Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Qaýqarly qujat qabyldandy, qarymta qaıtarý – qoǵamnan

2021 jyldyń 9 shilde 2021 09:48

NUR-SULTAN. QazAqparat - Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev Prezıdent laýazymyna saılanǵan sátten-aq elimizdiń saıası ómirin lıberalızatsııalaýǵa baǵyttalǵan birqatar saıası reformany usynǵany este. Osy oraıda Memleket basshysy bastamalary aıasynda ázirlenip, kúshine engen alǵashqy qujat «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy beıbit jınalystardy uıymdastyrý jáne ótkizý tártibi týraly» Zań bolǵany sózsiz. Bul zań 2020 jyldyń 25 mamyrynda qabyldanyp, 10 kúnnen keıin zańdy kúshine engen edi.

Birden aıtaıyq, buǵan deıin de elimizde 1995 jyly qabyldanǵan beıbit jınalystar ótkizý tártibin retteıtin zań bolǵan. Biraq, ol «Elý jylda – el jańa» demekshi, osy ýaqytqa deıin ózektiligin joıyp, qoǵamnyń suranysyna tolyqqandy jaýap bere almaıtyn kúıge jetken-di. Sondyqtan da otandyq jáne halyqaralyq bedeldi sarapshylar joǵary atalǵan zańdy ázirleý ári qabyldaý ýaqyty pisip-jetilgendigin naqty dáleldep bergen edi. Osylaısha az ýaqyttyń ishinde ázirlengen bul zań qoldanystaǵy zańǵa tek qana ózgertý engizý emes, túbegeıli jańa qujat bolyp daıyndaldy.

Zań jobasyn ázirleý kezeńi de mamandarǵa ońaıǵa soqqan joq. Óıtkeni álemdi sharpyǵan koronavırýs pandemııasy saldarynan qujatty júzbe-júz otyryp talqylaý qıynǵa soqty. Degenmen, qujattyń árbir normasyn, babyn pysyqtaý, pisirip-jetildirý isine elimizdiń azamattyq sektorynyń barlyq ókili qatysa aldy. Memleket eshkimdi alalamaı, azamattyq qoǵamnyń da, sarapshylyq qoǵamdastyqtyń da, tipti halyqaralyq uıymdardyń da ókilderine zań jobasyn ázirleý ári talqylaý kezinde barlyq qajetti múmkindikti jasady. Onlaın formattaǵy talqylaýlardy da ótkizdi. Aıtalyq, zań jobasy elimizdiń 9 qalasynda 20-ǵa jýyq tyńdaýdan ótti. Parlament qabyrǵasyndaǵy jumys tobynyń otyrystaryna quqyq qorǵaý, halyqaralyq jáne úkimettik emes uıymdardyń ókilderi belsene qatysty. Tipti Májilis spıkeriniń ózi elimizdiń barlyq óńiriniń 100-den astam úkimettik emes uıym ókilderiniń qatysýymen dóńgelek ústel ótkizdi. Mine, osyndaı talqylaýdyń árbir satysynyń qorytyndysynda zań jobasyna tıisti ózgertýler engizilip otyr. Aıta keterligi, qabyldanǵan zańnyń bastapqy redaktsııadan 50 paıyzǵa aıyrmashylyǵy bar. Óıtkeni onda azamattyq sektor ókilderiniń barlyq pikirleri eskerilgen edi. Sondaı-aq AQSh, Ulybrıtanııa, Frantsııa, Avstralııa, Sıngapýr, Japonııa, Shvetsııa, Reseı syndy elderdiń beıbit jınalystarǵa arnalǵan quqyqty qamtamasyz etý salasyndaǵy halyqaralyq zańnamasy tyńǵylyqty zerdelendi. Áleýmettik jelidegi qoǵam pikiri jiti zerdelenip, áleýmettik zertteýler nátıjeleri de qaperge alyndy.

Zańnyń erekshelikteri

Dál osy qujatqa qatysty qarama-qaıshy pikirlerdiń kóp bolýy zańdy ázirleýshi Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrligi úshin barlyq múddeli taraptyń qajettiligin qanaǵattandyrýda teńgerim tabýyn qıyndata tústi. Degenmen, mınıstrlik beıbit jınalystar erkindigin moıyndaıtyn halyqaralyq qujattarda kórsetilgen barlyq mindet pen talapty qaperge ala otyryp, osynaý qıyn tapsyrmany oıdaǵydaı júzege asyra aldy. Máselen, zańnyń 3-baby 5-tarmaǵyna beıbit jınalystar ótkizý paıdasyna prezýmptsııa týraly norma engizildi. ıAǵnı, memleketke shamadan tys bıýrokratııalyq retteýsiz jınalystardyń shynaıy erkin ótýine jaǵdaı jasaıtyn qajetti tetikter men protsedýralardy qurý mindetteldi. Nátıjesinde elimizde beıbit jınalys ótkizý úshin bıliktiń ruqsaty qajet emes. Jergilikti atqarýshy organǵa bul jaıynda habarlaý ǵana jetkilikti. Buǵan qosa, habarlandyrýǵa jergilikti atqarýshy organnyń jaýap berýi de talap etilmeıdi. Úndemeý – kelisý dep sanalady. Degenmen, memlekettik organdarǵa zańdy negizdeme bolǵan jaǵdaıda beıbit jınalysty ótkizýge ruqsat berýden bas tartý quqyǵy da berilgen. Bul rette memlekettik organ bas tartý negizin naqty dáleldep berýi tıis.

Taǵy bir jaıt, qujatta beıbit jınalysty uıymdastyrýshyǵa adamdardyń ómiri men densaýlyǵyna qaýip tóndirmeıtin zań buzýshylyqtardy joıý úshin beıbit jınalysty toqtatý negizderi de qarastyrylǵan. Bul oraıda mundaı keleńsizdikter joıylǵan jaǵdaıda uıymdastyrýshy men jergilikti atqarýshy organ ókilderiniń arasyndaǵy kelisim negizinde beıbit jınalys qaıtadan jalǵasady. Sonymen qatar beıbit jınalysty uıymdastyrýǵa ne ótkizýge kedergi keltiretin tulǵalarǵa da jaýapkershilik kózdelgen. Beıbit jınalys ótkizýge arnalǵan habarlandyrý tártibi engizilgennen keıin ákimdikter beıbit jınalys ótkizýge járdemdesý, qoǵamdyq tártip pen azamattardyń qaýipsizdigin qorǵaý syndy barlyq qajetti uıymdastyrý is-sharalaryn júrgizýge mindetti. Demek, endigi ýaqytta uıymdastyrýshy mundaı mindetten ári oǵan ketetin qarjylyq shyǵyndardan tolyqtaı bosatylǵan.

Árbir óńirde beıbit jınalystardy ótkizýge arnalǵan arnaýly oryndar qalanyń, aýdannyń ortalyǵynda mindetti túrde bolýy tıis. Buǵan qosa, zańda mundaı arnaýly oryndardyń sanyna shekteý qoıylmaǵan jáne qajettilikke baılanysty bir qalada ondaı ondaǵan oryn bolýy da múmkin.

Sondaı-aq zańda kez kelgen orynda ereýil jasaýǵa bolatyndyǵy kórsetilgen. Biraq jappaı jerleý oryndarynda, strategııalyq jáne áskerı nysandarda, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti, QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy rezıdentsııasyna irgeles aýmaqta ereýil jasaýǵa tyıym salynady. Osylaısha, jalǵyz adamnyń da ereýildi kez kelgen jerde, kez kelgen nysanda, onyń ishinde ortalyq memlekettik organdardyń, jergilikti atqarýshy organdardyń ǵımarattarynda jasaýǵa bolady. Bul azamattardyń úniniń bılik organdarynyń estýine jol ashady.

Álem tájirıbesi qandaı?

Joǵaryda keıbir jerlerde ereýil jasaýǵa tyıym salynǵanymen, jalpy kez kelgen orynda mundaı is-sharany ótkizýge bolatynyn atap óttik. Al álemdik tájirıbe qandaı? Mundaı tyıym ózge de elderde bar ma eken? Osy saýaldarǵa jaýap tabý úshin biraz eldiń tájirıbesine kóz júgirttik. Máselen, AQSh-tyń keıbir shtatynda «tynyshtyq aımaǵy» belgilengen. Al Avstrııada Ulttyq keńes, Federaldy keńes, Federaldy jınalys ne bolmasa Parlament otyrystary ótip jatqan kezde sol ǵımarattardan 300 metr radıýsqa deıin jınalys ótkizýge tyıym salynǵan. Germanııada da mundaı tyıym bar. Naqtyraq aıtar bolsaq, eldiń Parlament ǵımaraty tóńireginde jınalys, sherý ótkizýge bolmaıtyn aımaq bar. Latvııada Prezıdent rezıdentsııasy men Seım jáne Mınıstrler kabıneti, sot, prokýratýra, sheteldik dıplomatııalyq jáne konsýldyq ókildikter ǵımaratyna 50 metr jaqyn jerde sherý men ereýil ótkizýge qatań tyıym qoıylǵan.

Syn shyn bolýy tıis

Zań qoldanysqa engizilgennen keıin de onyń normalarynyń ómirde shynaıy júzege asyrylýyna qatysty synı pikirlerdiń de bar ekeni jasyryn emes. Halyqaralyq jáne quqyq qorǵaý uıymdary «ákimdikter beıbit jınalysqa ruqsatty irikteý ádisimen júzege asyryp, Úkimet saıasatyn synaıtyndardyń mundaı is-sharalar ótkizýine kedergi keltiredi» degen pikirlerin de aıtyp qalady. Biraq búginge deıin olardyń mundaı dálelderi dáıeksiz. Óıtkeni, koronavırýs pandemııasynyń taralýyna jáne odan týyndaǵan saldarǵa baılanysty azamattardyń qoǵamdyq ómiri aıtarlyqtaı ózgeriske ushyraǵany belgili. Onyń ústine mundaı is-sharany uıymdastyrýshylar habarlandyrý berý barysynda reglamentti saqtamaıdy jáne onyń túzýge qatysty birqatar talapty qaperge múldem almaıdy. Mysaly, beıbit jınalys formasyn, onyń aıaqtalatyn ýaqytyn, uıymdastyrýshy bekitken beıbit jınalys ótkizý reglamentin, sondaı-aq resmı qujattarda kórsetilgen uıymdastyrýshyǵa qatysty málimetterdi usynbaıdy. Al mundaı jaıt jergilikti atqarýshy organnyń beıbit jınalys ótkizýge ruqsat bermeýge sebep bolatyny aıtpasa da túsinikti. Demek, memlekettik organdar tarapynan beıbit jınalystardy ótkizýge maqsatty túrde shekteý bar dep aıtýdyń ózi qısynsyz.

Osy oraıda statıstıkalyq derekterge de kóz júgirtkenimiz jón. Zań 2020 jyldyń maýsymynda qabyldandy. Sol ýaqyttan bastap jeltoqsan aıynyń sońyna deıin elimizde 277 beıbit jınalys uıymdastyrylǵan eken. Al 2019 jyldyń qańtary men 2020 jyldyń mamyryna deıingi aralyqta uıymdastyrylǵan mundaı is-shara nebári 27 ǵana. Demek, zań qabyldanǵannan keıin beıbit jınalystar ótkizý 10 esege artyp otyr.

Qoryta aıtqanda, qoǵamnyń tolǵandyrar máselelerin bılikke jetkizý úshin emin-erkin beıbit jınalys ótkizýge barlyq múmkinshilik jasalǵan. Endigisi el ómirine beıjaı qaramaıtyn, qoǵamdaǵy kemshilikterge tózbeıtin jáne ony túzeýge umtylatyn azamattardyń qolynda.


Joǵary qaraı