Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Kıikter aýyl sharýashylyǵyna kedergi keltirýi múmkin be – maman jaýaby

2021 jyldyń 5 mamyr 2021 16:53

NUR-SULTAN. QazAqparat – Kıik - Qazaqstannyń vızıttik kartochkasy, elimizdiń popýlıatsııany qalaı saqtaıtynyn búkil álem baqylaıdy. Sondyqtan onyń sanyn basqarý máselesinde asyǵys sheshim qabyldaýǵa bolmaıdy, dep atap ótti QR BǴM Zoologııa ınstıtýtynyń terıologııa zerthanasynyń meńgerýshisi Alekseı Grachev.

Buǵan deıin áleýmettik jelide sharýalar mal jaıylymyna arnalǵan jerlerdi kıik basyp jatyr degen vıdeo taraldy.

«Instıtýttyń kópjyldyq zertteýleri kórsetkendeı, osy jyldar ishinde kıikter men úı janýarlary arasynda erekshe básekelestik bolǵan joq. Aqbóken mal jemeıtin kóptegen ósimdikti jeıdi, al jalpy azyq-túlik qory úı jáne jabaıy tuıaqtylar úshin jetkilikti. Qazirgi ýaqytta áleýmettik jelide kıikterdiń Oral popýlıatsııasy sanynyń ósýine jáne jaıylymdar men sýattarǵa baılanysty úı janýarlarymen básekelesýi máseleleri kóterilýde. QR BǴM ǴK«Zoologııa ınstıtýty» da bul jaǵdaıǵa alańdaýly. Ǵalymdardyń aıtýynsha, kıikter kóshpeli ómir saltyn ustanady, sondyqtan jaıylymdarǵa júkteme deńgeıi tómen bolady. Olar únemi qozǵala otyryp, shóptiń az ǵana bóligin jeıdi, bul basqa da janýarlardyń jaıylymdardy qaıta paıdalanýyna múmkindik beredi», - deıdi Alekseı Grachev.

Spıkerdiń aıtýynsha, Zoologııa ınstıtýtynyń keń aýqymdy zertteýleri kıikter men úı maldarynyń sany eń kóp bolǵan jyldary (30-40 jyl buryn) júrgizilgen bolatyn. Qazaqstanda úı janýarlarynyń sany 1990 jyldary kúrt tómendedi jáne negizinen kıikter júrmeıtin eldimekender mańynda mal jaıyldy. Qazirgi jaǵdaı qandaı ekenin ǵalymdar naqty aıta almaıdy, óıtkeni qazir bul máseleni zertteý úshin arnaıy memlekettik baǵdarlama joq. Sondyqtan Zoologııa ınstıtýty, eń aldymen, qandaı da bir sheshim qabyldamaı turyp, máseleni egjeı-tegjeıli zerdeleý qajet dep esepteıdi.

«Memleket óz ýaqytynda kıik sanyn qalpyna keltirý úshin úlken resýrstar jumsady. Qazir ol tek qalpyna keltirý satysynda, ıaǵnı ol áli de maksımýmǵa jetken joq. Eger kıikterdiń eń kóne popýlıatsııa ekenin eskersek, kim kimniń jerin tartyp aldy degen zańdy suraq týyndaıdy. Sondyqtan bul máselege baıypty qaraý kerek. Jyl saıyn kıikterdiń sanyn, olardyń ornalasýyn esepke alý júrgiziledi, biraq olardy zerdeleý boıynsha arnaıy baǵdarlama joq. HH ǵasyrdyń 60-jyldary kıikterdiń sany, 600-800 myńǵa, 90-jyldary – mıllıonǵa jetti. 2015 jyly kıik qyryldy, sodan beri tıisti zertteýler júrgizý bastamalaryna qaramastan, bul másele sheshilgen joq. Mamyr aıynda aqbókenderdiń taǵy da belgisiz sebeptermen ólýi múmkin degen qaýip bar. Aqyr sońynda, bul túr úshin eń osal kezeń: mamyr aıynda olardyń tóldeý kezeńine saı keledi, sondyqtan analyqtary qysta ǵana emes, tóldeýge baılanysty da álsireıdi», - deıdi maman.

Sondyqtan, Alekseı Grachevtiń aıtýynsha, qazir kıikterdi joǵary deńgeıde zertteý máselesin Ekologııa mınıstrligi men QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń birlesken kúsh-jigeri arqyly ǵana sheshý qajet.

Eń aldymen, maman kıiktiń Oral popýlıatsııasynyń tarıhı taralý aımaǵy shegindegi jerlerdiń nysanaly maqsatyna, túrdiń ekologııalyq erekshelikteri men onyń tabıǵı mekendeý oryndaryn eskere otyryp, retrospektıvti taldaý júrgizý qajet dep esepteıdi.

«Ekinshiden, aqbóken úshin sýattarmen qamtamasyz etilýine taldaý júrgizý, jergilikti jerdiń gıdrologııalyq erekshelikterin eskere otyryp, jasandy sýattar jasaý múmkindikterin qarastyrý qajet. Úshinshiden, jaıylymdardyń qazirgi zamanǵy azyqtyq syıymdylyǵyn jáne kıiktiń ońtaıly sanyn aıqyndaý qajet. Tórtinshiden, azyq pen sýattarǵa qatysty úı janýarlarymen báseke dárejesin, kıikterdiń aýyl sharýashylyǵy alqaptaryna keltirgen yqtımal zalalyn anyqtaý qajet. Kıik joǵalyp ketý qaýpimen halyqaralyq tabıǵatty qorǵaý odaǵynyń Qyzyl tizimine engen. Kıik - brendtiń biri, Qazaqstannyń vızıttik kartasy, onyń popýlıatsııasynyń negizgi bóligi bizde turady. Búkil álem olardy qanshalyqty saqtaıtynymyzǵa qaraıdy. Kóptegen halyqaralyq deńgeıdegi ǵalymdar kıikti qutqarýdy «qazaqstandyq ǵajaıyp» dep ataıdy», - dep túıindedi sarapshy.

Aıta keteıik, 5 mamyr – halyqaralyq kıik kúni. Dúnıejúzindegi kıiktiń 90%-dan astamy Qazaqstanda mekendeıdi.

Qazaqstandaǵy kıik Batys Qazaqstanda, Edil men Oral arasynda, Ústirtte – ishinara Mańǵystaýda, sondaı-aq Aqtóbe men Atyraý oblystarynda mekendeıdi. Aqbókenderdiń eń kóp sany – Qaraǵandy, Aqmola, Qostanaı oblystarynda mekendeıtin Betpaqdala popýlıatsııasy.

Alekseı Grachevtiń aıtýynsha, aqbókender ekojúıede úlken ról atqarady. Mysaly, tuıaqtarmen olar topyraqty qopsytady, oǵan ylǵal men ósimdikterdiń ósýine qajetti barlyq zattardy beredi.


Joǵary qaraı