Aýa raıy
Astana -12 °S
Almaty -5 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

QR Prezıdenti: Sýdıalar adam quqyqtarynyń múltiksiz saqtalýyn basty nazarda ustaýy kerek

2020 jyldyń 23 qazan 2020 16:02

NUR-SULTAN. QazAqparat – Sýdıalardyń bedeli minsiz, al kandıdattardy irikteý úderisi aıqyn jáne ashyq bolýy tıis. Bul týraly Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev QR Sýdıalarynyń VIII sezi delegattarynyń aldynda sóılegen sózinde aıtty. Beıne konferentsııa rejıminde ótken jıynǵa elimizdiń búkil óńirleriniń sýdıalary, sondaı-aq sheteldik sarapshylar qatysty, dep habarlaıdy QazAqparat Aqordaǵa silteme jasap.

Prezıdent sóılegen sózinde sot tóreliginiń ádil jáne zańdy júzege asyrylýyna memleket te, búkil qoǵam da múddeli ekenin atap ótti.

Qasym-Jomart Toqaev qazirgi pandemııa kezinde elimizdiń sot júıesi kúrdeli synaqtan ótkenine toqtaldy. Onyń aıtýynsha, karantınge qaramastan azamattardyń quqyqtary men bostandyǵyn qamtamasyz etý máselesi kún tártibinen túsken joq. Aqparattyq tehnologııanyń arqasynda sot protsesin qashyqtan júrgizý formatyna jedel kóshirdik. Bul utymdy ári ońtaıly shara boldy.

Sonymen qatar Memleket basshysy quqyq qorǵaý organdary men sottardyń jumysyndaǵy birqatar kemshilikterge nazar aýdardy. Ásirese, bul olqylyqtar pandemııa kezinde anyq baıqaldy.

Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna arnaǵan bıylǵy Joldaýynda quqyq qorǵaý jáne sot júıesin reformalaýǵa basa mán berilgenin eske saldy. Onyń pikirinshe, sot júıesindegi úderisterge, eń aldymen, azamat, kásipker, ınvestor múddesi turǵysynan qaraý kerek.

Memleket basshysy sot júıesin reformalaý salasynda aıtarlyqtaı ilgerileý bolý úshin sýdıalardyń kásibıligine, sot tóreligi men sot isin basqarýdyń sapasyna negizdelgen túbegeıli jańa tásilderge bet burý kerek dep sanaıdy.

Qasym-Jomart Toqaev óz sózinde alǵa qoıǵan maqsattarǵa qol jetkizýge múmkindik beretin birqatar basymdyqtardy aıqyndady.

Qazaqstan Prezıdenti adam quqyqtary men zań ústemdigin qamtamasyz etýdi birinshi mindet retinde atap kórsetti.

– Sýdıalar korpýsy ózderiniń kúndelikti jumysynda osy ustanymdar men qundylyqtardy basshylyqqa alýǵa tıis. Sýdıalarymyz adam quqyqtarynyń múltiksiz saqtalýyn basty nazarda ustaýy kerek. Elimizdiń sýdıalary kásibı biliktilikterin udaıy arttyryp, jumys tásilderin jetildirip, qalyptasqan oılaý júıesin ózgertip otyrýy qajet. Bul úshin sot salasyndaǵy ózekti halyqaralyq úderisterdi eskerip, sýdıalardyń halyqaralyq qaýymdastyǵymen tyǵyz baılanys ornatý mańyzdy, – dedi Prezıdent.

Sot júıesiniń táýelsizdigi – ekinshi mańyzdy basymdyq. Qasym-Jomart Toqaevtyń aıtýynsha, ádil sot tóreligi jáne azamattardyń sot bıligine degen senimin arttyrý mindetti shart bolý kerek.

– Otandyq jáne halyqaralyq sarapshylar sýdıalardyń áli de bolsa, sottar men sot alqalarynyń tóraǵalaryna táýeldi dep sanaıdy. Bul – tıimsiz tájirıbe. Budan qutylý qajet. Sýdıalardyń quqyq qorǵaý organdaryna táýeldiligi – túıtkildi másele. Sýdıalardyń táýelsizdigine qatysty eshkimde kúmán bolmaýǵa tıis. Azamattar, kásipkerler jáne ınvestorlar qazaqstandyq sýdıalardyń beıtarap ári ádil sheshim shyǵaratynyna senimdi bolýy tıis, – dedi Memleket basshysy.

Sonymen qatar Prezıdent sýdıalarǵa BAQ jáne áleýmettik jeliler tarapynan qysym jasalatyn jaǵdaılardyń da kezdesetinine nazar aýdardy.

– Tergeý áli jalǵasyp jatatyn, istiń sotqa berilmegen kezderi bolady. Al keıbir jýrnalıster men blogerler jaǵdaıdy ýshyqtyryp, sot sheshimin aldyn ala boljaı bastaıdy. BAQ-tyń jarııalylyǵy, ashyqtyǵy sotqa qysym jasaý quraly retinde múlde paıdalanylmaýy tıis. Ádildik sot zalynda jáne sot protsesiniń qorytyndysy boıynsha ǵana ornaýy kerek, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Memleket basshysy kásibı sýdıalar korpýsy barsha sot reformalarynyń sheshýshi faktory ekenin atap ótti. Prezıdent sońǵy jyldary sýdıa laýazymyna úmitkerlerge qoıylatyn talaptardyń kúsheıgenin, irikteýdiń zamanaýı quraldary engizilgenin aıtty. Bul myqty zańgerlerge, belgili ǵalymdar men kásibı quqyqtanýshylarǵa sot jumysyndaǵy tájirıbesi bolmasa da, sýdıa bolýǵa múmkindik beredi. Qasym-Jomart Toqaev osy mindetti júzege asyrýda Joǵarǵy sot tóraǵasy Jaqyp Asanovtyń zor eńbek sińirgenine toqtaldy.

– Sýdıalardyń bedeli minsiz, al kandıdattardy irikteý úderisi aıqyn jáne ashyq bolýy tıis. Damyǵan elderdiń basym bóliginde sýdıalarǵa qoıylatyn talaptardyń joǵary bolatyny sonshalyq, ótken ómirindegi bolmashy bir teris áreketi laýazymǵa taǵaıyndalmaýyna sebep bolýy múmkin. Mundaı tájirıbeni Qazaqstanda da qoldanǵan jón dep sanaımyn, – dedi Prezıdent.

Memleket basshysy sot úderisterin ońtaılandyrý jáne daý-damaılardy sheshý barysynda bitimgershilik tetikterin engizý máselesine de nazar aýdardy. Osy máseleniń mańyzy sot úderisinde bıýrokratııanyń aldyn alýǵa múmkindik beredi. Bul rette, sot isindegi rásimderdi shekten tys reglamentteý protsessterdiń uzaqqa sozylýyna alyp keledi jáne qoǵam tarapynan ádil synǵa ushyraıdy. Sondyqtan Qasym-Jomart Toqaevtyń aıtýynsha, sot isin ońtaılandyryp, kereksiz rásimder men reglamentterdi alyp tastaý qajet.

– Sot protsesi túsinikti jáne yńǵaıly bolýy tıis. Azamattar rásimderdegi túrli aıla-sharǵylardy sheshýge mindetti emes, – dedi Prezıdent.

Memleket basshysy sózin qorytyndylaı kele, atalǵan barsha mindetterdi tıimdi sheshý arqyly sot júıesindegi oń ózgeristerge qol jetkizýge bolatynyn jáne azamattardyń sotqa degen senimi arta túsetinin atap ótti.


Joǵary qaraı