Aýa raıy
Astana -23 °S
Almaty 3 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Qazaqtyń sóz qudireti ulttyq klassıkalyq ánderdiń mátininde jatyr – Denıs ıAkovlev

2020 jyldyń 22 qazan 2020 14:53

NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqtyń osy klassıkalyq ónerinen etnos ókilderi baq synaıtyn joǵary deńgeıdegi baıqaýlar uıymdastyrylýy tıis. Bul baıqaýlardyń bas júldesi aıtysqa tigiletin kólikpen birdeı bolmasa, kem bolmaýy kerek. Bul týraly «Uly dalanyń ultaralyq tili» respýblıkalyq forýmynda QR Ulttyq gvardııasy án-bı ansambliniń kontsertmeısteri Denıs ıAkovlev aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Men 1991 jyly Qostanaı oblysy, Amanqaraǵaı aýylynda týǵanmyn. Ulttym – orys. N. Ostrovskıı atyndaǵy orta mektepti bitirdim. Qazir Ahmet Baıtursynov atyndaǵy Qostanaı aımaqtyq ýnıversıtetinde oqımyn. Men bala kezimnen án aıtamyn. Alǵashqy ret úlken sahnada, qazaq tilinde Batyrhan Shúkenovtiń «Otan ana» ánin oryndadym. Ol kezde segizinshi synypta oqıtyn edim. Bul ándi maǵan marqum ustazym Serebrov Valerıı Anatolevıch úıretti», - deıdi Denıs ıAkovlev.

Ol qazaqsha sóıleýdi áskerde úırengenin aıtty.

«Áskerı orta maǵan barynsha kómektesti. Qarýlas dostarym jaqyn tartyp, menimen qazaq tilinde sóılesti. Qazaq tilinde qalaı sóılep ketkenimdi ózim de baıqamaı qaldym. Biraq úırenetinim áli de kóp. Eń qyzyǵy, áskerden keıin mýzykalyq kolledjge túskim kelgen kezde, men tandaǵan mamandyq boıynsha tek qazaq toby boldy. Sosyn men nar táýekel dep kózimdi jumdym da túsip kettim. Til úırengenimniń arqasynda, ómirimde kóptegen ózgerister oryn aldy. Tyndaýshylarymnyń aıasy da, dostarym da kóbeıdi. Qyzmet atqarý barysynda respýblıkalyq áskerı ánder konkýrsyna qatysyp, 2-orynǵa ıe boldym. Keıin, osy jetistikter Ulttyq ulan án – bı ansambline qyzmetke turýǵa kómektesti. Qazir meniń repertýarymda kóp qazaqsha ánder bar. Olardyń ishinde: halyq ánderi, avtorlyq ánder, taǵy operadan úzindiler bar», - deıdi ol.

Onyń aıtýynsha, endigi maqsaty – ulttyq ónerimizdi dáriptep, qazirgi jastarǵa nasıhattap, durys baǵytta kórsetip, sony júrekterine jetkize oryndaý.

«Ulttyq ónerimizdi, mádenıetimizdi, dástúrli ánderimizdi jıi nasıhattaýymyz kerek. Óıtkeni qazaqtyń sóz qudireti, sóz marjany – ulttyq klassıkalyq ánderdiń mátininde jatyr. Qazaqtyń osy klassıkalyq ónerinen etnos ókilderi baq synaıtyn joǵary deńgeıdegi baıqaýlar uıymdastyrylýy tıis. Bul baıqaýlardyń bas júldesi aıtysqa tigiletin kólikpen birdeı bolmasa, kem bolmaýy kerek. Bul óz kezeginde ózge etnos jastaryna qazaqtyń óneri men tilin bilýge, úırenýge dańǵyl jol ashady dep oılaımyn», - deıdi Denıs ıAkovlev.


Avtor Zarına Qaharman
Basty sózder: Til, Qoǵam, Bilim,
Joǵary qaraı