Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

Depýtat bıologııalyq qaýipsizdik boıynsha ulttyq júıe qurýdyń naqty merzimin aıqyndaýdy surady

2022 jyldyń 19 qańtar 2022 12:18

NUR-SULTAN. QazAqparat – Bıologııalyq táýekelder óte kúrdeli jáne mýltıfaktorly ekendigin túsiný qajet. Bul týraly Parlament Májilisiniń jalpy otyrysynda depýtat Zúlfııa Súleımenova aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Memleket basshysy «Halyq birligi jáne júıeli reformalar – el órkendeýiniń berik negizi» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda elimizdiń bıologııalyq qaýipsizdigin boljaýmen aınalysatyn Ulttyq júıe qurýdy tapsyrdy. Sondaı-aq COVID-19 pandemııasyna qarsy kúreske arnalǵan Jahandyq sammıtte sóılegen sózinde Qazaqstan «halyqaralyq standarttarǵa sáıkes keletin bıologııalyq qaterlerdi boljaýǵa arnalǵan keshendi ári joǵary tehnologııalyq qurylymyn jasaqtaýǵa» umtylyp otyrǵanyn atap ótken bolatyn. Júıeni qurý jónindegi keshendi mindetti oryndaý úshin patogendermen jumys isteýge tıimdi monıtorıng pen esepke alýdy júzege asyrýǵa, bıologııalyq táýekelderdi modeldeýge jáne basqarýǵa, bıoqaýipsizdik úshin belgili ári jańadan týyndaıtyn qaterlerdi boljaýǵa múmkindik beretin zańnamalyq baza qajet. Qazirgi ýaqytta qarastyrylyp jatqan tıisti zań jobasy qajetti quqyqtyq negizdi qalyptastyrýǵa múmkindik beredi. Alaıda, ulttyq boljaý júıesin ázirleý satysynda tapsyrmany sapaly oryndaý máselesi ózekti bolyp otyr», - dedi Z. Súleımenova Úkimet basshysy Álıhan Smaıylovtyń atyna joldaǵan saýalynda.

Onyń aıtýynsha, bıologııalyq táýekelder óte kúrdeli jáne mýltıfaktorly ekendigin túsiný qajet. Patogendermen jumys isteýdiń tehnıkalyq qaýipsizdigin qamtamasyz etýmen baılanysty aspektilermen qatar, olardy zańsyz paıdalanýǵa jol bermeý jónindegi aspektiler de bar.

«Osyǵan baılanysty, ulttyq júıe úlken derekterdi (big data), jasandy ıntellekt pen mashınalyq oqytýdy paıdalaný sııaqty ozyq tehnologııalyq sheshimderdi qoldana otyryp qurylý qajet ekeni anyq. Halyqaralyq tájirıbede osy maqsattar úshin jasandy neırondyq jeliler de, tereń oqytý ádisteri de qoldanylady. Osyndaı júıelerdi qurýdy qarjylandyrý kóbinese ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystardy (ǴZTKJ) qarjylandyrý sheńberinde júzege asyrylady. Bıoqaýipsizdikti boljaýdyń Ulttyq júıesin qurý kem degende úsh kezeńnen turýy kerek. Birinshi kezeń barlyq ózekti derekterdi tsıfrlandyrýdy jáne vedomstvolyq aqparattyq júıelerdi qalyptastyrýdy kózdeýge tıis. Ekinshi kezeń barlyq aqparattyq júıelerdiń ózara tıimdi ıntegratsııalanýyn, onyń ishinde patogenderdiń aınalymyn esepke alý men monıtorıngileýdi arttyrý úshin qamtamasyz etýi tıis. Úshinshi kezeńde bıologııalyq táýekelderdi modeldeýge jáne boljaýǵa múmkindik beretin tehnologııalyq sheshimderdi engizýdi qarastyrýy qajet», - dedi depýtat.

Joǵaryda aıtylǵandardyń negizinde, sondaı-aq Memleket basshysynyń tapsyrmasyn sapaly oryndaýdyń erekshe mańyzdylyǵyn eskere otyryp:

1. Eldiń bıologııalyq qaýipsizdigin boljaýmen aınalysatyn Ulttyq júıe qurýdyń naqty merzimderi men kezeńderin aıqyndaý;

2. Osy máseleni qarjylandyrýdyń basym baǵytyn kózdeý;

3. Boljaý komponentin qurý úshin ozyq tehnologııalyq sheshimderdi engizý;

4. Eldiń bıologııalyq qaýipsizdigin boljaýdyń Ulttyq júıesin ázirleý jáne protsesin úılestirý úshin ýákiletti organ aıqyndaý kerek.


Joǵary qaraı