Aýa raıy
Astana 25 °S
Almaty 26 °S
valıýta baǵamy
USD 405.69
EUR 455.51
RUB 5.72
CNY 57.42

Qazaqtyń soǵymy qaı soǵym? - Óńirlik baspasózge sholý

2019 jyldyń 10 qarasha 2019 13:24

NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstannyń óńirlik merzimdi baspasózi qandaı másele kóterip jatyr? Ádettegideı «QazAqparat» HAA oqyrmandar nazaryna elimizdiń aımaqtarynda jaryq kóretin merzimdi baspasózge sholý usynady.




Emeltaýdaǵy el kómekke zárý... - «Didar» gazeti

« Internet joq, uıaly baılanys joq, avtobýs qatynasy joq, «aýyldaǵylarǵa jeńildik»dep berilip jatqan nesıeni alýǵa kepildikke qoıar jaqsy úı, jańa tehnıka joq, muǵalim joq. Joq, joq, joq. Oblystyq basylymdar munda jarty aı degende áreń jetedi. Aýdan ortalyǵy Aıagózden 250 shaqyrym qashyqta osylaı óz-ózimen oqshaýlanyp qalyp otyrǵan Emeltaý aýyldyq okrýgin meńireý meken demeske lajymyz joq » dep jazady gazet.

Jazýynsha, 500-den astam adam meken etip otyrǵan Emeltaý aýyly Aıagóz aýdanynyń eń shetinde, aýdan ortalyǵynan 250 shaqyrym jerde, Qaraǵandy oblysynyń irgesinde eken. Meńireý mekenge aınalǵan bul aýyl turǵyndary aýdan ortalyǵy Aıagózge barý úshin taksıge 2500 teńge tólep baryp, qaıtqanyna 5000 teńge tóleıdi eken.

«Ózge el on, jıyrma jyldan beri ıgiligin kórip jatqan órkenıettiń, jańa zamannyń bar jaqsylyǵyna jete almaı otyrǵan Emeltaý turǵyndary tipti qarapaıym aqparat quraldary – merzimdik baspasózge, basylymdarǵa da der ýaǵynda qol jetkize almaı keledi» deıdi avtor.

Emeltaý jurtshylyǵy ınternet, uıaly baılanys, poshta máselesimen qosa, mektepte maman jetispeýshiligine de qynjylypti. Aýyl mektebinde oqıtyn balanyń bolashaǵyna da alańdaýly eken.

«Oqý jyly bastalarda Aıagózde turatyn bir jas mamanmen tildesip, qońyraý shalyp, sóılestim. Biraq ınternettiń, uıaly telefon baılanysy joqtyǵyn estigen soń ol maman kelem dep turǵan jerinen aınyp qaldy. Byltyrǵy jyly ózim Semeıge baryp aǵylshyn tili, fızıka pániniń muǵalimderi sııaqty jas mamandarmen dekanatqa baryp, kózbe-kóz sóılesip, mektepke shaqyrdym. Olardy baspanamen qamtamasyz etýge jaǵdaıymyz jetetindigi de aıtyldy. Uıaly baılanys, ınternettiń joqtyǵyn estip, bári de úzildi-kesildi bas tartty. Mine, bıyl mamannyń bolmaýynan bir toqsan boıy fızıka men orys tili páni oqytylǵan joq. Al aǵylshyn páninen zeınetker berip júr,- deıdi aýyldaǵy orta mekteptiń dırektory Anar Imanǵalıeva».

«Emeltaýǵa, Emeltaý sııaqty aýyldarǵa ınternet, uıaly baılanys, búgingi órkenıettiń ózge de ıgilikteri qashan barady? Onsyz aýyl sharýashylyǵyn, aýyldy damytý, kórkeıtý, aýyl halqyn ustap turý múmkin emes. Aýyl men qalanyń arasyndaǵy jer men kókteı aıyrmashylyq joıylmaı jas maman qalaı aýylǵa barsyn, jastar qalaı aýylda qalsyn? Emeltaýdaǵy elge jaǵdaı jasalyp, aýylda esep úshin emes, erteń úshin qajetti ister atqarylsa ǵana bul aýyl el úmittenip otyrǵandaı qaıtadan kórkeımek» dep túıindeıdi avtor.

Qazaqtyń soǵymy qaı soǵym? - «Ortalyq Qazaqstan» gazeti




Maqala avtory kirispeni «Jylqy etin kimder jegen?» degen saýaldan bastap, oǵan bylaı dep jaýap beripti: «Birden aıtaıyq – bári jegen. Musylmandar ǵana jegen degen qate túsinik. Orys ta, nemis te, frantsýz da súısinip jegen. Keıinde dinı nanymdary boıynsha ajyraǵan. «Kimder ajyramaǵan?» – degen saýalǵa keler bolsaq, onyń áý basynda qazaqtar turmaq. Odan qaldy qyrǵyz ben noǵaı tur. Odan qaldy bashqurt, tatar, saqa tur. Kıiz týyrlyqty, aldaryna yrǵyn jylqy qostaryn salǵan kóshpeli elder qataryndaǵy qalmaqtar, býrıattar, tuńǵystar bul kúnde jylqy etin tatyp almaıdy».

Avtor birqatar qyzyq derekterdi keltiredi, mysaly, onyń jazýynsha, qazirde jylqy eti eń taza ekologııalyq ónim retinde jarnamalanyp, ol barlyq qurlyqta satylady eken. Jylqy etin tutynýda qytaılyqtar aldyna jan salmasa, odan keıingi orynda qazaqtar, sosyn mońǵoldar tur. Budan ári soıys jylqy malyna qatysty avtor qazaqtyń yrym-tyıymdaryn, dástúrin tizbekteıdi. Belgimal, uranat, soǵym degen uǵymnyń arajigin ajyratyp túsindiredi.

«Qazaq balasy «shúıgin bolsyn» dep tek jylqy balasyna qaratyp aıtqan. Shúıgin degen sóz juq degen sóz. Qalǵan jaıda semiz bolsyn degen. Qaramal soıǵanda «súıkimdi bolsyn» dep te aıtýshylyq bar. Búginde jaz soǵym degendi shyǵaryp alǵandar bar. Bulaısha jazda soıǵan jylqy malyn aıtyp otyr. Bul jerde aıtarymyz babalarymyz esh ýaqytta jylqy malyn orynsyz jumsamaǵan. Májbúrlik bolǵanda ǵana (ólim-jitim, toı-tomalaq) jylqy malyn pyshaqqa jyqqan. Tipti, qadirli qonaqtyń ózine qoı jyqqannan ári aspaǵan. Soǵan oraı eshkim de ókperenish bildirmegen».

Soǵymǵa qatysty ilgeridegi babalardyń ustanymyn tarqata kele, ony qaı kezde, qalaı soıý kerektigin de alǵa tartady. Qyzyqty derekterdi de aıta ketedi. Máselen, qazaqtar buryn azyp, aryqtap ketken adamdy toraltý úshin ǵana emes, semiz adamdardy aryqtatý úshin de arnaıy jylqy malyn daıyndaǵan eken. ıAǵnı, jylqyny taban shyǵar etip baılaǵan «babalarymyz maı basqanǵa maı jegizgen».

Budan bólek, avtor soǵym soıý tásilin, tártibin tizbektep, ony músheleý, saqtaý súrleý jaıyn da qozǵaıdy. «Naǵyz súr kerek bolsa, onda etti unda saqtaý kerek bolady. Mundaı et esh ýaqytta buzylmaıdy jáne ony sýǵa qaınatpaı-aq jeı berýge bolady. Ony qazaqtar meıizsúr degen. Shynymen dámi meıiz tatyp turady. Burynǵy qazaqtar etti etqapta saqtaǵan»...

Oqýlyqtaǵy olqylyqtar – «Oral óńiri» gazeti




Batys Qazaqstan oblystyq gazeti «búginde ár túrli baspadan shyǵyp jatqan oqýlyqtardyń sapasy qandaı? Jańartylǵan bilim mazmunynyń eń basty artyqshylyǵy nede?» degen saýal tóńireginde oı qozǵap, pikir alypty. Avtor oqýlyq máselesin kótere otyryp, ony zaman talabyna sáıkestigin baǵalaýǵa tyrysqan eken.

«Búginde ata-analardyń deni ul-qyzdarynyń úı tapsyrmalaryn oryndaýda qınalyp, áleýmettik jeliler arqyly muǵalimderden aqyl-keńesti jıi suraıtyny jasyryn emes. Oqýlyqtaǵy mektep oqýshysynyń jasyna sáıkes kelmeıtin tapsyrmalar, qate derekter máselesi aldymen ata-analardy alańdatyp otyrǵan jaıy bar» degen avtor buǵan qatysty birneshe mysaldy keltiredi. Ondaı mysalǵa qarap otyrsaq, oqýlyqtaǵy olqylyqtarǵa bala túgili bildeı bir oqý ornyn bitirgen ata-ana da tańǵalatyn túri bar. Qatelikter, qate aýdarmalar da óz aldyna.

«Jalpy bilim beretin mektepterdiń 1-synyp oqýshylaryna arnalǵan «Smiles 1 Pupil’s Book for Kazakhstan Grade 1» (Jenny Dooley, Virginia Evans, aýdarǵan N. Muhamedjanova) aǵylshyn tili oqýlyǵynyń túster bóliminde «blue» oryssha «golýboı» dep berilse, qazaqsha «kók» dep aýdarylǵan. Durysy, árıne, «kógildir». «Pink» oryssha «rozovyı» delinse, memlekettik tilde «al qyzyl» dep kórsetilipti. Durysy, bul – sóz tirkesi emes, bir sóz, birge jazylady. Burys jazý sandar bóliminde de baıqalady. Máselen, three qazaqshasy «ýsh» dep berilipti. «Table» qazaqshasy «ýstel» eken. «Big» degenimiz «ýlken» kórinedi. «Ú» árpin ne úshin «Ý»-ǵa almastyrǵany túsiniksiz. Sondaı-aq «Chicken» «taúyq» bolyp, «ý» árpi negizsiz «ú»-ge ózgertilgen».

Avtor ustazdardyń da pikirin keltiredi. Jazýynsha, oqýlyqtaǵy olqylyq ata-analardy alańdatsa, muǵalimderdi de meń-zeń kúıge túsirgen. Óıtkeni olar kitaptaǵy aqylǵa qonymsyz keıbir tapsyrmalardyń, tarıhı qate derekterdiń mán-jaıyn bile tura, ony oqýshyǵa úıretýge ary jibermeıdi, al «joǵarydaǵylarǵa» ashyq aıtýǵa batyly jetpeıdi.

«8-synypqa arnalǵan Qazaqstan tarıhy oqýlyǵy kúni búginge deıin qos avtordyń kitabymen oqytylyp keldi. Tipten kitaptyń ishindegi tarıhı oqıǵalarǵa qatysty qarama-qaıshylyq pán muǵalimderiniń ózin jańylystyrady. Ekinshiden, bizdiń Tarıh páni oqýlyqtarynan qazaqylyqtyń ıisi shyqpaıdy. Halyqtyń erkindik pen teńdikke degen umtylysy da jetkilikti dárejede sýrettelmegen»...

Muǵalimderdiń biri jańartylǵan oqý baǵdarlamasy boıynsha besinshi men altynshy synyptyń, sondaı-aq jetinshi men segizinshi synypqa arnalǵan tarıh oqýlyqtarynyń ishki mazmuny uqsas ekenin aıtypty.

«10-11-synyptarda tarıh sabaǵy ótkizilmeıdi desem de bolady. Óıtkeni joǵary synyptar «Uly dala» uǵymy, Ortalyq Azııa órkenıeti, álemdik órkenıet, Uly dala órkenıeti sekildi túrli «órkenıetti» oqıdy. Buryn 10-11-synyptardyń oqýshylary tarıh sabaǵynda ótkendi qaıtalap, qorytyndylap, sonyń nátıjesi boıynsha tapsyrmalar oryndap, ulttyq biryńǵaı testileýge daıyndalatyn. Jalpy, tarıh oqýlyǵynda júıe joq. Meniń oıymsha, 6-synyp oqýshylaryna qazaq handyǵyna deıingi tarıhty tolyq oqytý qajet, 7-synypta qazaq handyǵynyń qulaýy, Reseıdiń qolastyna kirýine deıingi tarıh qamtylý kerek, al odan ary qaraı I dúnıejúzilik soǵysqa deıingi tarıh 8-synypta oqytylǵany jón bolar edi. Sóıtip, satylap, ret-retimen Táýelsizdik alǵanymyzǵa deıingi jáne keıingi barlyq tarıhymyz túsinikti tilmen orta mekteptegi oqýshylardyń sanasyna sińýi qajet», – deıdi ol.

Balama sózdiń baǵyn ash - «Syr boıy» gazeti




Maqalada avtor qazaqy sózjasam úderisindegi máselelerge, termın týdyrý isi men aýdarma problemalaryna toqtalady. Pikirinshe, qazaq qoǵamynda jańa sózjasamǵa (termın, ataý, balama) kóbinese orys tilinen aýdarý arqyly qol jetkizip jatady. Al bul qalaı bolýy tıis edi, degen suraqqa avtor «jańa balamany eń áýeli óz tilińniń qoınaýynan izde; odan tappasań, sol joǵyńa túbi bir týǵan jurttan izdeý sal; bu jaqtan da bir habary shyqpasa, onda osydan keıin baryp jańa sózdi jarysqa qos (tómendegi usynystar atalǵan baǵyttarǵa saı órbıdi)» dep túıindeıdi.

Maqalada búgingi kúni aınalymǵa enip ketken birqatar aýdarmalardyń retti retsiz qoldanylyp jatqanyna mysal beriledi. «Shart», «kýálik», «nuqsan men zalal» sózderin taldap, onyń qoldanylatyn retin de ashyp kórsetedi.

«Orystyń «brendti» brend, «trendti» trend degen sııaqty, kirme sózderdi op-ońaı qabyldap, atasózindeı qylyp óz tiline sińirip ala qoıatyn saltynyń sabaqty ereksheligi osynda. Búgingi tanymal tilderdiń keń jaıylýynyń sebebi de naq tutynýǵa jeńildiginde jatyr. Qazaq tilin qoldaný, ulttyq sózjasam isi de budan syrt turmaýy sharyt»...

Avtordyń pikirinshe, ulttyq termın jasaýdyń basty sharyty: bir sóz – bir balama qaǵıdaty ornyǵýǵa tıis jáne bul ana tilimizdiń qoǵamdaǵy ornyn odan ári ornyqtyrý, damytý hám jetildirý reformasynyń bir kilti bolǵany jón.

«Asa baı qazaq tiliniń balamalyq tájirıbede «balalyq» kórsetýine budan ári jol berýge bolmaıdy.Termınkomnyń ókilettigi men quzyretin keńeıtip, onyń qoǵamdyq negizdegi mártebesin turaqty jumys isteı­tin ǵylymı-shyǵarmashylyq ortalyq deńgeıine kóterý máselesin ońtaıly sheship, tipti qoǵamda kóp aıtylatyn sharytty túrdegi «Til polıtsııasynyń» tizginin de Termınkomnyń qolyna ustatqannan utylmasymyz haq».

Onda turǵan eshteńe joq pa? – « Jetisý» gazeti




Maqala avtorynyń jazýynsha, qazir jastar arasynda qulaqqa, murynǵa, qasqa, kindikke pırsıng jasatý beleń alyp barady.Endeshe beleń alǵan bul «dert» sulýlyqtyń ólshemi me, álde, «haıptyń» bir túri me degen oı aıtady tilshi.

«Ata-babamyz statýsyn kórsetý maqsatynda bórki men belbeýin taspen árledi emes pe? Búginginiń abyroıy denedegi monshaqpen ólshenetin syndy. Jigitten namys, qyzdan qylyq ketýde. Bul kóńilińe qaıaý túsiredi» degen avtor osyndaı «dertke» shaldyqqandardyń pikirin de beredi.

Pikirin bergennen soń, mundaı modanyń musylmanshylyqqa da, ata baba saltyna da qaıshy ekenin jazady.

«Qorytyndylaı kele, syrǵa taǵyp alǵan jigitterge el bolashaǵy túgili, óz bolashaǵymyzdy senip tapsyrýǵa qorqatyn boldyq. Óıtkeni, sán qýamyz dep ulttyq qundylyqtarymyzdan aıyrylyp bara jatqandaımyz. Búgin syrǵa taqqan ol erteń kóılek kımesine kim kepil?!»

Júgensiz jasóspirimder nege kóp – «Saryarqa samaly» gazeti




Sońǵy jyldary jastar arasyndaǵy qylmys órship tur. Álemdegi jaǵdaıdyń qalaı ekenin qaıdam, biraq elimizdegi osy sanattaǵy qylmystyń azaımaı otyrǵany basy ashyq másele. Oblystyq gazettiń keltirgen deregine qarasaq, Pavlodar oblysynda jyl basynan beri jasóspirimder 54 qylmys jasapty. Bul kórsetkish negizinen ótken jylmen salystyrǵanda 16,9 paıyzǵa az eken. Alaıda, bıyl kámelet jasyna tolmaǵandardyń arasynda zorlyq-zombylyqtyń qurbany bolǵandardyń sany kóbeıgen. Jasóspirimder arasyndaǵy qylmys sany azaıǵanymen, zorlyq-zombylyq oqıǵasy 5 faktige kóbeıip otyr.

Keltirilgen málimetke qaraǵanda, qylmysqa qatysty oqıǵalardyń basym bóligi ata-ananyń balaǵa tıisti túrde nazar aýdaryp, kóńil bólmegeninen týyndap jatady eken. Maqalada osyndaı birqatar naqty mysaldar jazylady. Máselen, 16 jastaǵy qyz bala ata-anasymen renjisip, apasynyń úıinde turýǵa sheshim qabyldaıdy. Keıin álgi qyz áleýmettik jeli arqyly er adamdarmen tanysyp, aıaǵy aýyr qylmysqa ushyraıdy. Taǵy bir oqıǵa da qyz balanyń ata-ananyń baqylaýynsyz qalǵany kórinedi.

«Elimizde bala qylmysyna qatysty jazany kúsheıtýdi usynyp otyr. Ásirese, bala bolashaǵyna balta shabatyn pedofılderge aýyr jaza qarastyrylýda. Osy oraıda, myna bir statıstıkaǵa nazar aýdarsaq. Jyl basynan beri aımaǵymyzda kámeletke tolmaǵan balasyn qaraýsyz jiberip, tárbıeleý jumysymen durys aınalyspaǵany úshin 425 ata-ana ákimshilik jazaǵa tartylypty. Demek, qoǵamda ul-qyzyna nemquraıly qaraıtyn áke-shesheler bar. Sondyqtan ata-analarǵa qatysty jazany da kúsheıtý qajet sııaqty...»

Barrelge baılanǵan baılyq quny quldyrap tur. Munyń mánisi nede? – «Atyraý» gazeti




Álemde túrli qaqtyǵystardyń, atyshýly oqıǵalardyń tórkinin «munaı soǵysymen» baılanystyratyn boljamdar jıi shyǵa bastaǵany anyq. Rasynda, qazir álem naryǵynda munaı arqyly qyspaqqa alýdyń belgileri de joq emes. Aıta keterligi, qazir munaıdyń baǵasy barreline 60 dollardyń tóńireginde ǵana. Al odan ári quldyrasa ne bolmaq? Gazette osy jaǵdaıdyń jaıjapsaryna saraptama jasalǵan eken.

Sarapshynyń paıymynsha, sońǵy kezderi alpaýyt elder arasynda teketires kúsheıip, túrli saıası oıyndar órship, ekonomıkaǵa saıasattyń aralasqany kúsheıe túsken. «Sondyqtan, taza ekonomıkalyq turǵydan jasalynǵan boljamdarǵa senbeıtindeı de kúıge jettik. Desek te, munaı baǵasy nege quldyraýda? Oǵan saıasattyń áseri bar ma, álde bul shynymen taza ekonomıkalyq qubylys pa?» degen saýaldy kóldeneń tartady avtor. Bunymen qosa aýzy dýaly sarapshylardyń pikirin de beredi.

«– Munaı men gazdyń baǵasy neǵurlym uzaq ýaqyt tómen bolǵan saıyn bul daǵdarystyń merzimi de uzaı túsedi, – dedi saıasatker Arıel Koen. – Saýd Arabııasy men Taıaý Shyǵystyń basqa da elderinen arzan munaı neǵurlym kóbirek kelgen saıyn, AQSh-ta taqtatas munaıy men gazyn óndiretin kompanııalardyń jaǵdaılary aýyrlaı bermek. Bul munaı óndirý jumysyqymbatqa túsetin barlyq elderge aýyr soǵady…»

Maqalada munaı baǵasyna ekonomıkasy kóbirek táýeldi Reseıdiń jaǵdaıy aıtylyp, Iran men Venesýelanyń baǵany kóterýge tyrashtanýy sóz bolady, AQSh pen Saýd Arabııasynyń astyrtyn áreketterine kóz júgirtiledi.

«Túıindep aıtqanda, «qara altynnyń» basyndaǵy qazirgideı «qara bult» álemdik ekonomıkaǵa aýyr soqqy bolyp otyr. Sonyń ishinde bizdiń elimiz de, bizdiń munaıly óńirimiz de onyń baǵasynyń kóterilýine múddeli. Bul – barshamyzdy da alańdatpaı qoımaıtyn óte ózekti másele. «Men qaýip etkennen aıtamyn…» demep pe edi Murat Móńkeuly. Endeshe, biz de búkil eldi asyrap otyrǵan «qara altynymyzdyń» qunsyzdanýynan qaýip etkennen aıtamyz…»...
Avtor Qanat Mámetqazyuly
Basty sózder: Qoǵam, BAQ,
Joǵary qaraı