Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Elbasynyń jańa mýzeıinde qandaı jádigerler bar

2021 jyldyń 1 jeltoqsan 2021 09:40

NUR-SULTAN. QazAqparat – Jyl saıyn elordada záýlim ǵımarattar men biregeı nysandar jáne túrli mýzeıler boı kóterýde. Ótken jyly Esildiń sol jaǵalaýynda Tuńǵysh Prezıdent mýzeıiniń jańa ǵımaraty ashylǵan bolatyn. Búgingi tańda mýzeıdi kúnine myńnan astam kelýshi tegin tamashalaıdy. Óskeleń urpaq úshin bul mýzeı táýelsiz Qazaqstannyń qurylý tarıhymen tanysyp qana qoımaı, óz daǵdylaryn jetildirýge bolatyn súıikti orynǵa aınaldy. QR Tuńǵysh Prezıdenti kúnine oraı, QazAqparat tilshisi Elbasynyń jańa mýzeıi týraly derekterdi usynady.

Ǵımarattyń jobasyn túrik sáýletshileri jasaǵan. Onyń jalpy aýdany – 40 myń sharshy metr. Dızaınerler aq mármar tas pen móldir áınekke basymdyq berip, jańa tehnologııalyq sheshimderdi biriktiredi. Úsh qabatty ǵımarattyń birinshi qabatynda mýzeı ekspozıtsııalary, ekinshi qabatta – is-shara ótkizetin kópfýnktsıonaldy zal, al úshinshi qabatta – balalardy damytý ortalyǵy bar.

Jalpy Tuńǵysh Prezıdent mýzeıiniń tarıhy 2004 jyldan bastaý alady. Kitaphananyń mýzeılik keńistigi oń jaǵalaýda ornalasqan QR Tuńǵysh Prezıdenti rezıdentsııasynyń ǵımaratynda da bar. Onda Elbasy Nursultan Nazarbaev 1997-2004 jyldary jumys istegen. Elordanyń oń jaǵalaýyndaǵy mýzeı qazir de óz jumysyn jalǵastyrýda.

«Búkil álemdegi mýzeı tájirıbesinde, úlken mýzeılerde de bir ǵımaratta ornalasa almaıtyn nárseler bar. Ádette, olar birneshe ǵımaratta, tipti ártúrli qalalarda ornalasýy múmkin. Munda fılıaldar emes, mýzeıdiń negizgi kollektsııalary týraly sóz qozǵap otyrmyz. QR Tuńǵysh Prezıdenti mýzeıinde de dál osyndaı jaǵdaı boldy – bizdiń Táýelsizdigimizdiń baı tarıhyn, Tuńǵysh Prezıdenttiń ómirbaıanyn, saıyp kelgende, qazirgi Qazaqstannyń jetistigin kórsetý kerek boldy», - dedi QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy kitaphanasynyń mýzeı qundylyqtaryn esepke alý jáne saqtaý qyzmetiniń basshysy Kúláısha Aqtaeva.

Jańa mýzeıde 140 myńnan astam arhıvtik qujattar men 35 myńǵa jýyq kitap bar. Munda N. Nazarbaevtyń balalyq shaǵynan bastap, ómiriniń ár kezeńindegi mańyzdy derekter jınalǵan. Memleket basshylaryna arnalǵan mýzeıler Amerıka qurama shattarynda, Frantsııada, al TMD elderinde Reseı men Ázerbaıjanda bar. Belorýssııada Zamanaýı memlekettilik mýzeıi bolsa, al Nazarbaev mýzeıi – Ortalyq Azııadaǵy alǵashqy nysan.

Árıne, jańa zamanaýı mýzeı Táýelsiz Qazaqstan tarıhynyń sabaqtastyǵyn saqtap qaldy jáne jańa ekspozıtsııalarmen tolyqtyryldy. Jańa ǵımarat biz elestetetin dástúrli mýzeılerge uqsamaıdy. Tetikti bir ret basý arqyly ekspozıtsııalarmen tanysýǵa bolady. Munda barlyq qoljetimdi aqparat tsıfrlandyrylǵan jáne mýltımedııalyq ekspozıtsııalardyń túrli artefaktilermen úılesýin aıryqsha atap ótken jón. Mýzeı mamandary úsh tildi – qazaq, orys jáne aǵylshyn meńgergen. Aýdıogıdter de úsh tilde jumys isteıdi. Al halyq kóp jınalǵanda radıogıd qyzmeti de kórsetiledi. Planshet, aqparat taqtalary úsh tilde jasalǵan.

«Jańa mýzeı ǵımaratynda alty zalda turaqty ekspozıtsııalar ornatylǵan. Ondaǵy aıryqsha jádigerleri retinde Nursultan Nazarbaevtyń jeti atasy jazylǵan «Shejire» kompozıtsııasy, jońǵar noıanyna qarsy jekpe-jekte jeńiske jetken Bólek batyrdyń dýlyǵasy, Abylaı han semseriniń bir bóligi, qytaılyq jas muǵalim Chjoý Baı Sıaoǵa jazǵan hattary jáne jańa memlekettiń mańyzdy qujattaryn ataýǵa bolady.

Mýzeı zaldarynda Tuńǵysh Prezıdenttiń ómiri men qyzmeti arqyly Táýelsiz Qazaqstan tarıhynyń basty kezeńderi beınelengen. Sondyqtan ekspozıtsııalarǵa kirispe «Elbasyna aparar jol» beınesaıahatynan bastalady. Bul vıdeoda Máńgilik El ıdeıasynyń mán-mańyzy túsindiriledi. Vıdeodan keıin kórermender «Máńgilik el» ıdeıasyndaǵy qoladan jasalǵan músindik kompozıtsııalardy tamashalaı alady. Ortada Elbasy beınesi, onyń artynda – Qazaqstannyń kópultty halqy beınelengen barelef tur. Sol jaqta – Otan qorǵaýshy batyr men qazirgi áskerı qyzmetshi, al oń jaǵynda – ana men ákeniń músini tur.

«Tulǵanyń qalyptasýy» atty birinshi zalda qazaqstandyq sýretshilerdiń Elbasynyń ata-anasy Ábish pen Áljan Nazarbaevtar beınelengen týyndylary usynyldy. Al ekinshi zal «Prezıdent joly» dep atalady jáne munda jańa memlekettilikti qalyptastyrý jolyndaǵy mańyzdy oqıǵalar kórinis tapqan. Máselen, memleket damýynyń irgetasy sanalatyn rámizderge jáne Konstıtýtsııaǵa arnaıy oryn bólingen. Munda 1993 jáne 95 jyldardaǵy konstıtýtsııa nusqalaryn kórýge bolady. Odan bólek, Qazaqstannyń Qarýly kúshteriniń tarıhy, «Altyn adamnyń» rekonstrýktsııasy jáne tól valıýtamyz teńge týraly da qyzyqty ekspozıtsııa qoıylǵan.

Sonymen birge, Nursultan Nazarbaevtyń ıdeıasymen elimizdiń jańa astanasynyń salyný tarıhy – «Strateg joly» zalynda baıandalady. Munda astananyń bos jerde paıda bolmaǵany ortaǵasyrlyq Bozoq qalashyǵynan bastaý alatyny aıtylady. Odan keıingi Aqmola, Tselınograd, Astana jáne Nur-Sultan tynysy da tarıh paraqtarynda saırap tur. Kelesi «Jahandyq kóshbasshy joly» zalynda Elbasynyń shetel basshylarymen kezdesýlerinen syr shertetin fotogalereıa ornalasqan. Jer sharynyń maketinde N. Nazarbaevtyń ıadrolyq qarýsyzdaný men ǵalamdyq qaýipsizdik máseleleri týraly sóılegen sózderi usynylǵan.

«Dananyń dara joly» zalynda Elbasy júzege asyrǵan basty saıası, ekonomıkalyq reformalar týraly baıandaıdy. Usynylǵan eksponattar – «Qazaqstan-2030» baǵdarlamasynyń negizgi strategııalyq baǵyttaryn kórsetedi. Bul zalda kitaphana qorynan usynylǵan Elbasynyń 30-dan astam shet tiline aýdarylǵan eńbekteri de bar. Bul eńbekter otandastarymyzben qatar sheteldik oqyrmandardy da qyzyqtyrady. Elbasy kitaphanasy qorynda memleket basshylary, qoǵamdyq jáne saıası qaıratkerlerdiń qoljazbalary bar kádesyılyq kitaptar da erekshe oryn alady. Sondaı-aq, «Qazaqstan maqtanyshy» zalynda kelýshiler sportshylardyń dańqty sátterindegi, memlekettik ánuran shyrqalyp, kók baıraǵymyz jelbiregendegi erekshe maqtanysh pen patrıotızm sezimine bólene alady. Munda olar qurmet tuǵyrynda shyǵyp, estelik sýretke túsip, fotosýretti elektrondyq poshtaǵa jiberýge bolady.

«Nur-Sultan qalasy qazirgi kezde búkil álemge tanymal bolyp kele jatqan Eýrazııanyń jańa ortalyǵy dep aıtýǵa bolady. Tek qana saıası bastamalar emes, bul endi uly dalanyń erekshe mádenıetin kórsetetin, nasıhattaıtyn orta bolýy kerek. Sondyqtan bizdiń mýzeıimizdiń, kitaphananyń tvorchestvolyq ujymy sol jumysqa belsene arasyp, árıne kúsh-jigerin salyp jatyr. Onyń ornalasqan orny óte yńǵaıly bolyp tur. Óıtkeni jańa ortalyǵymyzda birneshe saıabaqtar ashylyp jatyr. Sol saıabaqtyń ortasynda bolǵany óte jaqsy boldy. Óıtkeni adamdar kelgen kezde kishkene tynyǵyp, mýzeıdi qarap, arasynda saıabaqta serýendeıdi. Jáne de qonaqtardyń qatarynda respýblıkamyzdyń árbir óńirinen qonaqtar keledi, jáne shetelden resmı delegatsııalar ǵana emes, jeke júrgen týrıster de bar», - dep atap ótti K. Aqtaeva.

Jyl saıyn 1 jeltoqsanda Tuńǵysh Prezıdent kúni atalyp ótedi. 1991 jyly 1 jeltoqsanda Qazaqstan tarıhynda alǵashqy prezıdent saılaýy ótti. Bul kúni Elbasy mýzeıi jasóspirimderge arnalǵan kvestter, onlaın, offlaın ekskýrsııalar, mýzeı sabaqtary men kınokórsetilimder ótkizedi. Osylaısha, zamanaýı tehnologııalarmen jasaqtalǵan mýzeı Táýelsiz Qazaqstan tarıhyn jańa qyrynan kórsetý kózdelgen. Mereke kúnderi bul mýzeı barlyq kelýshilerdi asyǵa kútedi.



Joǵary qaraı