Aýa raıy
Astana 6 °S
Almaty 17 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Qazaqstandyq sýretshi túrki mıfologııasy negizinde ıllıýstratsııa jasaıdy

2020 jyldyń 11 tamyz 2020 20:26

NUR-SULTAN. QazAqparat - Mıftik tulpar, ómir aǵashy, Úrker juldyzy. Túrki mıfologııasyndaǵy osy obrazdar týraly ne bilemiz? Instagram jelisinde Erke laqap atymen tanymal sýretshi Janar Erlanqyzy avtorlyq ıllıýstratsııalarynda ár mıftik obrazdyń maǵynasyn ashyp kórsetken. Ol túrki mıfologııasyna qatysy bar oqıǵalardyń qazaqy saryndaǵy ıllıýstratsııasyn jasaıdy. Janar Erlanqyzy QazAqparat tilshisine ıdeıa qalaı týatyndyǵy, ártúrli sıpattaǵy ıllıýstratsııalar qalaı jasalatyny týraly aıtyp berdi.

Janar Erlanqyzy sýret salýǵa bala kezinen áýestengen. Ol 6 jasynan bastap Esik qalasyndaǵy óner mektebine barǵan. 9 synypta bolashaqta sýretshi bolatynyn túbegeıli túsingen. Arman qýǵan ol T. Júrgenov atyndaǵy Qazaq Ulttyq akademııasy kolledjine túsedi. Odan keıin akademııada oqýyn jalǵastyryp, ózi tańdaǵan sala boıynsha magıstratýrany támamdaǵan.

«Sýret salý - meniń súıikti isim. Men mıfologııa, mıfologııalyq keıipkerlerge qatty qyzyqtym. Osy taqyrypqa qatysty fılm kóp kórip, osyǵan qatysty kitapty da kóp oqıtynmyn. Shvetsııaǵa kóship ketken kezde túrki mıfologııasyna qatysty sýret salý týraly ıdeıa keldi, sebebi bul óte qyzyq taqyryp», - deıdi Janar Erlanqyzy.

Janar bul taqyrypqa qatysty sýret salǵan kezde ómir jolyn túrki mıfologııasyn zertteýge arnaǵan Serikbol Qondybaıdyń eńbekterin negizge alady.

«Aldymen kóz aldyma obraz kelip, odan keıin baryp sol obrazǵa qatysty aqparat izdeıtin kezderim bolady. Keıde áldebir keıipker týraly oqyǵannan keıin shabyt keledi. Illıýstratsııalarym qazaqy sarynda, sebebi ol meniń janyma jaqyn. Bul - men jáne meniń ótkenim. Men qazaqy salt-dástúrdi ustanatyn ortada óstim, sondyqtan meniń bolmysym ózgermeıdi», - deıdi ol.

Ol ıllıýstratsııa jasaýǵa keıde birneshe saǵat, keıde birneshe apta kerek ekenin aıtty. Bári nıetke, shyǵarmashylyq shabytqa baılanysty.

Mysaly, «Iggdrasıl» ıllıýstratsııasynda ol ómir aǵashyn aǵash túbinde otyrǵan qyz obrazynda sýrettegen. Іshteı tilek aıtyp, aǵashqa baılasa - tilek oryndalady degen yrym bar.

«Iggdrasıl – ómir aǵashy, ol joǵarǵy - Aman, ortańǵy - Abaq jáne tómengi - Tana atty úsh álemdi biriktiredi. Ómir aǵashy basqa álemge jol ashatyn jer», - deıdi Janar.

Taǵy bir ańyz qanatty tulparǵa baılanysty. Táńir mundaı tulpardy tańdaýlylarǵa ǵana beredi. Ádette táńir aq tústi tulpar beredi, biraq Kúńkede qara tústi Arlan atty tulpary bolǵan. Iesiniń ómir joly aıaqtalýǵa taıaǵan kezde tulpar aqqýǵa aınalyp, kókke ushyp ketedi-mis», - deıdi ol.




Onyń aıtýynsha, mıftik tulpar júrip ótken jolynda iz qaldyrmaıdy, al iz qaldyrsa ol jerdiń sıqyrly qasıeti bolady degen nanym bar. Ondaı izdi «Perishte izi» dep ataıdy.

«Úrker - 7 qyz, onyń bireýin Jeti qaraqshy alyp qashqan degen ańyz bar. Jeti qaraqshy juldyzy juldyz bop jaralǵaly aspan áleminde qaraqshylyǵyn toqtatqan emes, urlyqqa qoly da jetken emes. Máńgi osylaı aınalyspen kete beredi degen de ańyz bar. Taǵy bir ańyzda Úrker - jalǵyz qaryndasyn Jeti qaraqshy alyp qashqan alty aǵaıyndy dep sıpattalsa, taǵy bir ańyzda Úrker - qyzyn Jeti qaraqshy alyp qashqan han retinde sıpattalady», - deıdi sýretshi.




Taǵy bir qyzyqty ıllıýstratsııa – «Aqqý men Peri» dep atalady. Qazaq – «aq qaz» ıaǵnı «aqqý» degen uǵymdy bildiretini týraly túsinik te bar.

Al «Kókbóri men Kúnke qyz» ıllıýstratsııasy arqyly sýretshi túrki taıpalaryn qorǵaýshy Kókbóri týraly aıtady.

«Kókbóri, kókjal bóri degen sózdiń qoıý-sur túske esh qatysy joq. Bul sóz Kókbóriniń kók aspanmen baılanysy bar, táńirdiń ózi qoldaıtyndyǵynyń belgisi. Buryn túrki taıpalarynyń týynda mindetti túrde Kókbóriniń beınesi bolǵan. Kókbóri - batyrlyqtyń sımvoly. Qazaq halqy erjúrek, batyr jigitterdi kókbórige teńegen», - deıdi ol.




Sondaı-aq, sýretshi óz týyndylary arqyly turmystyq zorlyq-zombylyq, balalardyń quqyǵyn qorǵaý sııaqty áleýmettik taqyryptardy da qozǵaıdy.

«Men ózimdi adam quqyǵy úshin kúresetin femınıst sanaımyn. Adamdardyń quqyǵyn buzý, ásirese áıelderdiń quqyǵy qorǵalmaýy meniń kóńilime jaqpaıdy. Turmystyq zorlyq-zombylyq qylmystyq kodekspen emes, ákimshilik kodeks boıynsha qaralatynyn estigende tań qaldym. Men ıllıýstratsııalarym arqyly osy oıymdy da jetkizgim keledi. Sýret salý - ómirimniń bir bólshegi, ónersiz men - men emes», - deıdi Janar Erlanqyzy.

































Avtor Zarına Qaharman
Basty sózder: Mádenıet,
Joǵary qaraı