Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Aýyldyq okrýgterdiń kirisi arta túsedi - Qaısar Nyǵmetov

2021 jyldyń 12 tamyz 2021 18:50

NUR-SULTAN. QazAqparat – Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 2020 jyly 1 qyrkúıekte Qazaqstan halqyna Joldaýynda aýyl ákimderin tikeleı saılaý bastamasyn jarııalady. Qazirgi ýaqytta Prezıdenttiń bul bastamasyn júzege asyryldy. Osy oraıda «Ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýty» óńirlik zertteýler ortalyǵynyń dırektory Qaısar Nyǵmetov «QazAqparat» agenttigine saılaý qorytyndysy men onyń eldiń ary qaraı damýyna áseri týraly aıtyp berdi.

- Jaqynda Qazaqstanda aýyldardyń, aýdandyq mańyzy bar qalalar men aýyldyq okrýgterdiń basshylarynyń tikeleı saılaýy ótti. Bul saılaýdyń damý turǵysynda burynǵy jaǵdaıdan aıyrmashylyǵy nede?

- Aýmaqtyq saılaý komıssııalarynyń aqparaty boıynsha saılanǵan 730 ákimniń 350-i osyǵan deıin atalǵan aýyldyq okrýgterde ákim laýazymyn atqarmaǵan. Osy arqyly, saılaý qoǵamnyń ózekti suranysynyń birine jaýap berdi, ıaǵnı jańa adamdardyń kelýi, aýyl ákimderi korpýsyn jańartý turǵysynda.

Sonymen birge, birqatar óńirde aýyl ákimderi korpýsy eleýli túrde jańardy. Mysaly, Qaraǵandy oblysynda 77 paıyzǵa, Túrkistan oblysynda 72 paıyzǵa, Jambyl oblysynda 66 paıyzǵa ózgeris bar. Mańǵystaý oblysynda saılanǵan 10 ákimniń 8-i buǵan deıin aýyldyq okrýg basshysy laýazymynda bolmaǵan.

Saılanǵan ákimderdiń ortasha jasy 46-da eken. Osyǵan deıin bul kórsetkish 50 jasty quraǵan bolatyn. Qyzmetine jańadan kelgen 25 ákim 29-ǵa tolmaǵan. Ákimderdiń arasynda 37 mektep qyzmetkeri bar.

- Sizdiń oıyńyzsha aýyl ákimderin tikeleı saılaý qoǵamǵa ne beredi?

- Jalpy, jergilikti ózin-ózi basqarýdyń keshendi reformasynyń bir bóligi retinde aýyl ákimderin saılaý jergilikti mańyzdaǵy máseleler boıynsha sheshim qabyldaý men olardy oryndaýda baqylaýdy iske asyrý protsesine aýyl turǵyndarynyń qyzyǵýshylyǵyn qamtamasyz etedi, sondaı-aq óńirlik damýdyń fýndamenti bolady.

Bul reformanyń maqsaty – halyqqa jergilikti bılik qyzmetiniń ashyqtyǵy men eseptiligin qamtamasyz etetin tıisti júıeni qurý.

Osy turǵyda eldi meken turǵyndary ákimderdi tikeleı saılaý múmkindigine ıe bolyp otyr. Óz kezeginde saılanǵan ákim atqarylǵan jumys úshin halyq aldynda esep beredi jáne ekonomıkalyq derbestikti keńeıtý múmkindigine qaraı aýdandyq deńgeıden eriktiligi artady. Osy oraıda ákimderdi tikeleı saılaý azamattyq qoǵamdy damytýda, jergilikti deńgeıde demokratııany ilgeriletýge tyń serpin berýi tıis. Adamdar ózderiniń ózekti máselelerin sheshýge tikeleı jumyldyrylady.

Damyǵan jergilikti ózin-ózi basqarý azamattar ómir súrý deńgeıin arttyrýǵa yqpal etetin sheshimdi ózderi tańdaıdy degendi bildiredi.

Sonymen qatar, bıýdjet ári jergilikti ózin-ózi basqarý qarajaty esebinen júrgizilgen jumystarǵa, qarjyny ıgerýdegi tıimdilikke monıtorıng jirgizilip, aýyldyq okrýg ákimshiligi qyzmeti týraly ákim esebi tyńdalady.

Budan bólek, revızııalyq komıssııalar josparly ári jospardan tys tekserýlerdi ótinim negizinde júrgizedi.

- Jalpy, bul salada halyqaralyq tájirıbe turǵysynan jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytýda qandaı erekshelikter bar?

- 2018 jyly jergilikti ózin-ózi basqarý tıimdiligin arttyrý esebinen óńirlerdiń ınstıtýtsıonaldy ortasyn jaqsarý jónindegi analıtıkalyq zertteý júrgizdik. Bul óz kezeginde Qazaqstanda 2025 jylǵa deıingi jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý kontseptsııasy jobasyn daıarlaý úshin negiz boldy.

Osy zertteý aıasynda shetel tájirıbesine taldaý jasalyp, jergilikti ózin-ózi basqarý máseleleri boıynsha zańnamany jetildirýge qatysty usynymdar ázirledik.

Barsha álemde jergilikti ózin-ózi basqarý eń utymdy tetikterdiń biri bolyp otyr. Osy oraıda qalalyq jáne aýyldyq eldi mekender turǵyndarynyń jergilikti mańyzdaǵy isterdi basqarýǵa ári ózekti máselelerdi tikeleı sheshýge qyzyǵýshylyǵy artady.

Bul turǵyda Qazaqstan úshin Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymyna múshe elder tájirıbesi mańyzdy ári qyzyqty bolyp tur. Olar jergilikti basqarý men óńirlik damýdan aıqyn jetistikke jetti.

Polsha tájirıbesi de ońtaıly áser berip otyr. Olar jergilikti ózin-ózi basqarýdy qalpyna keltirýge baǵyttalǵan tereń reformalardy iske asyrýda eleýli tabysqa jetti.

Ortalyqsyzdandyrý qoǵamdyq ómirdiń túrli salalarynda negizgi ońtaıly nátıjege jetýge alyp keldi. Sonymen qatar, ortalyqsyzdandyrý men jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý úshin jaǵdaı jasaýda Frantsııada jáne ózge de eýropalyq elderde mol tájirıbe bar.

- Sońǵy jyldary jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynyń derbestigin arttyrý boıynsha birqatar shara qabyldandy. Osy reformalardan qandaı ekonomıkalyq áser bolady dep oılaısyz?

- Birinshi kezekte ekonomıkalyq áser olarǵa birqatar salyq pen tólemder túsimin berý esebinen aýyldyq okrýgter deńgeıinde ekonomıkalyq bazany qamtamasyz etýge baılanysty bolady. Ár jyldary jergilikti jerlerde bıliktiń derbestigin arttyrý boıynsha tıisti qadamdar jasaldy, onyń ishinde qarjylyq tetikter de eskerildi.

Máselen, aýdandyq/aýyldyq deńgeıde jalǵa berý, jarnama jáne basqa kózderden kiris qalyptasty, jaqynda bıýdjettiń tórtinshi deńgeıi engizildi. Nátıjesinde, qazirgi kezde jergilikti ózin-ózi basqarý kirisi salyq túsimderi, túrli tólemder, aıyppuldar, kommýnaldyq múlikten tabystar jáne joǵary turǵan bıýdjetten transfertterden qalyptasady. Olar tikeleı aýyl bıýdjetine túsedi.

Jergilikti ózin-ózi basqarýdyń kiris bazasyn ary qaraı keńeıtý úshin 2022-den 2024 jyl aralyǵynda 7 salyq pen tólemdi berý josparlanyp otyr. Bul rette biryńǵaı jer salyǵy, jer telimin paıdalanǵany úshin tólem, jer ýchaskesin satýdan bolǵan túsimder, sý resýrstaryn paıdalanǵany úshin tólemder, qyzmettiń jeke túrlerimen aınalysý quqyǵy úshin lıtsenzııalyq alym eskerilgen.

Jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynyń jaýapkershilik salasy barsha aýmaqtyń damýy máselelerin qamtıdy. ıAǵnı qoǵamdyq keńistikterdi, jergilikti kóliktik ári áleýmettik jáne basqa da ınfraqurylymdy abattandyrýdy, bazalyq qyzmetterdi kórsetýdi eskeredi.

- Qazirgi kezde aýyldyq bıýdjetterde ózindik kiristeriniń úlesi qandaı?

- 2020 jyldyń qorytyndysy boıynsha jergilikti ózin-ózi basqarý bıýdjetiniń kiristeri 252 mlrd teńgeni qurady, onyń ishinde 34 mlrd teńgesi nemese 13,4 paıyzy jeke tabysy jáne 218 mlrd teńgesi joǵary turǵan bıýdjetten transfert.

Aýyldyq okrýgter salyq bazasyn arttyrý esebinen aýyldyq okrýgterdiń óz-ózine jetkiliktigi, ıaǵnı tabystyń jalpy kóleminen jeke kirisiniń úlesi ortasha eseppen 2025 jyly 35 paıyzǵa jetedi dep josparlanǵan.

Mysaly, 2019 jyly shaǵyn jáne orta bıznestiń (ShOB) korporatıvti tabys salyǵynan túsimderdi respýblıkalyq bıýdjetten jergilikti bıýdjetterge berý týraly sheshim qabyldandy. 2020 jyldyń qorytyndysy boıynsha COVID-19 pandemııasy saldarynan óńirlerde ekonomıkalyq belsendilik tómendegenine qaramastan, byltyr jergilikti bıýdjetterge atalǵan korporatıvti tabys salyǵy 482 mlrd teńge shamasynda jınaldy. Josparda 386 mlrd teńge eskerilgen edi nemese 25 paıyz shamasynda ósim boldy.

Aýdandar men aýyldyq okrýgterdi yntalandyrýdan ajyratpas úshin 2025 jylǵa deıingi jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý tujyrymdamasy jobasynda oblys, aýdan jáne aýyl arasynda ShOB-tan korporatıvti tabys salyǵyn bólý shamasyn reglamentteý qarastyrylǵan.

Shamamen korporatıvti tabys salyǵy túsimderiniń 50 paıyzy oblystyq bıýdjetke, 30 paıyzy – aýdandyq, 20 paıyzy aýyldyq okrýgter bıýdjetine túsedi.

Osy arqyly, shaǵyn jáne orta bıznesten korporatıvti tabys salyǵyn jergilikti bıýdjetke berý tájirıbesi túsimderdiń ońtaıly qarqynyn kórsetti. Bul óz kezeginde jergilikti bıýdjetterdiń qarjylyq derbestigi artqanyn baıqatady.

Aıtpaqshy, 2023 jyldan bastap aýyldyq bıýdjetterge qatysty joǵary turǵan bıýdjetterge bıýjettik alym tetigi qoldanylmaıdy. Josparly kórsetkishten asyp túsken barlyq túsimder aýyldyq okrýgti damytýǵa qalady.

Endi jergilikti ózin-ózi basqarý organdary eldi mekenderde ómir súrýde sapaly qyzmetterdi qamtamasyz etý úshin tıisti quzyret pen qarjylyq resrýstarmen bekitilgen tetikterge ıe bolady.

Jeke tabystarynan kelgen qarajat aýyldyq okrýgti damytýǵa jáne jergilikti mańyzdaǵy máselelerdi sheshýge baǵyttalady.

– Áńgimeńizge raqmet!


Joǵary qaraı