere bere me?

– Jaqsy suraq. Aldynda aıtyp ketkenimdeı, Ulttyq banktiń orta merzimdi keleshektegi basty mindeti – ınflıatsııany maqsatty dálizge qaıtarý.

Bazalyq mólsherlemege qatysty sheshimderimizdiń jartysy boljamdy kezeńmen birge qabyldanady, onda biz bar táýekelderge jan-jaqty taldaý júrgizemiz jáne negizgi makroekonomıkalyq kórsetkishterdiń boljamdaryn jańartamyz. Eger ekonomıkadaǵy táýekelder jınalýyn jalǵastyra beretin bolsa, Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni olardyń ornyn toltyratyndaı etip basqaratyn bolady.

Kezekti sheshimdi qabyldaý aıasynda biz qabyldanyp qoıǵan sheshimderdiń ekonomıkaǵa, aqsha men valıýta naryǵyna yqpalyn, Úkimet pen jergilikti atqarýshy organdardyń ınflıatsııaǵa qarsy sharalar keshenin iske asyrý boıynsha is-áreketteriniń qanshalyqty áser etkenin kóremiz. Azyq-túlik naryǵyndaǵy maýsymdyq kezeńdi qalpyna keltirý, ıaǵnı tutynýshy naryǵynda azyq-túlik baǵasynyń qanshalyqty tómendeıtinin, suranystyń qalpyna kelý barysy jalǵasyp jatqan tusta azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar ınflıatsııasy serpininiń qandaı bolatynyn túsiný mańyzdy. Soǵan sáıkes, bizdiń boljamdarymyz jańartylyp, orta merzimdi keleshekte oqıǵalardyń qalaı damıtynyna qatysty túrli stsenarııler qaralady. Qajet bolǵan kezde Ulttyq bank aqsha-kredıt saıasatyn odan ári kúsheıtý stsenarııin qaraýǵa daıyn bolady.

Ulttyq bank barlyq jaǵdaıdy baqylaı otyryp, ınflıatsııa boıynsha maqsatqa qol jetkizý úshin qajetti sharalardy qabyldaýǵa árqashan daıyn.

– Suhbat bergenińiz úshin kóp rahmet!


Avtor Álı Ibraev
Basty sózder: Qarjy, Ekonomıka, QR Ulttyq banki, Bankter,
Joǵary qaraı