Aýa raıy
Astana -19 °S
Almaty -7 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Dıhan Qamzabekuly: Prezıdenttiń «Semeı tezısteri»

2020 jyldyń 19 qazan 2020 12:49

NUR-SULTAN. QazAqparat – Halqymyz «Sabaqty ıne sátimen» deıdi. «Bir ǵana Abaı tulǵasy, qubylysy, bıyl ótip jatqan mereıtoıy qanshama jaqsy iske uıytqy bolyp, baıandy bastamalardyń baǵyn ashty. Shynynda osyndaıda Elbasy dáıektegen «Abaı – qazaqtyń boıtumary» degen tujyrym eske túsedi.

Dana aqynnyń 175 jyldyq mereıtoıyna muryndyq bolǵan Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev: «Álemdik mádenıette Abaıdy qanshalyqty joǵary dárejede tanyta alsaq, ultymyzdyń da mereıin sonshalyqty asqaqtata túsemiz. Búgingi jahandaný dáýirinde, aqparattyq tehnologııalar zamanynda Abaı sózi barshaǵa oı salýy tıis» dep, eldik máseleni, tipti «Rýhanı jańǵyrýmen» sabaqtasqan mindetterdi jańa qyrynan qoıdy. Osyndaı qadaý-qadaý oı, memleketshildik paıymnyń súbeli sózi taıaýda Memleket basshysynyń Semeı saparynda, dálirek aıtsaq, aqyn týǵan óńirde abaıtanýshylarmen kezdesýinde aıtyldy. Biz Prezıdenttiń «Semeı tezısterinen» úsh tujyrymdy bólip alyp, ekpin túsire tanymaldandyrýdy jón sanaımyz. Birinshi tezıs – qazaq topyraǵynda Abaı dananyń aqyl, júrek, qaırat qaınaýynan shyqqan «tolyq adam - tselnaıa natýra - a person of integrity» tujyrymyn álemge tanyta otyryp, eldik damý traektorııamyzdy osyǵan saı qurý. Ekinshi tezıs – týǵan tilimiz ben ádebıetimizdiń qadirin balalarǵa mektep jasynan sińirtý. Almatydaǵy Abaı atyndaǵy til-ádebıetti tereńdete oqytatyn mektepke aıryqsha kóńil bólip, keleshekte «Abaı mektebi» jelisin qalyptastyrý. Úshinshi tezıs – Qazaqstannyń shetel elshilikteri janynda ashylyp jatqan Abaı ortalyqtaryn bolashaqta álemdik «Abaı ınstıtýty» jelisine aınaldyrý. Dúnıe tarıhynda ult pen tulǵa tutasqan faktiler az emes. Abaı – sondaı qubylys. Onyń danalyǵy – qazaqtyń myń jyldyq danalyǵynyń jemisi. Tipti aqynnyń oıshyldyǵy – álem oıshyldyǵynyń ári jalǵasy, ári sapaly bir úzigi. Búginde bázbireý «aqylynyń azabyn tartyp» («gore ot ýma»), Abaıǵa ózi shyqqan jartykesh tóbeshikten qarap júr. Eń soraqysy, shala, dúmbilez pikirler áleýmettik jelide, keıde sarjaǵal BAQ betinde jarııalanyp ta qalady. Biraq budan sonsha túńilýdiń qajeti joq. Bilim salasynyń mindeti – tikeleı de, beıneli túrde de «Abaı mátinin» túsinetin urpaq qalyptastyrý. Kemeldik te, adamshylyq ta, tazalyq ta, jaýapkershilik te sonyń ishinde ıakı mazmunynda. Memleket basshysy «mektep jasynan balalarǵa ana tili men tól ádebıetti sińirtýdi» jaıdan-jaı aıtpasa kerek. Bul – jalpy qoǵamnyń ǵana problemasy emes, naqty salanyń máselesi. Keshegi «Álippe» daýy, «aǵylshyn tilin qaı synyptan oqytamyz?» degen dıskýssııadan góri dırektıvaǵa aınalyp bara jatqan dúdámal suraqtyń astary osynda. Ult zııalylary A.Baıtursynuly ustanymyn san márte aıtyp, dáıektedi. Tipti BAQ sharshady-aý dep, áleýmettik jeli banerine jazyp qoıdy. Joq, bir múddeli top zaýlatyp barady... Germanııanyń, Japonııanyń tájirıbesi alǵa tartyldy. Ony da attap-puttap, aǵylshyn tilin balabaqshadan oqytatyn bastaýysh bilim-tárbıe oshaqtary paıda boldy... Alty-jeti, tipti tórt-bes jastaǵy etnıkalyq qazaq balasynyń mıyna ata-babasy eshqashan armandamaǵan eksperımentter jasaldy. «Jaman aıtpaı, jaqsy joq» degen, Táýelsizdik turǵysynan qarasańyz, bul – aldaǵy myń san qıyndyqtardy balalatatyn qater edi...

Mine, Memleket basshysy osy máseleni tereńinen túsinip, baǵytyna, tiline qaramaı mektepke Abaı tiliniń, Abaı sóziniń, Abaı dúnıetanymynyń, Abaı aqylynyń barýyna múddeli bolyp otyr. Aǵa býynnyń esinde bolýy kerek, Ekinshi dúnıejúzilik soǵys qyzyp jatqanda maıdannan az merzimge elge oralǵan áıgili batyr Baýyrjan Momyshuly Qazaqstan kompartııasy hatshysy M.Ábdihalyqovqa hat jazady. Mazmuny: «Qala zııalylarynyń úıinde boldym, balalary ana tilinde sóıleı almaıdy. Bul – zor qaýip. Sondyqtan baǵytyna qaramaı barlyq mamandyqta qosymsha qazaq tili men ádebıetin oqytý kerek» degenge saıady... Biz Prezıdenttiń «Semeı tezısi» men osy oqıǵa arasyna parallel júrgizgendi teris kórmeımiz. Ár zamannyń óz maıdany, óz syn-qateri bar...

Al keleshek «Abaı mektebi» jelisine kelsek, bul – Qazaqstan jaratylystaný ǵylymyna taza bulaq bolyp qosylǵan Almatydaǵy respýblıkalyq fızıka-matematıka mektebi (RFMSh) úlgisindegi lıtseılerdiń ár oblys ortalyǵy men iri qalalarda bolýy degen sóz. Árıne, muny op-ońaı sharýa deýge bolmaıdy. Prezıdent «sapalansa!» dep tilep otyrǵan burynǵy astanadaǵy Abaı atyndaǵy № 2 qazaq tili men ádebıetin tereńdetip oqytatyn mektep áli halyq alqalaıtyn deńgeıge jetken joq. «Nege?» degen suraqtyń alýan jaýaby, qıly syltaýy bar... Bul - eń birinshi til-ádebıet salasy mamandaryna, kóshbasshylaryna syn. Munyń ishinde ózimiz de barmyz. Alash qalasy – Semeıde bul máselege Memleket basshysy arnaıy toqtaldy. Sondyqtan til men ádebıetke jankúıer BAQ-tarda osy problemany sheshý jolyn keńinen talqylap, ortaq bir toqtamǵa kelýge bolady dep oılaımyn. Biz osy jerde orta bilimniń de avtonomdyǵy, álemdik tájirıbedegi avtorlyq baǵdarlamalar týraly pikir ushqynyn qaperlerińizge sala ketemiz.

... Koronavırýs pandemııasynyń aldynda Prezıdent Ákimshiliginen bir jas mamany habarlasyp, oqýlyq jóninde keńes alǵysy keletinin aıtty. Áńgimelestik. Pikir almastyq. Sózi, talaby, baǵyty, eń bastysy armany durys. Sanamda eki oı jańǵyrdy. Birinshisi – «Ult oqýlyǵy Prezıdent ákimshiliginiń ózin tolǵandyryp otyr eken-aý!..» degen iltıpat. Ekinshisi – «Táýekel dep oqýlyq jazýdy qolǵa alǵan soń, nege onyń údesinen shyǵa almaǵan?..» degen namys. Myqty avtor izdeýge qarjysy kem sala men «az qalamaqyǵa az shyǵarmashylyǵyn jumsaǵan» áriptes pıǵylyna qam jegen namys. Alaıda ekeýinde de jaqsylyqtan úmittený bar. Jalpy búgingi til-ádebıettiń oqýlyǵynan bastap irgeli zertteýine deıingi izdenisti - «Rýhanı jańǵyrýdyń» jemisi, sabaqtastyqtyń ózegi dep bilemin. Biz - Memleket basshysynyń uıytqy bolýymen ashylǵan «Abaı akademııasy» syndy jańashyl, jasampaz jobasy bar Eýrazııa ýnıversıtetiniń ókilimiz. Sondyqtan Qasym-Jomart Kemelulynyń «Abaı ınstıtýty» jelisi týraly oıy – eldiń táýelsizdik muraty men múddesine saı bastama dep qabyldaımyz. Álemniń birsypyra elinde ashylǵan «Abaı ortalyǵy» - kórnekilik, jarnamalyq alań. Al «Abaı ınstıtýty» - Qazaqstandy tanytýdyń mádenı, ǵylymı, bilimı joly. Árige barmaı, osy elordadaǵy «Konfýtsıı ınstıtýty» men «Gete ınstıtýty» baǵdaryn, jumys aıasyn qarańyz. Til úıretedi, eldi tanystyrady, mádenı sharalardy atqarady. Óz elderiniń dostaryn, áriptesterin qalyptastyrady. Jyl saıyn Qytaı men Germanııany tanymaldandyratyn baıqaýlar ótkizedi. Halyqaralyq bedeli joǵary Memleket basshysy Abaı eliniń qasıeti men parasatyn «Abaı ınstıtýty» arqyly jańa órede tanytý jobasyn osylaı málim etti. Bul da bilim-ǵylym salasynyń kóńilinen shyqty. Tutastaı alǵanda, Abaı qubylysy elimizdi jańa da jasampaz bıikterge bastaı bermek.


Avtory: L.N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ prorektory, QR UǴA akademıgi Dıhan Qamzabekuly


Basty sózder: Til, Ǵylym, #Abai175,
Joǵary qaraı