Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Anar Baıtókenova: Jergilikti ózin-ózi basqarý tujyrymdamasy aýyldyq okrýg apparatynyń joǵaryǵa táýeldiligin azaıtady

2021 jyldyń 17 tamyz 2021 20:44

NUR-SULTAN. QazAqparat – Jergilikti ózin-ózi basqarý tujyrymdamasy memlekettik qyzmettiń sapasyn qanshalyqty utymdy ete alady? Onyń áserin aýyldaǵy qarapaıym turǵyn qaı jaǵynan sezinedi? Tujyrymdaǵy «bıýdjettik baǵdarlamalardy irilendirý», «bıýdjetaralyq saıasatty qaıta qaraý» sııaqty bastamalardyń máni nede? QazAqparat tilshisi Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Óńirlerdi taldaý jáne jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý departamentiniń dırektory Anar Baıtókenovamen osy saýaldar tóńireginde áńgime órbitti.

- Anar Abdollaqyzy, Jergilikti ózin-ózi basqarý tujyrymdamasyn daıyndaý Ulttyq ekonomıka mınıstrligine júktelgenin bilemiz. Qazir bul jumys qandaı satyda tur?

- Jańa tujyrymdama endi bekitiletin bolady. Ony iske asyrý úshin zańdar men kodeksterge birshama ózgerister men tolyqtyrýlar engizý kózdelgen. Negizgilerin atasaq, Saılaý týraly konstıtýtsııalyq zańǵa, Bıýdjet pen Salyq kodeksterine, Memlekettik múlik, Quqyqtyq aktiler, Qoǵamdyq keńester týraly jáne ózge de zańdarǵa ózgerister engiziledi.

Qujat jobasynda kórsetilgen negizgi ózekti ózgerister Jergilikti ózin-ózi basqarý týraly jańa zańnyń jobasynda kózdeledi. Bul zań kelesi jyly qabyldanýy kerek. Ony daıyndaýǵa qazirden bastap kirisip jatyrmyz.

- Tujyrymdamanyń jobasynda IV deńgeıdegi bıýdjettiń ońtaılandyrylatyny týraly aıtylypty. Osyny tarqatyp túsindirińizshi. Bıýdjettik baǵdarlamalardy irilendirýdiń aýylǵa qandaı qatysy bar? Naqty bir baǵdarlama negizinde túsindirip shyǵa alasyz ba?

- Eń aldymen, bıýdjettik baǵdarlama men memlekettik baǵdarlama arasyn ajyratyp alǵan jón. Memlekettik baǵdarlama degenimiz «Halyqty eńbekpen qamtý» nemese «Aýyl el besigi» sııaqty búkil Qazaqstan boıynsha iske asatyn iri baǵdarlamalar. Al bıýdjettik baǵdarlama árbir aýyldyq okrýgtiń josparly kezeńdegi belgili bir shyǵystaryna jumsalatyn qarajat mólsheri kórsetilgen baǵdarlama. Búginde aýyldyq okrýgterde bıýdjettik baǵdarlamalardyń 17 shyǵys túri qarastyrylǵan.

- Tizip ataı ketseńiz. Oqyrmandar ózderi tikeleı saılaǵan ákimniń qolynda qandaı shyǵyndarǵa qarajat bólý quzyreti bar ekenin bilip júrsin.

- Bıýdjet kodeksiniń 56-1-baby boıynsha aýdandyq mańyzy bar qala, aýyl, kent, aýyldyq okrýg bıýdjetteriniń shyǵystary 17 tarmaqtan quralady. Olar:

1) jergilikti ákim apparatynyń jumys isteýine ketetin shyǵyndar;

2) sharýashylyq boıynsha esepke alýdy júzege asyrý;

3) azamattyq hal aktileriniń jazbasy jónindegi qyzmetti qamtamasyz etý;

4) shuǵyl jaǵdaılarda naýqasy aýyr adamdardy dárigerlik kómek kórsetetin jaqyn jerdegi densaýlyq saqtaý uıymyna jetkizýdi uıymdastyrý;

5) muqtaj azamattarǵa úıde áleýmettik kómek kórsetý;

6) aýdandyq mańyzy bar qalanyń, aýyldyń, kenttiń, aýyldyq okrýgtiń memlekettik turǵyn úı qorynyń saqtalýyn uıymdastyrý;

7) eldi mekenderdiń sanıtarııasyn qamtamasyz etý;

8) jerleý oryndaryn kútip-ustaý jáne týǵan-týysy joq adamdardy jerleý;

9) eldi mekenderde kóshelerdi jaryqtandyrý;

10) eldi mekenderdi abattandyrý men kógaldandyrý;

11) jergilikti deńgeıde mádenı-demalys jumysyn qoldaý;

12) aýdandyq mańyzy bar qalalarda, aýyldarda, kentterde, aýyldyq okrýgterde avtomobıl joldaryn salý, rekonstrýktsııalaý, jóndeý jáne kútip-ustaý;

13) eldi mekenderdi sýmen jabdyqtaýdy uıymdastyrý;

14) jergilikti deńgeıde halyqty jumyspen qamtýdy qamtamasyz etý;

15) jergilikti deńgeıde dene shynyqtyrý-saýyqtyrý jáne sporttyq is-sharalardy ótkizý;

16) memlekettik baǵdarlamalar sheńberinde aýyldyq eldi mekenderdi jaılastyrýdy sheshýge arnalǵan is-sharalardy iske asyrý;

17) aýdandyq (oblystyq mańyzy bar qala) bıýdjetke transfertter.

ıAǵnı, jyl saıyn aýyldyq okrýg apparaty osy 17 shyǵys túri boıynsha qarajatty josparlaıdy. Tujyrymdama jobasynda osynsha shyǵys túrin 5 nemese 6 baǵdarlamaǵa jınaqtap, irilendirý kózdelgen. Mysaly, bıýdjettik baǵdarlamada aqsha únemdelip, artyq qarajat qalyp jatsa, ony basqa bıýdjettik baǵdarlamaǵa baǵyttaý kerek bolady. Qazirgi tártip boıynsha ol úshin aýdandyq maslıhattyń sessııasynda usynys qoldaý tabýy kerek. Al tujyrymdama jobasyndaǵy bıýdjettik baǵdarlamalardy irilendirý bastamasy osyndaı is-áreketti ońtaılandyrýǵa múmkindik beredi. ıAǵnı, keıbir máseleler aýdandyq maslıhattyń sessııasyn kútpeı tezirek ýaqytyly sheshiletin bolady.

- Tujyrymdama jobasy boıynsha salyqty ortalyqsyzandyrý kózdelip otyr. Bıýdjetaralyq saıasatty qaıta qaraý qajettigi týraly da aıtylǵan. Bul bastamalardyń halyq ómirine áseri qandaı bolady? Aýyldan túsetin salyqtyń bárin 100 paıyz óz ıeligine berý qarastyrylyp otyr ma? Salyqtyń naqty qaı túrleri jergilikti aýyldarǵa berilýi múmkin? Jalpy tujyrymdamada tórtinshi deńgeıli bıýdjetti tolyqtyrýdyń qandaı qosymsha joldary qarastyrylǵan?

- Qazir jergilikti ózin-ózi basqarýdyń kiristeri salyq túsimderiniń alty túrinen, túrli tólemderden, aıyppuldardan, kommýnaldyq múlikten túsetin kiristerden jáne joǵary turǵan bıýdjetten beriletin transfertterden qalyptasady.

IV deńgeıdegi bıýdjetti engizgennen keıin turǵyndar tóleıtin jer, kólik, múlik, jeke tabys salyǵy jáne basqalary tikeleı aýyldyq okrýg bıýdjetinde qala bastady. Tıisinshe azamattar óz salyqtarynyń qaıda jumsalǵanyn kórýge múmkindik aldy.

Alaıda bul salyqtar aýylǵa qajetti qarajattyń 13-14 paıyzyn ǵana qamtıdy. Jergilikti ózin-ózi basqarýdyń kiris bazasyn odan ári keńeıtý úshin 2022 jyly bıýdjettiń tórtinshi deńgeıine salyqtar men tólemderdiń mynadaı túrleri qosylady:

-biryńǵaı jer salyǵy;

-jer ýchaskelerin paıdalanǵany úshin tólemaqy;

-jer ýchaskelerin satýdan túsetin túsimder «;

-jer ýchaskelerin jaldaý quqyǵyn satqany úshin tólemaqy beriletin bolady. Bul jerde aýylsharýashylyq maqsattaǵy telimder týraly aıtylyp otyrǵan joq.

2024 jyly mynadaı salyqtar men tólemderdi berý jalǵasady:

-sý resýrstaryn paıdalanǵany úshin tólemaqy;

-jekelegen qyzmet túrlerimen aınalysý quqyǵy úshin lıtsenzııalyq alym;

-jekelegen qyzmet túrlerimen aınalysýǵa arnalǵan lıtsenzııalardy paıdalanǵany úshin tólemaqy.

Shaǵyn jáne orta bıznesten túsetin korporatıvtik tabys salyǵyn oblys, aýdan jáne aýyl arasynda bólý de kózdelip otyr.

Jalpyǵa birdeı deklaratsııa engizilgennen keıin jergilikti ózin-ózi basqarý bıýdjetine salyq salynatyn kiristerden jeke tabys salyǵy men áleýmettik salyqty berý máselesi qaralatyn bolady.

Jergilikti ózin-ózi basqarý bıýdjeti kommýnaldyq menshikten jáne kórsetiletin qyzmetterdi usynýdan túsetin túsimderden de qalyptasady.

- Qujatta aýyldy jerdegi kommýnaldyq nysandardy túgendeý tártibi jeńildeıtini aıtylǵan. Qarajaty joq bolsa, aýyl ákiminiń ıeligine kommýnaldyq múlikti tirkeýge qulyqty bolmaıtyny túsinikti. Sonda bul sharanyń aýyldaǵy jaǵdaıdy jaqsartýǵa qandaı septigi tııýi múmkin?

- Kommýnaldyq nysandardy túgendeý jáne tirkeý bul erteń osy nysandardy durys paıdalanýdy qamtamasyz etý úshin qarajat bólýge qajet. ıAǵnı, aýyldyń ishindegi kóshe joldarynyń qujattary bolmasa, aýyldyq okrýg ákimi bul joldy jóndeýge qarajat bóle almaıdy. Óıtkeni, kez kelgen tekserýshi organ qujaty joq nysanǵa qarajat bólesizder dep aıyppul salýy múmkin. Sý qubyry, jol sııaqty aýyl ómiri úshin eń mańyzdy nysandardy tirkep, balansqa alý kerek. Búginde onyń ózi úlken qarajatty qajet etedi. Sondyqtan tujyrymdamada tirkeý jumystaryn ońaılatylǵan túrde jáne az shyǵynmen atqarý kózdelgen.

- Jergilikti qaýymdastyqtyń jıyny jergilikti ózin-ózi basqarýdyń basty organy bolatyny aıtylǵan tujyrymdamada. Bir qyzyǵy osy basty organnyń apparaty bolmaıdy eken. Keńes músheleri 3 jyl merzimge ashyq daýys berý arqyly saılanbaqshy. Organnyń apparaty bolmasa, keńes músheleri aılyq almaıdy degen sóz be? Olardyń apparat jumystaryn jergilikti ákimdikter tyndyrady delingen. Bul keńesti ákimdikke táýeldi etetin tetik emes pe?

- Jergilikti qoǵamdastyq jıyny búgingi kúni zańnamada bar ınstıtýt. ıAǵnı, «Jergilikti memlekettik basqarý jáne ózin-ózi basqarý» týraly zańda bul organnyń quzyreti naqty belgilengen. Biz jańa tujyrymdamada osy organnyń quziretin ary qaraı damytýdy kózdep otyrmyz. Aýyldyq okrýgte, máslıhatqa saı organ qurylatyn bolady. Ol «keńes» dep atalady. Keńestiń múshelerin halyq tikeleı saılaıdy. Jergilikti qoǵamdastyq jınalysy degenimiz, mysaly bir kósheniń, aýyldyń turǵyndarynyń jınalysyn ótkizý úshin eshqandaı apparat kerek emes. Eger 2345 aýyldyq okrýgtegi jergilikti qoǵamdastyqtyń jınalysynyń jumysyn qamtamasyz etetin apparattar qurý qyrýar aqsha qarajatyn qajet eter edi. Olarǵa aılyq tóleıtin bolsaq, aýyldyq okrýgte beriletin bıýdjettiń kóbi jalaqyǵa ǵana ketedi. Sondyqtan memleket qarajatyn únemdeý úshin keńestiń jumysyn atqarýǵa aýyldyq okrýg ákimdiginiń qyzmetkerleri kómek beretin bolady.

- Bıýdjet bólgizý máselesine jeke toqtalsaq. Saılanǵan kent, aýyl, aýyldyq okrýg ákimi tek tórtinshi deńgeıli bıýdjetti ǵana qalaı ıgeretinin sheshe me? Al aýdannan, oblys pen respýblıkadan bólinetin bıýdjettiń máselesine jergilikti keńester aralasa ala ma? Olar aýdan ákiminiń, máslıhattyń sheshimine qalaı áser ete alady? Eger áser ete almaıtyn bolsa, bul reformalar aýyl ómirin ózgertip jiberedi dep jar salý qanshalyqty oryndy?

- Saılanǵan aýyl okrýg ákimderi tek qana tórtinshi deńgeıli bıýdjetpen ǵana jumys isteıdi. Onyń ıgerilýine at salysady jáne osy tórtinshi deńgeıli bıýdjettiń qansha qarajat bóliný kerektigin, qandaı baǵdarlamaǵa jumsalý qajettigin Keńespen birigip sheshetin bolady.

Al, joǵary turǵan bıýdjetterdi jáne ol bıýdjette qansha qarajat qaı baǵdarlamada bóliný kerek ekendigine aralaspaıdy.

-Suhbatyńyzǵa rahmet!


Joǵary qaraı