Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Keler jyly páter baǵasy taǵy qymbattaýy múmkin be – sarapshylar pikiri

2021 jyldyń 12 qarasha 2021 14:54

NUR-SULTAN. QazAqparat – Pandemııa bastalǵanda elimizde turǵyn úı satyp alý-satý mámileleriniń sany birden azaıdy. Al osy jyly karantındik shekteýlerdiń jeńildetilýine jáne zeınetaqy jınaǵyn turǵyn úı satyp alýǵa paıdalaný múmkindigine baılanysty elimizdiń jyljymaıtyn múlik naryǵyna jan bitip, baspana satyp alý-satý mámile sany artyp kele jatyr. Osy jyldyń 10 aıynda mundaı mámileler sany ótken jyldyń dál osyndaı kezeńimen salystyrǵanda birden 89,1 paıyzǵa ósken. Bul jaıt baspana baǵasynyń qymbattaýyna da alyp kelgeni sózsiz. Osyǵan oraı «keler jyly baspana quny taǵy óse me?», «jalpy, jyljymaıtyn múlik naryǵy qashan turaqtalady?» degen saýaldarymyzdy Qazaqstan Rıeltorlarynyń birikken qaýymdastyǵy prezıdentiniń keńesshisi Nına Lýkıanenkoǵa qoıǵan edik.

Onyń aıtýynsha, qazan aıynda elimizde ortasha eseppen alǵanda jyljymaıtyn múlik quny azdap kóterilgen. Naqtyraq aıtqanda, jańadan salynǵan úılerdiń baǵasy 1,9, al abattandyrylǵan baspanalar 1,2 paıyzǵa qymbattaǵan.

«Tolyqtaı aıtar bolsaq, jyl basynan bergi kezeń ishindegi baǵa 2020 jyldyń jeltoqsanyndaǵy baǵamen salystyrar bolsaq, onda ortasha eseppen alǵanda kez kelgen jyljymaıtyn múliktiń 16,7 paıyzǵa qymbattaı túskenin baıqaýǵa bolady. Kóp pe álde az ba? Buǵan qandaı faktorlar áser etýine oı júgirtip kóreıikshi. Aldymen mámileler sanyna kóz júgirtip kóreıik. Osy jyldyń ishindegi mámileler sany ótken jyldyń dál osyndaı kezeńimen salystyrǵanda birden 89,1 paıyzǵa artqan. ıAǵnı, mámileler 2 esege jýyq kóp degen sóz. Onyń sebebi shekteý sharalary qoldanysta bolǵan kezde jınaqtalyp qalǵan suranystyń júzege asyrylýy, memlekettik sıpattaǵy is-sharalardyń naryqty yntalandyrý, tipti zeınetaqy jınaǵyndaǵy artyq qarajatqa turǵyn úı satyp alý múmkindiginiń paıda bolýy múmkin. Jalpy osylar suranysty qyzdyra túsken sııaqty», - dedi Nına Lýkıanenko.

Osy oraıda sarapshy zeınetaqynyń jetkiliktilik sheginen artylǵan qarajaty bar adamǵa páterin satýshy aqshasyn jelge ushyrmaıtyndyǵyn aıtady. ıAǵnı, ol sol aqshaǵa ózine basqa jyljymaıtyn múlik satyp alatyndyǵyna nazar aýdartady.

«Eger burynyraq Qazaqstanda aı saıyn 21-22 myń mámile jasalatyn bolsa, qazirgi ýaqytta bul tsıfr aıynda keminde 44 myńǵa jetip otyr. Bul óte jaqsy kórsetkish. Óıtkeni, baǵanyń alaıaqtyq jolmen ósip jatqanyna qatysty óte kóp áńgime aıtylady. Al men mundaı áńgimelerdi qoldamaımyn. Sebebi kez kelgen suranys eń aldymen tólem qabiletimenrastalady. Naqty mámileler sanynyń artýy dál osy jaıttan habar berip tur», - dedi ol.

Qazaqstan Rıeltorlarynyń birikken qaýymdastyǵy prezıdentiniń keńesshisi baǵaǵa áser etetin ózge de ekonomıkalyq protsesterdiń bar ekendigin túsiný de mańyzdy ekendigin aıtady.

«Buǵan deıin aıtqanymdaı, jyljymaıtyn múlik baǵasynyń ındeksi 16,78 paıyzǵa ulǵaıǵanyn kórsetedi. Al dál osy kezeńdegi ınflıatsııanyń ortasha kórsetkishi 8,9 paıyzdy qurap otyr. Bul baǵanyń shynaıy ósimi birshama tómen bolǵandyǵyn bildiredi. ıAǵnı, shyndyǵyna kelgende baǵa múldem ósip otyrǵan joq, qaıta aqsha qunsyzdanyp barady. Endigi ýaqytta sol aqsha mólsherine birshama az taýar men qyzmet satyp alýǵa bolady. Jáne de biz rtasha kórsetkishter jaıynda ǵana aıtyp otyrmyz. Eger tereńinen túsiner bolsaq, onda azamattarymyzdyń tynys-tirshiligine qatysy bar keı salada ınflıatsııa 13-15 paıyzdy quraıdy», - dedi Nına Lýkıanenko.

Sonymen qatar sarapshy keler jylǵa jyljymaıtyn múlik naryǵyndaǵy ahýalǵa qatysty boljamymen bólisti.

«Aldaǵy ýaqytqa qatysty boljam aıtar bolsam, mámileler sany boıynsha naryq óziniń shekti degeıinde tur. Eger sharshy metr satyp alý úshin arzan ıpoteka, keıinen satypalý múmkindigimen jalǵa alý, uzaqmerzimdi paıyzsyz bóliptóleý múmkindigi syndy qosymsha yntalandyrý tetikteri iske qosylmasa, onda taıaý bolashaqta mámilelerdiń jalpy sany quldyraı bastaıdy. Al baǵaǵa keler bolsaq, ona elimizdiń búkil ekonomıkasyna qatysty bolatyn tendentsııalardy jiti nazarda ustaıtyn bolamyz. Eger ınflıatsııa deńgeıin josparlanǵan 4-6 paıyzdyq dálizde ustap tura alatyn bolsaq, mundaı ósimdi jyljymaıtyn múlik naryǵynan da baıqaımyz. Al eger mundaı jaıt oryn almasa, baǵa óse berse, onda barlyq tendentsııany sharshy metr dálelinen-aq kóremiz», - dedi sarapshy.

Keıbir sarapshylar zeınetaqy baǵdarlamasy merzimsiz dep sanaıdy. Baǵdarlama bastaý alǵan sátte jurtshylyq zeınetaqy jınaqtaryn sheshipalýǵa jantalanssa, qazir jınaqtaýǵa basymdyq bere bastaǵan. Degenmen, baǵanyń ósýine zeınetaqy jınaǵyndaǵy qarajat qana áser etpegendigin esten shyǵarmaǵan jón. Baspana baǵasynyń ósýine jeńildik usynatyn baǵdarlamalarynyń yqpaly basym. Bir ǵana mysal, Ulttyq banktiń sońǵy esebindegi málimetke sáıkes, ıpotekaǵa memlekettiń qatysý deńgeıi 90 paıyzdan asyp jyǵylady eken.

Munan ózge de boljamdar bar. Aıtalyq, Qazaqstan Rıeltorlarynyń birikken qaýymdastyǵynyń múshesi Marına Grýshına jyljymaıtyn múlik naryǵy turaqtanatyndyǵyn alǵa tartady.

«Buǵan deıin oryn alǵan dúrbeleń endi bolmaıdy. Zeınetaqy jınaǵymen baspana satyp alýǵa ótinimder biren-saran ǵana túsip jatyr. Óıtkeni, óziniń zeınetaqy jınaǵyn turǵyn úı satyp alýǵa paıdalanǵysy kelgen adamdar endigi ony jumsap ta úlgerdi», - degen edi ol BAQ ókilderine suhbattarynyń birinde.

Aıta keterligi, baspana satyp alýǵa jeńildik beretin baǵdarlamalardyń taıaý ýaqytta tyıylmaıtyndyǵyn, sonyń sebebinen baǵa tómendemeıtindigin alǵa tartatyn sarapshylar da kezdesedi.


Joǵary qaraı