Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Elbasy Táýelsizdik týraly konstıtýtsııalyq zań qabyldaýdaǵy qıyndyqtardy bólisti

2021 jyldyń 6 jeltoqsan 2021 09:52

NUR-SULTAN. QazAqparat - Táýelsizdikke beıbit jolmen qol jetkizsek te, oǵan barar jolda babalar qany az tógilgen joq. Bul jaıynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev «Táýelsizdik taǵylymy» atty maqalasynda jazdy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Keıin zertteýshiler «egemendik sherýi» dep aıdar taqqan úderiske 1989 jyly aldymen Baltyq elderi kirisip, Kavkaz elderinde jalǵasty da, artynan búkil Keńes Odaǵyn qamtydy. 1990 jyldyń aıaǵyna deıin Odaq quramyndaǵy 15 respýblıka túgeldeı óz egemendigin jarııalap úlgergenimen, Estonııa, Lıtva jáne Latvııa elderinen basqa 12 respýblıka áli Odaq quramynda bolatyn. M.S.Gorbachev qanshalyqty jantalasa qımyldap, Odaqty saqtap qalýǵa áreket etkenimen, KSRO-nyń odan ári ydyraýyn toqtatý múmkin emes edi. Kelesi 1991 jyldyń 18-21 tamyzynda áıgili «tamyz búligi» boldy. Bul Keńes Odaǵy basshylyǵynyń dármensizdigin kúlli álemge tanytty. Sonyń nátıjesinde 1991 jyldyń tamyz-jeltoqsan aılarynda qalǵan respýblıkalar túgeldeı óz táýelsizdigin jarııa etti. Saıasattyń qyzýy kóterilip, Gorbachev pen Eltsınniń teketiresi shegine jetip, bir kezderi temirdeı tártipke negizdelgen ortalyqtaǵy basshylyqtan bereke ketken sol tusta Qazaqstan tarapynan jiberilgen jalǵyz qateliktiń ózi orny tolmas tragedııaǵa ákep soqtyrýy ábden múmkin edi. Biz ashýdy aqylǵa, asyǵystyqty sabyrǵa jeńdirip, únemi áliptiń artyn baǵyp, ańysyn ańdýmen boldyq. Maǵan batylyraq qımyldaý úshin búkilhalyqtyq mandat kerek edi. Osylaısha 1991 jyldyń 1 jeltoqsanynda el tarıhyndaǵy tuńǵysh Prezıdenttik saılaý ótkizilip, onda halyqtyń 98%-dan astamy qoldaý bildirdi. Bul maǵan qanat bitirip, erkin qımyldaýyma jol ashty», - dep jazady Elbasy.

Saılaýdan 2 kún ótkende – 3 jeltoqsanda Almatyǵa M.Hoff bastaǵan Eýropa Parlamentiniń úlken delegatsııasy kelip, Qazaqstannyń jańadan saılanǵan Prezıdenti retinde Nursultan Nazarbaevty resmı saparmen Brıýsselge kelýge shaqyrdy.

«Bul da - bizge úlken demeý, halyqaralyq deńgeıdegi qoldaý boldy. Biz táýelsizdikti jarııalaýǵa daıyndyqtyń sońǵy, sheshýshi kezeńine de kelip jettik. 8 jeltoqsanda B.N.Eltsın, L.M.Kravchýk jáne S.S.Shýshkevıchtiń qatysýymen Belorýssııanyń Belovejesinde ótken kezdesýde Keńes Odaǵynyń «halyqaralyq quqyq pen geosaıası jaǵdaı sýbektisi» retinde ómir súrýin toqtatqany týraly málimdeme jarııalandy. Men Eltsınmen, Kravchýkpen, Shýshkevıchpen júzdesý úshin shuǵyl túrde Máskeýge ushtym, mundaı kezdesý kúni buryn josparlanǵan edi, biraq shaqyrylǵan úsheýi de kelmeı qalyp, kezdesý bolmaı qaldy. Budan keıin keńes jáne sheteldik baspasóz ókilderimen Máskeýde ótkizgen baspasóz máslıhatynda: «KSRO quramyna engen barlyq respýblıkalardyń táýelsizdigin moıyndap, olardyń tez arada Birikken Ulttar Uıymyna múshe bolýyna kómektesý kerek», – degen pikirimdi ortaǵa saldym. Jeltoqsannyń 12-13 juldyzynda Ashhabadta Ortalyq Azııa respýblıkalarynyń basshylarymen bas qosyp, jaǵdaıdy saralaı kelip, biz Táýelsiz Memleketter Dostastyǵyna teń quqyly múshe bolýǵa ázir ekendigimiz jóninde ortaq málimdeme jasadyq», - dep eske alady Nursultan Ábishuly.

QR Tuńǵysh Prezıdentiniń atap ótýinshe, erteńinde kópten kútken kún týyp, Joǵarǵy Keńestiń 1991 jylǵy 14 jeltoqsanynda ótken 12-shaqyrylǵan 7-sessııasynyń talqylaýyna «Qazaqstannyń memlekettik táýelsizdigi týraly» konstıtýtsııalyq zań shyǵaryldy.

«Elimizdiń jetekshi zańgerleriniń qatysýymen aldyn ala saralanyp, saraptamadan ótkizilip, qapysyz daıarlanǵan zań birden-aq maquldanýǵa tıis bolatyn. Onyń ústine ózge respýblıkalar mundaı zańdaryn áldeqashan qabyldap qoıǵan. Biraq jaǵdaı biz kútkennen basqashalaý bolyp shyqty. Joǵarǵy Keńes zalynda vıtse-prezıdent E.M.Asanbaev qatysyp otyrǵanymen, men talqylaýdy kabınetimdegi baılanys arqyly jiti baqylap otyrdym. Áli esimde, kún tártibi jarııa etilisimen-aq bir depýtat: «Biz kimnen jáne neden táýelsizdik alǵaly otyrmyz?! Ózimiz 70 jyl boıy sógip kele jatqan reseı ımperııasy úlgisimen endi qazaq ımperııasyn qurýǵa umtylyp jatqan joqpyz ba osy?», – dep arandatýshylyq pıǵyldaǵy suraǵyn bastap ketti. Kóp uzamaı taǵy bir depýtat ony qostaı túsip: «Biz táýelsiz memleket jarııalaý máselesin talqylaýdamyz. Erteń tańerteń 17 mıllıon halyqtyń teń jarymy – orystildi qaýym bóten memlekettiń azamattary bolyp shyǵa kelmek. Joldastar, bulaı etýge bolmaıdy ǵoı», – dedi. Al endi bir «halyq qalaýlysynyń»: «Tek qazaq qana Qazaq KSR-iniń nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti bola alatyny jónindegi usynysty maǵan qatysty alǵanda azamattyq teńquqylyqqa jasalǵan qııanat deýge bola ma, joq pa?», – degen suraǵyna oraı depýtat S.Sartaev oǵan qazaq eliniń Prezıdenti «memlekettik tildi jáne ultaralyq kelisim tilin qatar meńgergen adam» bola alatyny jóninde zańda taıǵa tańba basqandaı jazýly ekenin eskertti. Men ádeıi, etıka saqtap jáne ol ýaqyttyń alysta qalǵanyna, zaman-tóreshi bárin áldeqashan óz ornyna keltirgenine baılanysty qazir olardyń atyn atap, túsin tústeýdi jón kórmedim. Árıne, olardyń mundaı «batyl» sóıleýiniń ar jaǵynda qoltyǵyna sý búrketin syrtqy kúshterdiń bar ekenin de birden ańǵardym. Biraq maǵan qatelesýge de, ashýǵa boı aldyrýǵa da bolmaıtyn edi», - dedi Elbasy.

Nursultan Nazarbaevtyń eske alýynsha, sol kezdegi Joǵarǵy Keńes depýtattary, el aǵalary, belgili zańger, ǵylym qaıratkerleri S.Zımanov, S.Sartaev, Á.Kekilbaev, M.Qozybaev, Ó.Joldasbekov, taǵy basqa depýtattardyń ornyqty, dáleldi jaýaptaryna qaramastan, zań jobasyn eki kún boıy talqylaǵan depýtattar ortaq mámilege kele almady.

«Talqylaý ábden tyǵyryqqa tirelgen kezde 16 jeltoqsan kúni tústen keıin men Joǵarǵy Keńeske kelip, depýtattarǵa mán-jaıdy ózim túsindirip, olardyń bul sheshimin búkil Qazaqstan halqy, kúlli álem jurty kútip otyrǵanyn bylaısha jetkizdim: «Bul zańdy qabyldaýymyz kerek, óıtkeni jalǵyz biz ǵana qaldyq. Kópultty Qazaqstan halqynyń aldynda bizdiń arymyz taza. Bul – barlyǵy ár sózine úńile otyryp oqıtyn mańyzdy zań. Meniń saılaýaldy baǵdarlamam, biz sheshkeli otyrǵan barlyq máselelerdiń túıini – osy. Basty másele – memlekettik táýelsizdik máselesi. Artyq shúıligýdiń, eshqandaı mán-mańyzy joq sózderdi qosýdyń qajeti joq. Zańdy osy kúıinde basym kópshilik daýys arqyly qabyldaý kerek dep sanaımyn. Barshańyzdan osyǵan beıildilik bildirýlerińizdi suraımyn». Osy sózden keıin qarsy sóılegen depýtattardyń birazy sabasyna túsip, zań jobasy kópshilik daýyspen qabyldandy. Bul bárimiz kópten kútken aıshyqty mezet, tarıhı oqıǵa edi. Táýelsizdik bizge ońaılyqpen kelgen joq. Aldyn ala oılastyrýmen, zor uıymdastyrýshylyqpen, qapysyz daıyndyqpen júzege asty. Biz táýelsizdikke beıbit jolmen qol jetkizsek te, oǵan barar jolda babalar qany az tógilgen joq. Táýelsizdik sol kıeli qannyń óteýi edi. Men munyń bárin biz sengen, tárbıelegen búgingi jas urpaq bilsin, sanasyna sińirsin dep ádeıi jazyp otyrmyn», - dep atap ótedi QR Tuńǵysh Prezıdenti.


Joǵary qaraı