Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

Altyn Ordadan Túrkistanǵa deıin: Jyldyń basty mádenı oqıǵalary

2021 jyldyń 31 jeltoqsan 2021 09:20

NUR-SULTAN. QazAqparat – 2021 jyl mádenıet salasynda Altyn Orda memleketiniń 750 jyldyq mereıtoıymen, Túrkistan qalasynyń túrki áleminiń rýhanı astanasy dep tanylýymen este qalmaq, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

2021 jyly eldegi mádenı sharalardyń bári Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy aıasynda ótti. Jyl basnyda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Táýelsizdik bárinen qymbat» atty maqala jarııalap, bul aıtýly data da toı toılaý emes, oı oılaý turǵysynan atalyp ótýi kerektigin basa aıtty.

Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń deregi boıynsha, 2021 jyly uzyn sany 46 myńǵa jýyq qoǵamdyq mańyzy bar, aýqymdy, jańa jobalar ótkizilgen. Onyń ishinde mádenıet salasynda 45 000 is-shara, sport salasynda – 500, týrızm salasynda – 100 jýyq is-shara qolǵa alynǵan.

Byltyr búkil qazaq dalasy Abaı Qunanbaıulynyń óleńderimen tynystap, qara sózderinen sýsyndasa, bıyl Jambyl Jabaevtyń jyrlaryn jatqa oqydy.

26 aqpanda «jyr alybynyń» 175 jyldyq mereıtoıyn resmı túrde merekeleý bastaldy.




Aqynnyń nemeresi Jambyl mýzeıiniń meńgerýshisi Saltanat Jambylovanyń aıtýynsha, búginde Jabaevtar áýletiniń júzge jýyq urpaǵy bar.

Jambyl aqynnyń sovet ıdeoloııasyna sińirgen eńbegin Reseı Federatsııasynyń Sankt-Peterbor qalasnydaǵy zııaly qaýym da umytpasa kerek. Shaharda qazaqtyń aqynynyń eskertkishine gúl shoqtaryn qoıý saltanatty rásimi ótti.

Túrkistan – túrki áleminiń rýhanı astanasy

Ár qazaqtyń qulaǵyna bala kezden sińisti bolǵan osy pafosty tirkes Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesiniń (qazirgi ataýy Túrki memleketteriniń uıymy – red.) beıresmı sammıtinde qabyldanǵan Túrkistan Deklaratsııasyna endi. ıAǵnı, kıeli qalanyń halyq bergen statýsy halyqaralyq deńgeıde resmı moıyndaldy.




«Túrkistan qalasyn Túrki áleminiń rýhanı astanasy dep jarııalady. Bolashaqta rotatsııalyq negizde Túrki áleminiń ózge de áıgili kóne shaharlaryna osy ispettes mártebe berýge múmkin bolatyny týraly kelisti jáne Hatshylyqqa múshe memlekettermen birlese atalǵan másele boıynsha erejeni 2021 jyly kúzde Túrkııada ótetin Túrki keńesiniń 8-shi sammıtiniń qarsańynda Syrtqy ister mınıstrleri keńesiniń qabyldaýy úshin ázirleýdi tapsyrdy…», - dep jazylǵan Deklaratsııada.

Ulyq ulys – Altyn Orda

Qazaq memleketiginiń tarıhyn 750 jylǵa tereńdetken Ulyq ulys – Altyn Ordanyń mereıtoıy da el aýmaǵynda ótken mándi sharanyń arqaýyna aınaldy. Sol mándi sharalardyń túıini Atyraý qalasnydaǵy halyqaralyq konferentsııada qoıyldy.




Konferentsııa barysynda QR PRezıdentiniń «Altyn Orda» taqyrybyn nasıhattaý boıynsha 7 túrli bastamany maquldaǵany málim boldy.

Olar:

Birinshi, shetel arhıvterindegi Altyn Ordaǵa qatysty materıaldardy izdeý jumysyn kúsheıtý;

Ekinshi, respýblıka aýmaǵyndaǵy Altyn Orda qalalaryn qaıta qalpyna keltirip, sonyń negizinde tarıhı-materıaldyq keshen qurý boıynsha jospar daıyndaý;

Úshinshi, ǵylymı monografııalardyń shyǵýyn pysyqtaý», — degen ol Joshy, Berke, Ózbek handardyń tarıhı rólin tereńirek zertteý kózdelip otyrǵanyn atady.

«Tórtinshi, «Ulyq Ulys» entsıklopedııasynyń shyǵýyn pysyqtap, Ýıkıpedııadaǵy Altyn Orda taqyrybyna qatysty qazaq, orys, aǵylshyn tilindegi kontentti jańalaý;

Besinshi, Ulyq Ulystyń Joshydan Kenesaryǵa deıingi handary týraly, Altyn Ordanyń rýhanı jáne materıaldyq mádenıeti, qalalary men saýda saıasaty jaıly derekti fılmder serııasyn shyǵarý máselesin pysyqtaý;

Altynshy, altynordalyq epostar jelisimen balalarǵa arnalǵan ertegilerdiń shyǵýyn qamtamasyz etý;

Jetinshi, Altyn Orda taqyryby boıynsha ashylǵan tyń derekterdi eskere otyryp, mektep jáne joǵarǵy oqý ornyndaǵy Qazaqstan tarıhy páni baǵdarlamasynyń mazmunyn ózektendirý.

Ómirden ótken óner tarlandary

19 qańtarda qazaqtyń «Taqııaly perishtesi» Álimǵazy Raıymbekovtiń ómirden ótkeni habarlandy.




Ataqty akter alǵashqy eńbek jolyn aýylda júrgizýshi bolyp bastaǵan. 1965 jyly alǵashqy «Án qanatynda» fılminiń sporttyq is-sharalaryna shaqyrtý alady. 1966 jyly «Qıly kezeń» fılmine túsedi. 1968 jyly qazaq kınosynyń altyn qorynan oıyp turyp oryn alǵan «Taqııaly perishte» (rejısseri Sháken Aımanov) kınofılmindegi Taılaqtyń rólin somdaıdy. Osy kezden bastap jurtshylyqqa keńinen tanylady. Budan bólek, «Kógildir taksı», «Qan men ter» sekildi onnan asa kınofılmge túsken.

31 naýryzda Qazaqstan Eltańbasynyń avtory Shot-Aman Ýálıhanov ómirden ótti.




Ol halqymyzdyń tarıhyndaǵy ardaqty tulǵalardyń eskertkishin jasap, er esimin el arasynda ulyqtaýǵa, sáýleti kóz tartar ǵımarattardyń boı kóterýine súbeli úles qosty.

Bul qatarda elorda tórindegi Kenesary Qasymuly, Qostanaı qalasyndaǵy Ahmet Baıtursynuly, Ereımentaýdaǵy Bógenbaı batyrdyń, ShQO-daǵy hakim Abaı men Shákárimniń, Almatydaǵy Shoqan Ýálıhanov, Dına Nurpeıisova, Əlibı Jangeldın, Toqash Bokın, Ǵanı Muratbaev, Nurmolda Aldabergenov, Talǵat Bıgeldınov, Jumaǵalı Saın, Taıyr Jarokov, Tahaýı Ahtanov, Əbý Sərsenbaev, Dinmuhamed Qonaev, Tiles Qajyǵalıev, Qurmanaı Omarova, Nurǵalı Tasmaǵambetov, Shafık Chokınge arnalǵan týyndyny halyq jaqsy biledi. Sol sııaqty Almatydaǵy «Dınamo» stadıony, Almaty qalasy əkimdiginiń, qazaq-nemis ýnıversıteti ǵımaratynyń, Qaraǵandydaǵy Kosmonavtıka monýmenti syndy eńseli nysannyń jobasyn jasady.

18 sáýirde Teatr jáne kıno aktrısasy Ǵazıza Ábdinábıeva ómirden ozdy.




Onyń kıno salasynda somdaǵan rólderi:

1977 - «Nan» – Jamal (rej. A. Tájibaev)

1982 - «Qaýyn» – bas keıipkerdiń zaıyby (rej. V. Pusyrmanov),

1990 - «Qyz jylaǵan» – Ásııa (rej. S. Narymbetov), «Jel adam» – aýyl turǵyny,

2009 - Siz kimsiz, K myrza?» – jolserik (rej. Q. Ahmetov),

2009 - «Birjan sal» – Búrme áje (rej. D. Joljaqsynov),

2011 - «Aınalaıyn» – Sálıma (rej. A. Sataev);

1996-2000 - Toǵysqan taǵdyrlar (Roza)

2001-2003 - Saransha (Margo)

2002 - Láılániń zary

2007 - Odnajdy v bagajnıke – vokzaldaǵy áıel

2008 - Otkroıte dver, ıa schaste

2012-2013 - «25 km» Qarlyǵash (rej. I.Pıskýnov)

2012-2013 - «Domashnıe voıny» Áje (rej. A.Kırıýshenko)

2014 - Kempir» Kúlpásh (rej. E.Tursynov)

2015 – «Zaýal» Áje (rej. J.Aıbasov)

2015 - «Pobeg ız aýla» Bas keıipkerdiń apasy (rej. N.Adambaev)

30 sáýirde Eskendir Hasanǵalıev ómirden ozdy.




Eskendir Ótegenuly Hasanǵalıev 1940 jyly 13 aqpanda Batys Qazaqstan oblysynda týǵan. 1959 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty memlekettik konservatorııasynyń vokaldy-hor fakýltetin, 1978 jyly Ál-Farabı atyndaǵy Shymkent mádenıet ınstıtýtyn bitirdi. Ómirin ónerge arnaǵan Hasanǵalıevtiń «Atameken», «Ádemi», «Asyl arman», «Ómirimniń jazy», «Eskirmegen mahabbat» ánderin bilmeıtin qazaq joq. Eskendir Hasanǵalıev – qazaqtyń án ónerine zor úlesin qosqan sazger. Onyń repertýaryndaǵy avtorlyq týyndylary el júreginen oıyp turyp oryn alǵan. Shyǵarmashylyq ǵumyrynda orys, tatar, nemis aqyndarynyń óleńderine de án jazǵan. 200-ge jýyq án, romans jáne horǵa arnalǵan shyǵarmalardyń avtory boldy. Eskendir Hasanǵalıev pen jubaıy Darıko Hasanǵalıevanyń eki qyzy men bir uly bar.

21 mamyrda halyqtyń súıikti akteri Farhat Ábdiraıymov qaıtys boldy.




Ol «Shanhaı», «Aqsýat», «Ompa», «Mahabbat tálkegi», «Sıqyrshy demeýshi», «Jel adam», «Frantsýz qurbaqasynan ázirlengen bor», «Shekara», «Jan júregim - Astana», «Parallel álem», «Geızer», «Úsh lımon», «Batyr», «Eń sulý» syndy fılmderge túsken. Farhat Nursultanuly RF «Úzdik akter» kıno basylymynyń bas júldesin, XXI Halyqaralyq «Svıatoı Georgıı Pobedonosets» kınofestıvaliniń Gran-prı júldesin jeńip alǵan. 2020 jyly «Altyn Adam» syılyǵynyń «Jyl kınojuldyzy» atalymyn ıelengen.

8 shildede qazaq kıno óneriniń korıfeıi rejısser Satybaldy Narymbetov ómirden ótti.




1969 jyldan «Qazaqfılm» stýdııasynda stsenarıst ári kınorejısser retinde qyzmet etti.

1970 jyldan – «Qazaqfılm» kınostýdııasynyń kınorejısseri boldy.

Al 2005 jyldan beri Sháken Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» AQ «Debıýt» birlestiginiń jetekshisi bolyp eńbek etken edi. Ol «Qurmanǵazy» atty derekti fılmge (1972 jyly), «Zaýal» (1981 jyly), «Kúzgi buralań jol» (1984 jyly) qysqa metrajdy fılmderge, «Uryn kelgen kúıeý» (1987 jyly), «Sozaqtan shyqqan Gamlet» (1990 jyly), «Kózimniń qarasy», «Jas akkordeonshynyń ómirbaıany» (1994 jyly), «Ompa» (1998 jyly) jáne taǵy basqa kórkem fılmderge rejısserlik etken.

Sondaı-aq ol túsirgen «Amanat» jáne «Mustafa Shoqaı» atty tarıhı fılmder kórermenniń júreginiń tórinen oryn aldy.


Joǵary qaraı