Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

Bıyl áleýmettik qoldaý baǵytynda qandaı nátıjeler boldy

2021 jyldyń 30 jeltoqsan 2021 15:00

NUR-SULTAN. QazAqparat - Qazaqstanda qazyna shyǵynynyń basym bóligi azamattardyń quqyqtary men múddelerin qorǵaý maqsatyna, ıaǵnı áleýmettik damýǵa baǵyttalǵan. Onyń qatarynda bilim berý, densaýlyq saqtaý, áleýmettik qorǵaý jáne mádenıet bar. Bıýdjet shyǵystary qurylymyndaǵy áleýmettik salanyń úlesi 50 paıyz shamasynda. 2022 jyly áleýmettik salaǵa baǵyttalǵan qarajat somasy ósedi. Shyǵystardyń ósýi jyl saıynǵy ındeksteý jáne zeınetaqy men járdemaqy alýshylar kontıngentiniń ulǵaıýyna, sondaı-aq muǵalim men dáriger jalaqysynyń kóterilýine baılanysty boldy. Osy oraıda osy salanyń ózektiligin eskere otyryp, bıyl áleýmettik baǵyttańy atqarylǵan jumystar boıynsha málimetterdi kópshilik nazaryna usynýdy jón kórdik.

QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń bıylǵy jeltoqsan aıynyń basyndaǵy aqparatyna qaraǵanda, 2021 jyly múgedektigi bar adamdar Áleýmettik qyzmetter portaly arqyly 360 myńnan astam qyzmet aldy.

«Bıyldyń basynan bastap 266 myńnan astam múgedektigi bar adam Áleýmettik qyzmetter portaly arqyly ońaltýdyń tehnıkalyq quraldaryn (OTQ), 6 myńnan astam ymdaý tili qyzmetterin, 33 myńnan astam jeke kómekshiniń qyzmetterin, 55 myńǵa jýyq sanatorlyq-kýrorttyq em aldy. Sondaı-aq, Portal arqyly kepildik berilgen áleýmettik toptamalarǵa 210 myń tapsyrys rásimdeldi. Portal múgedektigi bar adamdarǵa ońaltýdyń tehnıkalyq quraldary men qyzmetterin óndirýshini jáne jetkizýshini óz betinshe tańdaýǵa múmkindik beredi. Kómek túrine tapsyrys berý kórsetiletin qyzmetti alýshynyń elektrondyq tsıfrlyq qoltańbasymen rastaý arqyly júzege asyrylady. Tapsyrys berilgen ońaltýdyń tehnıkalyq quraldaryn jetkizý nemese óz betinshe áketý arqyly alýǵa bolady», - delingen mınıstrlik aqparatynda.

Múgedektigi bar adamdardy ońaltý quraldarymen qamtamasyz etý protezdik-ortopedııalyq, sýrdotehnıkalyq, tıflotehnıkalyq jáne gıgıenalyq quraldar, sondaı-aq kreslo-arbalar berýdi qamtıdy.

Búgingi kúni Portalda arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetetin 795 medıtsınalyq-áleýmettik mekeme (bólimsheler), 157 OTQ jetkizýshi, 15 myńnan astam jeke kómekshi, 262 ymdaý tilin qyzmetin, 79 sanatorlyq-kýrorttyq emdeýdi, 135 kepildik berilgen áleýmettik toptamany jetkizýshi tirkelgen.

Vedomstvo málimetinshe, 2021 jylǵy qańtar-qarasha aılary aralyǵynda respýblıkalyq bıýdjetten múgedektik boıynsha memlekettik áleýmettik járdemaqy tóleýge 283,5 mlrd teńge, asyraýshysynan aıyrylý jaǵdaıyna baılanysty 74 mlrd teńge baǵyttaldy.

2021 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha múgedektik boıynsha memlekettik áleýmettik járdemaqy alýshylardyń sany 520,8 myń adamdy, asyraýshysynan aıyrylý jaǵdaıy boıynsha 161,9 myń adamdy quraıdy.

Múgedektik jáne asyraýshysynan aıyrylý jaǵdaıy boıynsha memlekettik áleýmettik járdemaqylardyń mólsheri múgedektik tobyna jáne sebebine, qaıtys bolǵan (qaza tapqan) asyraýshynyń asyraýyndaǵy adamdar sanyna, sondaı-aq tıisti qarjy jylyna arnalǵan «Respýblıkalyq bıýdjet týraly» zańynda belgilenetin eń tómen kúnkóris deńgeıiniń shamasyna baılanysty bolady.

2021 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha múgedektik jónindegi memlekettik áleýmettik járdemaqynyń ortasha mólsheri 49 198 teńgeni, asyraýshydan aıyrylý jaǵdaıynda 46 050 teńgeni qurady.

Kópbalaly otbasylardy qoldaý

2021 jylǵy qańtardan bastap qarashany qosa alǵandaǵy aralyqta kópbalaly otbasylarǵa beriletin memlekettik járdemaqy tólemderimen jalpy somasy 261,7 mlrd teńgege orta eseppen 446,4 myń otbasy qamtyldy. Sonyń ishinde qarashada járdemaqynyń bul túrin 471,4 myń otbasy jalpy somasy 26,6 mlrd teńgege aldy.

Atalǵan memlekettik járdemaqyǵa 4 jáne odan da kóp birge turatyn kámeletke tolmaǵan nemese 23 jasqa deıingi kúndizgi bólimde oqıtyn stýdent balalary bar otbasylar tabysyna qaramastan úmitker bola alady.

Tólem mólsheri balalardyń sanyna baılanysty saralanyp tólenedi jáne 2021 jyly 46 760 teńgeni (4 bala), 58 457 teńgeni (5 bala), 70 154 (6 bala) teńgeni, 81 852 teńgeni (7 bala), 8 balaǵa – 93 344 teńgeni, 9 balaǵa – 105 012 teńgeni, 10 balaǵa – 116 680 teńgeni, 11 balaǵa – 128 348 teńgeni, 12 balaǵa – 140 016 teńgeni, 13 balaǵa – 151 684 teńgeni, 14 balaǵa – 163 352 teńgeni, 15 balaǵa – 175 020 teńgeni, 16 balaǵa – 186 688 teńgeni nemese ár balaǵa 11 668 teńgeni quraıdy.

Eske sala keteıik, kópbalaly otbasylarǵa olardyń kiristerin esepke almaı beriletin jańa memlekettik járdemaqy Qazaqstanda 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap ataýly áleýmettik kómek kórsetýdiń jańa tetikterinde kózdelgen tabysy az jáne kópbalaly otbasylardy qoldaýdyń úsh negizgi baǵyty aıasynda engizilgen bolatyn.

Ataýly áleýmettik kómek

2021 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha 198,1 myń otbasyndaǵy 988,8 myń adamǵa ataýly áleýmettik kómek (AÁK) taǵaıyndaldy. Bıyl osy maqsatqa bıýdjetten 68,5 mlrd teńge bólindi.

AÁK otbasynyń árbir múshesine jan basyna shaqqandaǵy ortasha tabysy óńirlik eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 70%-ynan tómen azamattarǵa taǵaıyndalady.

Budan basqa, AÁK kórsetýdiń jańa tetigin iske asyrý aıasynda elimizdiń barlyq óńirinde tabysy az otbasylardyń mektep jasyna deıingi balalaryn kepildik berilgen áleýmettik toptamamen qamtamasyz etý boıynsha jumys júrgizilýde.

2021 jylǵy 1 jeltoqsanda AÁK alýshylar qataryndaǵy 1 jastan 6 jasqa deıingi 265,1 myń balaǵa azyq-túlik jáne turmystyq hımııa jıyntyǵy túrinde áleýmettik toptama taǵaıyndaldy.

Aıta keteıik, AÁK alýshylarǵa TJ tártibi men karantındik shekteý sharalarynyń qoldanylýyna baılanysty 2020 jylǵy II, III jáne IV toqsandarda, sondaı-aq 2021 jylǵy I, II toqsandarda kómek taǵaıyndaý uzartyldy.

Qazirgi ýaqytta qazaqstandyqtar AÁK taǵaıyndaýǵa ótinishti turǵylyqty jeri boıynsha jumyspen qamtý ortalyǵynda, sondaı-aq egov.kz elektrondyq úkimet portaly arqyly bere alady.

Zeınetaqy jáne bıýdjet

2021 jyldyń qańtar-qarasha aılarynda respýblıkalyq bıýdjetten bazalyq zeınetaqy tóleýge 750,8 mlrd teńge, yntymaqty zeınetaqy tólemderine 1 trln 696,4 mlrd teńge baǵyttaldy.

2021 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha zeınetkerler sany 2 mln 233 myń adamdy qurady.

«Zeınetaqy tólemderiniń ortasha mólsheri (onyń ishinde bazalyq zeınetaqy) 2021 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha 99 726 teńgeni qurady», - delingen Eńbek mınıstrligi málimetinde.

Eske salaıyq, 2018 jylǵy 1 shildeden bastap memlekettik bazalyq zeınetaqy tólemi, zeınetaqy júıesindegi tájirıbesin eskere otyryp, ár alýshyǵa jeke taǵaıyndalady.

Bul rette 1998 jylǵy 1 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha yntymaqty júıede jumys istegen ýaqyty, sondaı-aq mindetti zeınetaqy jarnalary tólengen kezeńder (MZJ) zeınetaqy júıesindegi eńbek ótiline qosylady.

Sonymen, eger zeınetaqy júıesindegi jumys ótili 10 jyl nemese odan az bolsa, sondaı-aq eger múlde joq bolsa, bazalyq zeınetaqy eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 54%-yn quraıdy, sodan keıin 10 jyldan asqan ár jyl úshin onyń mólsheri 2%-ǵa artady. Mysaly, eger siz 20 jyl qatyssańyz, bazalyq zeınetaqy kúnkóris deńgeıi qunynyń 74%-dy, 30 jyl – kúnkóris qunynyń 94%-yn quraıdy. 33 jáne odan da kóp jyl jumys ótili bolsa, kúnkóris qunynyń 100% joǵary mólsherinde belgilenedi.

Eger bir aı ishinde MZJ Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qoryna birneshe ret jasalsa, jınaqtaýshy júıege qatysý merzimi bir aıdy quraıdy.

Osylaısha, mindetti zeınetaqy jarnalary neǵurlym turaqty jáne tolyq salynatyn bolsa, zeınetaqy jasyna jetkende bazalyq zeınetaqy tólemderiniń mólsheri soǵurlym kóp bolady.

Óz kezeginde, jasyna baılanysty zeınetaqy tólemderiniń mólsheri 1998 jylǵy 1 qańtardaǵy jumys ótiline (kem degende 6 aı qajet) jáne zeınetkerlikke deıingi kezeńde alynǵan ortasha aılyq tabysqa baılanysty bolady.

«Eńbek» memlekettik baǵdarlamasy

Bıylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha 629,3 myńnan astam adam Nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasynyń qatysýshylary boldy. Olarǵa 764,7 myń jumyspen qamtýǵa járdemdesý sharalary kórsetildi. 470,2 myń adam jumysqa ornalastyryldy, onyń

359 myńy turaqty jumysqa turdy.

Baǵdarlamanyń birinshi baǵyty aıasynda qysqa merzimdi kýrstarǵa 16,9 myń adam, TjKB boıynsha oqýǵa 15 myń adam jiberildi.

8,4 myń adam óz isin ashý úshin jeńildikti mıkrokredıtter, al 28,2 myń adam qaıtarymsyz memlekettik grant aldy.

Sýbsıdııalanatyn jumys oryndaryna 177,8 myń adam jumysqa ornalastyryldy, onyń ishinde: áleýmettik jumys oryndaryna 18,2 myń adam; jastar praktıkasyna – 26 myń adam; qoǵamdyq jumystarǵa – 133,5 myń adam.

Eńbek resýrstarynyń utqyrlyǵy aıasynda 2 092 otbasy nemese

7 016 adam qonys aýdardy, onyń ishinde 2 610 adam eńbekke qabiletti jasta bolyp otyr. Onyń ishinde 2 067 adam jańa turǵylyqty jerinde turaqty jumysqa ornalastyryldy jáne 172 adam kásipkerlik qyzmetpen aınalysady, 7 adam oqýǵa jiberildi.

Jol kartasy nátıjeleri

2021 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha Jumyspen qamtýdyń 2020-2021 jyldarǵa arnalǵan jol kartasy (JQJK) aıasynda ortasha jalaqysy 91 myń teńgeden asatyn 10,1 myń jumys orny quryldy.

JQJK jobalary mynadaı 4 negizgi baǵytqa bólingen:

– halyqtyń ómir súrý sapasyn arttyrý;

– ShOB úshin qarjylandyrýdyń qoljetimdiligin arttyrý;

– agroónerkásiptik keshendi damytý;

– óńirlerde bıznesti damytý.

Qazirgi ýaqytta JQJK aıasynda 248 ınfraqurylymdyq jobada qurylys jumystary júrgizilýde, taǵy ekeýi iske asyrýdyń bastapqy kezeńinde. Jobalar boıynsha óńirlerde 485 monıtorıngtik tekserý júrgizildi.

Osy oraıda 27 joba aıaqtalyp (Qostanaı oblysynda – 2, Nur-Cultan qalasynda – 1, Shymkent qalasynda – 6, Atyraý oblysynda – 1 jáne Jambyl oblysynda – 17), olarda 302 turaqty jumys orny quryldy (Qostanaı oblysynda – 103, Nur-Cultan qalasynda – 125, Shymkent qalasynda – 13 jáne Jambyl oblysynda – 61).

Sonymen qatar, JQJK ekinshi baǵyty aıasynda óz isin ashýǵa nemese damytýǵa jalpy somasy 3,7 mlrd teńgeden astam somaǵa 667 mıkrokredıt berildi.

Vedomstvoaralyq komıssııanyń otyrysynda agroónerkásiptik keshendi damytý aýqymynda jalpy somasy 100 mlrd teńgege 40 ınvestıtsııalyq jobanyń tizbesi bekitildi. Búgingi kúni 4,3 mlrd teńge somasyna 7 ınvestıtsııalyq jobany qarjylandyrý júzege asyryldy.

Esterińizge sala keteıik, JQJK aıasynda 2021 jyly barlyq baǵyttar boıynsha 42,5 myń jumys orny qurylady, onyń 28,8 myńnan astamy turaqty jumys oryndary bolady.

Jumys izdep júrgen qazaqstandyqtar turǵylyqty jeri boıynsha halyqty jumyspen qamtý ortalyqtaryna (HJQO) barý arqyly JQJK aıasynda ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrýǵa qatysa alady.

Halyqty jumyspen qamtý ortalyqtary ýaqytsha tirkelgen adamdardy qosa alǵanda, jumyspen qamtý organdarynda jumys izdep júrgen adamdar, jumyssyzdar retinde tirkelgender, sondaı-aq jumystan bosatylatyn adamdar, jalaqysy saqtalmaıtyn demalysta júrgen adamdar, stýdentter qatarynan qajetti biliktiligi bar mamandardy irikteıdi jáne olardy ınfraqurylymdyq jobany iske asyratyn jumys berýshi-merdigerge jiberedi.

HJQO arqyly ınfraqurylymdyq jobalarǵa jumysqa ornalastyrý kezinde jumyssyz jastarǵa, NEET sanatyndaǵy jastarǵa, sondaı-aq densaýlyǵyna zııan keltirmeıtin jáne oqý protsesin buzbaıtyn jumystarda stýdentterge basymdyq beriledi.

HJQO qajet bolǵan jaǵdaıda ınfraqurylymdyq jobaǵa jumysqa ornalastyrýǵa kepildik bere otyryp, tıisti jumystardy oryndaý úshin jumys berýshi-merdigerdiń/qosalqy merdigerdiń ótinimderi boıynsha kadrlardy qaıta daıarlaýdy qamtamasyz etedi.

HJQO baǵyttary boıynsha jumysqa ornalasqandardyń jalaqy mólsheri salyqtardy, áleýmettik tólemderdi jáne ekologııalyq ústemeaqylar boıynsha tólemderdi esepke almaǵanda, paıdalanylmaǵan eńbek demalysy úshin ótemaqyny eskere otyryp, eń tómengi jalaqynyń keminde eki mólsheri (85 myń teńge) deńgeıinde belgilenedi.

Jumysynan bosaǵandardy qoldaý

2021 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha Memlekettik áleýmettik saqtandyrý qorynan (MÁSQ) jumysynan aıyrylýyna baılanysty áleýmettik tólem alýshylardyń sany 100,1 myń adamdy qurady. Bul rette bıyl 73,3 myń adamǵa tólem alǵash ret taǵaıyndaldy.

Qoldanystaǵy zańnamaǵa sáıkes, jumystan bosatylǵan jumyskerler mindetti áleýmettik saqtandyrý júıesine qatysý ótiline jáne sońǵy 24 aıdaǵy tabysyna baılanysty 1 aıdan 6 aıǵa deıin jumysynan aıyrylýy boıynsha áleýmettik tólemder alady. Tólem joǵalǵan kiristiń 40%-yna deıingi mólsherde MÁSQ qarajaty esebinen júzege asyrylady.

Tólem taǵaıyndaý úshin jumystan bosatylǵan jumyskerge:

- eGov.kz portalynda avtorızatsııalaný;

- «Jumysqa ornalastyrý jáne jumyspen qamtý» bóliminde «Jumys izdeýshi adamdardy tirkeý» qyzmetin tańdaý;

- onlaın-qyzmetke tapsyrys berip, barlyq joldardy toltyrý jáne oǵan ETsQ-men qol qoıyp, ótinimdi jiberý qajet;

- bir kún ishinde turǵylyqty jerińizdegi halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy (HJQO) bos jumys oryndaryn usynady;

- eger jumys tabylmasa, 3 jumys kúni ishinde qashyqtyqtan jumyssyz mártebesi beriledi (qajet bolǵan jaǵdaıda sizge HJQO qyzmetkeri qosymsha aqparat jınaý úshin habarlasady);

Bul qyzmetti onlaın rejıminde Elektrondyq eńbek bırjasy (enbek.kz) arqyly da alýǵa bolady.

Jumyssyz retinde tirkelý týraly málimetter bolǵan kezde Eńbekmıniniń aqparattyq júıesi proaktıvti formatta MÁSQ-tan tólemdi taǵaıyndaý boıynsha qyzmet kórsetýge kelisý úshin mobıldi telefonǵa SMS-habarlama jiberedi. Kelisken jaǵdaıda SMS-habarlamaǵa jaýap berý qajet. Tólem avtomatty túrde taǵaıyndalady.

Aıta keteıik, MÁSQ qarajaty esebinen jumystan aıyrylǵan jaǵdaıda tólenetin áleýmettik tólem jumystan shyǵý sebepterine qaramastan júzege asyrylady jáne jumyssyz adamdy ol jumys izdegen kezeńde qoldaýǵa arnalǵan.

Budan buryn habarlanǵandaı, QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi Elektrondyq eńbek bırjasy arqyly halyqty jumyspen qamtý ortalyqtarynyń qashyqtan qyzmet kórsetý fýnktsıonalyn iske qosty.

Bul jumyssyzdardy tirkeý jáne azamattardyń jumyspen qamtýdy qoldaý boıynsha memlekettik qyzmetterdi, onyń ishinde jumysynan aıyrylý boıynsha áleýmettik tólemderdi alý rásimderin jeńildetýge múmkindik berdi. Endi barlyǵyn tek ınternet, kompıýter jáne elektrondyq tsıfrlyq qoltańba arqyly ǵana jasaýǵa bolady.

Qazaqstandaǵy sheteldik mamandar

2021 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha 15 527 sheteldik azamat jergilikti atqarýshy organdardyń ruqsaty boıynsha Qazaqstan aýmaǵynda eńbek qyzmetin júzege asyrýda.

Sheteldik jumys kúshin (ShJK) tartýǵa berilgen ruqsattardyń ishinde mynadaı sanattar bar: birinshi sanat – 643 (basshylar jáne olardyń orynbasarlary), ekinshi sanat – 3 210 (qurylymdyq bólimshelerdiń basshylary). Tartylǵan ShJK-niń negizgi bóligi úshinshi (mamandar) jáne tórtinshi (bilikti jumysshylar) sanattarǵa jatady – tıisinshe 7 748 adam jáne 735 adam. Sondaı-aq maýsymdyq jumystarǵa – 1 134 adam, al korporatıvtik aýystyrý aıasynda – 2 057 adam tartylǵan.

Qazirgi ýaqytta Qazaqstanda ShJK paıdalanatyn 1 261 jumys berýshi bar. Olarda shamamen 460 myńnan astam Qazaqstan azamaty jumys isteıdi, bul jalpy jumysshylar sanynyń 97%-yn quraıdy.

Eńbekshi mıgranttar shyǵatyn negizgi elder kelesi: Qytaı – 3 784 adam, Ulybrıtanııa – 1 996 adam, Túrkııa – 1 985 adam, Úndistan – 1 182 adam, Ózbekstan – 1 138 adam.

Esterińizge sala keteıik, ishki eńbek naryǵyn qorǵaý maqsatynda QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi jyl saıyn elimizge sheteldik mamandardy tartýǵa arnalǵan kvota belgileıdi. 2021 jyly kvota mólsheri jumys kúshine shaqqanda 0,31%-dy nemese 29,3 myń oryndy qurady.

Jumysshylardyń quqyǵyn qorǵaý

Bıylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha memlekettik eńbek ınspektorlary respýblıkanyń 956 kásipornynda 24,5 myń jumyskerdiń aldynda 5,5 mlrd teńgeden astam somaǵa jalaqy boıynsha bereshekti anyqtady.

Osy kásiporyndardyń basshylaryna oryndalýy mindetti 991 nusqama berilip, 133,5 mln teńgeden astam somaǵa aıyppul salyndy.

Qabyldanǵan sharalar, sonyń ishinde jalaqy boıynsha bereshekti óteýdiń qatań kesteleri men merzimderin belgileý nátıjesinde 23,1 myńnan astam jumyskerdiń quqyqtary qorǵaldy. Olarǵa 5,3 mlrd teńge tólendi.


Joǵary qaraı