Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

Mamandyq tańdaýda qatelespeý úshin ne isteý kerek

2022 jyldyń 18 mamyr 2022 14:05

NUR-SULTAN. QazAqparat – Mektep bitirgen túlekterdiń biri qalaǵan mamandyǵyn tańdasa, endi biri tegin oqý úshin óz ıkemine sáıkes kelmeıtin mamandyqty tańdaýǵa májbúr. Sonyń saldarynan sonsha ýaqytyn sarp etip oqyǵan mamandyǵy boıynsha jumys istemeı, múldem basqa salaǵa ketetinder de az emes. Osy oraıda, oqý jyly aıaqtalar tusta bıylǵy túlekterge «kómek» bolsyn degen nıetpen mamandyq tańdaý baǵytynda materıal daıyndaýdy jón sanadyq.

Jalpy elimizde mektep bitirýshilerge kásiptik baǵdar berý jumystary qalaı júrgizilip jatyr? Bolashaqta qandaı mamandyq suranysqa ıe bolady? Tańdaý jasarda neni eskerý kerek? Osy sekildi saýaldarǵa jaýap alý úshin sarapshylardyń pikirin bildik. Tolyǵyraq QazAqparat sarapshysynyń materıalynan oqı alasyzdar.

Qazaqstanda qaı mamandyqtar jıi tańdalady?

Jýyrda Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov áleýmettik jelidegi paraqshasynda PISA zertteýine súıenip, qazaqstandyq jasóspirimder arasynda qaı mamandyqtarǵa qyzyǵýshylyq artqany jaıly jazdy. Onyń sózinshe, zertteýdiń barlyq úsh tsıklinde mamandyq tańdaýdyń aldyńǵy qatarynda dáriger mamandyǵy tur. Mysaly, jalpy tájirıbelik dáriger 2022, 2015, jáne 2018 jylǵy zertteýler barysynda eń jıi tańdalǵan. Sondaı-aq zertteý nátıjesinde jetkinshekterdiń pedagog mamandyǵyna da qyzyǵýshylyqtary aıtarlyqtaı artqany anyqtalǵan.

«Meniń oıymsha, bul – bizdiń muǵalim mártebesin kóterýge baǵyttalǵan jumysymyzdyń nátıjesi. Zertteýdiń úsh tsıkli ishinde osy mamandyqqa qyzyǵýshylyq tanytqan oqýshylardiń úlesi eki esege nemese 5%-ǵa ósti. Atap aıtqanda, osy mamandyqty tańdaý boıynsha PISA 2015 zertteýinde 7-orynda bolsa, al PISA-2022-de 2-orynǵa deıin kóterildi. 2022 jyly oqýshylardyń 9%-y «Jalpy bilim beretin mekteptegi muǵalim» mamandyǵyn bolashaq mamandyǵy retinde tańdady», – dep jazdy Ashat Aımaǵambetov.

Tómendegi kestede jıi tańdalatyn mamandyqtardyń TOP-10-dyǵy kórsetilgen.





Jasóspirimderge kásiptik baǵdar berý jumysy qalaı júrgiziledi?

Kásiptik baǵdar berý (proforıentatsııa) – qoǵam tendentsııasy men qajetin eskerip, oqýshylar men jastarǵa mamandyq tańdaýǵa kómektesý. Al sarapshylardyń sózinshe, bizdiń elimizde oqýshylar arasynda «proforıentatsııa» jumysy tek kolledjder men ýnıversıtetter óz oqý ornyn jarnamalaǵanda ǵana júredi. Sonyń saldarynan oqýshylarǵa kásiptik baǵdar berý júıesi durys qalyptaspaýynyń áseri eldegi naryq júıesin buzyp, keı mamandyqtyń tapshylyǵyna ákelip soǵady. Osyǵan baılanysty elge qansha kadr qajet ekenin boljaýǵa, túlekter men olardyń otbasyna bolashaq mamandyǵyn sanaly túrde tańdaýǵa múmkindik berý jumysy mektepterde qalaı júzege asyp jatqany týraly belgili pedagog, Nur-Sultan qalasyndaǵy №90 gımnazııa dırektory Aıatjan Ahmetjan aıtyp berdi. Onyń aıtýynsha, mektepterde kásiptik baǵdar berý mindettelmeıdi, ár bilim mekemesi bul jumysty árqalaı júrgizedi. Ol jasósipirimderge kásiptik baǵdar berý jumysymen belgili bir deńgeıde ýnıversıtetter de aınalysýy kerek ekenin jetkizdi.

«Keı mektepter kásibı baǵdar berý maqsatynda ár salanyń mamandaryn shaqyryp kezdesýler ótkizedi. Al keı mektepter múlde júrgizbeıdi. Kóbine oqýshylar kásiptik baǵdardy ınternet arqyly alady dep oılaımyn. Kásibı baǵdar berýge ýnıversıtetter de múddeli bolý kerek. Alaıda kóp oqý oryndary memlekettik grantqa senip alǵan. «Onsyz da stýdentke grant beriledi, bizdiń qorjynymyz tolyq» degen túsinik bar. Grant mamandyqqa bólinedi. Ýnıversıtet mamandyqtardyń nasıhatyn jasaıtyn bolsa, onda ol ótimdirek bolatyn edi»,- dedi Aıatjan Ahmetjan.

Sondaı-aq ol ýnıversıtetterdiń PR bóliminiń jumysy oqýshyǵa baǵyttalmaǵanyn da tilge tıek etti. Sala boıynsha mamandardy daıarlaýmen aınalysatyn ýnıversıtet bolǵandyqtan, bul mańyzdy istiń eleýsiz qalyp júrgenin eskertti.

«Mektep dırektory retinde biletinim, Reseı ýnıversıtetiniń qyzmetkerleri búkil Qazaqstan mektepterin aralap, túsindirý jumystaryn júrgizedi. Al elordadaǵy ýnıversıtetter tipti osy qaladaǵy mektepterdi de aralamaıdy. Bunyń ózi - úlken olqylyq»,- dedi ol.

Osy tusta, áleýmettaný ǵylymynyń doktory, professor Mánsııa Saparǵalıqyzy da joǵary oqý oryndary men mektep jumysyn biriktiretin múmkindikter jasaý qajettigin aıtty.

«Kásibı baǵdar berý jumysy júrip jatyr. Alaıda ony jańa satyǵa kóterý kerek. Máselen, arnaıy mamandyqtarǵa baılanysty saıttar ashý, habarlar júrgizý, ýnıversıtet janynan abıtýrıentterge mamandyqtardy tanystyrý. Bul jumys júrip jatyr, biraq keń kólemde emes. Osy tusta joǵary oqý orny men mektep jumystaryn biriktiretin múmkindikter jasaý kerek dep oılaımyn»,- dedi áleýmettanýshy.

Mamandyqty qalaı durys tańdaý qajet?

Sarapshylardyń aıtýynsha, qazirgi tańda bizdiń qoǵamǵa kez kelgen salanyń bilikti mamandary qajet. Áleýmettaný ǵylymynyń doktory, professor Mánsııa Saparǵalıqyzy qoǵamda ekonomıkanyń damýy, tehnologııalyq protsesterdiń enýine baılanysty bir mamandyq joıylyp, jańa mamandyq ashylyp otyratynyn eskerý qajettigin aıtady.

«Qazirgi tańda tsıfrlandyrýǵa ótý barysynda elektrondyq qujatarǵa kóshýge baılanysty IT júıeleriniń mamandary qazir de, bolashaqta da kerek bolady. Sonymen qatar dárigerler men muǵalimder qaı ýaqytta da suranysqa ıe. Pedagogıkalyq sapany kóterýge kóp kóńil bólinip jatyr. Sondaı-aq pandemııa kezinde medıtsınalyq mamandardyń tapshylyǵyna kýá boldyq. Atap aıtqanda medıtsınanyń belgili bir salasyna mamandanǵan bilikti dárigerler qajet ekeni de kórinip qaldy. Ásirese, vırýsolog mamandardyń mańyzyn vırýstyq aýrýlar taraǵan kezde jete túsingendeı boldyq. Sondyqtan da adam janynyń arashasy bilikti de bilimdi dárigerlerdiń kóp bolýyna jaǵdaı jasaý kerek»,- dedi Mánsııa Saparǵalıqyzy.

«JOO bitirgenderdiń 60%-y óz mamandyǵy boıynsha jumys istemeıdi»

Áleýmettanýshy qazir ne sebepti JOO túlekteri óz mamandyǵy boıynsha jumysqa turmaıtynyn atap ótti.

«Joǵary oqý ornyn bitirgen túlekterdiń 60%-y óz mamandyǵy boıynsha jumysqa turmaıdy. Oǵan birneshe sebep bar. Keıbiri grant úshin ózi qalamaǵan mamandyqta bilim alýǵa májbúr bolady. Keıin oqý bitirgen soń ol baǵytta jumys istemeıdi. Mindetti túrde kásibı baǵdardy sanaly túrde, durys jasaý kerek. Jastar mamandyqty bedeli men jalaqysy úshin tańdasa, tıisinshe tek dıplom alý úshin ǵana oqıdy. Sondyqtan da kásibı bilim sapasynyń deńgeıi jetkiliksiz bolady. Mamandyqty materıaldyq qundylyqtar úshin ǵana emes, júrek qalaýymen tańdaý kásibı sheber mamandardyń kóbeıýine alyp keledi. Sol úshin mamandyqty mektep bitirer sátte ǵana emes, birneshe jyl boıy saralap, oılanyp tańdaý kerek»,- dedi Mánsııa Saparǵalıqyzy.

Belgili pedagog Aıatjan Ahmetjan ár bitirýshi túlek ózine «mamandyq tańdaýda qatelespeý úshin qaı salaǵa barsam, bilikti maman bolyp shyǵamyn?» degen suraqty qoıýy kerek ekenin atap ótti.

«Tek tehnıkalyq mamandar kerek, gýmanıtarlyq mamandar qajet emes deý durys emes. Zańger kóp, biraq bilikti zańger az, bizde ekonomıst kóp, biraq bilgiri az. Sondyqtan eń aldymen bilikti maman kerek. Bizde osy biliktilik jetispeıdi. Myna salada maman jetispeıdi eken dep bara berýge bolmaıdy. Máselen, aqparattyq tehnologııa mamandyǵyn bitirgen, alaıda kompıýterdiń ne ekenin bilmeıtin qanshama mamandy kórdim. Sol úshin basty nárse qaı salaǵa barsań da, úzdik maman bolýdy oılaý kerek. Muǵalim bolsań - úzdik muǵalim, dáriger bolsań - úzdik dáriger bolýyń kerek. Al kóptiń biri bolýdyń paıdasy shamaly»,- dedi ol.

Qaı salada jumys orny kóp?

Ulttyq statıstıka bıýrosynyń málimetinshe, 2021 jyly respýblıka boıynsha barlyǵy 36 976 bos jumys orny tirkelgen. Onyń ishinde bos basshylyq laýazym jáne memlekettik qyzmettegi oryn sany – 1 464. Bul rette, óndiris jáne arnaıy servıstik qyzmetter salasyndaǵy korporatıvtik sektordaǵy mamandandyrylǵan bólimshelerdiń basshylaryna suranys joǵary ekenin baıqadyq. Byltyr bul sanatta 820 bos jumys orny bolǵan. Elimizde sonymen qatar munaı-gaz isi ınjenerleri jetispeıdi, mundaı 5 773 bos jumys orny bar. Al áleýmettik salalarǵa jatatyn densaýlyq saqtaýda - 2 495, bilim berýde 1 344 bos jumys orny tirkelgen. Eń kóp jumys orny - qyzmet kórsetý jáne saýda salasynyń jumyskerlerine tıesili, onda - 5 559 oryn, kelesi kezekte kúzetshi – 2 114 oryn, satýshy men saýda salasy jumyskeri – 2 099 oryn, júk kóligi, avtobýs jáne trolleıbýs júrgizýshileri – 2 236 bos jumys orny tirkelgen.




Bıyl elimizde 261 000-ǵa jýyq adam orta mektepti bitiredi, onyń ishinde 109 myń adam 9-synypty aıaqtasa, 152 myń adam 11-synypty támámdaıdy. Túlekterdiń tańdaýyna keler bolsaq, 131 myńǵa jýyq adam kolledjge, 103 myń adam JOO-ǵa barady eken.

2022 jyly Qazaqstannyń ishki eńbek naryǵyna shamamen 295 myń jumysshy qosylady dep kútilýde. Bazalyq stsenarıı boıynsha qyzmetkerlerge degen qajettilik 188,6 myń adamdy quraıdy. Tıisinshe qalǵan 106 myń adam jeke nemese obektıvti sebeptermen ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar sanatyna jatady. Aıta keteıik, Nur-Sultan qalasynyń ózinde 2022 jylǵy 1 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha, jumyssyzdar sany 2069 adamdy qurady, onyń ishinde 1599-y jumysynan aıyrylǵany úshin áleýmettik járdemaqy alsa, 370-i jumys izdeýshiler qatarynda.

Qaı salada grant sany artty?

Bıyl joǵary oqý oryndarynda bilim alýǵa beriletin memlekettik grant sany taǵy da artty. Byltyr 51 myńnan 56 myńǵa kóbeıgen edi. 2022 jyly bul kórsetkish 73 myńǵa jetti. Kolledjderde bilim alý úshin bilim berý granttarynyń sany da rekordtyq kórsetkishke, ıaǵnı 31 myń grantqa deıin ulǵaıyp otyr. Granttyń basym bóligi tehnıkalyq mamandyqtarǵa beriledi.

Sonymen birge bıyl memlekettik bilim berý tapsyrysyn bólý kezinde ınjenerlik, óńdeý, qurylys salalaryna, sondaı-aq pedagogıkalyq jáne jaratylystaný ǵylymdaryna erekshe kóńil bólinedi. 2022 jyly Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha, tehnıkalyq kadrlardy daıarlaý jáne tehnıkalyq baǵyttar boıynsha memlekettik tapsyrys úlesi 60%-ǵa deıin artqan.

Grant sanyn kóbeıtý dıplomy bar jumyssyz jastardyń artýyna ákele me?

Osy tusta, «Grant sanynyń kóbeıýi bilikti mamandardyń artýyna áser ete ala ma?» degen saýal týyndaıdy. Keı mamandar «birinshi – san, keıin - sapa» dese, bizdiń sarapshylar grant sanynyń ósýi dıplomy bar jumyssyz jastardyń artýyna ákeletinin aıtady.

«Kerek mamandyqtar úshin grant sanyn kóbeıte berý degen nárseni men túsine almaımyn. Máselen damyǵan memleketterde memlekettik grantty bólmeıdi. Keıbir elderde 6-7 myń ǵana grant bólinedi. Al bitiretin túlekter sany bizben salystyrǵanda 10 ese kóp, al bóletin grant sany bizden 10 ese az. Birde-bir grant bólmeıtin memleketter de bar. Meniń oıymsha, úlken kompanııalar ózine kerek mamandy ózi oqytyp alýy kerek. Oǵan ne úshin úkimet qarjy bólip oqytý kerek?!»,- deıdi Aıatjan Ahmetjan.

Áleýmettanýshy Mánsııa Saparǵalıqyzynyń pikiri de osyǵan saıady. Ol óz sózinde bylaı dedi: «Grantty kóbeıte beretin bolsaq, bolashaqta ol mamandyqtardy bitirgen mamandar arasynda jumyssyzdyq paıda bolýy múmkin. Sondyqtan jaqyn bolashaqta, ıaǵnı 4-5 jyldan keıin osy mamandyq boıynsha bitirgen túlekterge eńbek naryǵynda jumys bola ma, joq pa, sony josparlaı otyryp qana grant bólgen durys».

Sonymen birge Aıatjan Ahmetjan memleket tek áleýmettik salalarǵa, sonyń ishinde medıtsına men pedagogıkaǵa ǵana grant bólýi kerek ekenin basa aıtty.

«Bizde ulttyq kompanııalar grant bólmeıdi. Oqýshy kompanııalardyń grantyna talasýy kerek. Máselen, «QazMunaıGaz» grant bólse, mektep bitirýshi túlek bolashaqta sol kompanııada jumys isteıtinin, istemegen jaǵdaıda sol qarajatty qaltasynan tóleý kerek ekenin naqty bilip, jaýapkershilik alady. Máselen, bıotehnologııa degen mamandyqqa memleket grant bóledi. Al bitirgen maman bıologııa pániniń muǵalimi bolýǵa jumys izdep júredi. Bul - úlken qatelik. Al memlekettik grantty jappaı kóbeıte berý dıplomy bar jumyssyzdardy kóbeıtkennen basqa eshteńe bermeıdi»,- dedi Aıatjan Ahmetjan.

Ol tehnıkalyq mamandyqtarǵa grant sanyn kóbeıtýge qatysty bylaı deıdi: «Tehnıkalyq mamandyqtarǵa grant sanyn arttyrý úshin eń aldymen zerthanalyq baza bolý kerek. Bir ǵana mysal aıtaıyn, bizde byltyrǵa deıin «Munaı-gaz» degen mamandyqqa doktorantýraǵa 50 grant bólinip turdy. Al ol doktorant ǵalymdardy daıarlaıtyn bizde baza bar ma? Ókinishke qaraı, joq. Tipti 5 doktorantty daıyndaıtyn ýnıversıtet bazasy bolsa, qýanar edim. Grantty kóbeıte salý ońaı, al 70 myń stýdentti oqytatyn ýnıversıtettiń bazasy, qadrlyq jaǵdaıy jetkilikti me degen suraq birinshi oılandyrý kerek. Jalpy qansha mamandy daıarlaýǵa jaǵdaıymyz jetedi, sonsha grant bóliný kerek. Sebebi sannan sapa mańyzdy. Memlekettik grant - qomaqty qarjy. Eger ýnıversıtetterge memlekettik grant beriletin bolsa, soǵan saı talap bolý kerek. Áıtpese paıdasy joq»,- dep túsindirdi Aıatjan Ahmetjan.

Bolashaqta qandaı mamandarǵa suranys artady?

Elimizde 2019 jyly Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń Jarlyǵymen «Jańa mamandyqtar atlasy» jasalǵan. Bul atlasta ár sala mamandarynyń zertteýleri boıynsha qazirdiń ózinde suranysqa ıe jáne jaqyn bolashaqta paıda bolatyn mamandyqtar tizimi jınaqtalǵan. Ol jerden 10-15 jylda prespektıvasy joǵary salalar men kásipterdiń boljam kartasymen tanysýǵa bolady. Jańa mamandyqtar atlasyn qurastyrýda 9 sala boıynsha 463 mamandyq anyqtalǵan. Oǵan 52 jetekshi sarapshy men 2000-nan asa salalyq sarapshy atsalysqan. Usynylǵan mamandyqtar atlasynyń materıaldary tehnologııalyq forsaıt negizinde bolashaqty boljaý ádistemesin paıdalanýǵa negizdelgen. Tehnologııalyq forsaıt bizge aldyńǵy qatarly tehnologııalar men ınnovatsııalardyń damýyna baılanysty qandaı jumys daǵdylaryna suranys kóp bolatynyn anyqtaýǵa múmkindik beredi. Jalpy atlas ekonomıkanyń 9 basym sektoryna baǵyttalǵan. Onyń ishinde, taý-ken metallýrgııa kesheni, munaı-gaz ónerkásibi, aýyl sharýashylyǵy, kólik jáne logıstıka, mashına jasaý, AKT, energetıka, týrızm jáne qurylys salasy bar.

Jalpy qorytyndylaı kele, statıstıkaǵa súıener bolsaq, elimizde ónerkásip, qurylys, kólik salasynda mamandar sany jetispeıtinin baıqaımyz. Alaıda sarapshylar tek joǵary kórsetilgen salalarda ǵana emes, jalpy bilikti de bilimdi, kásibı ári mamandyǵyn jaqsy meńgergen azamattar sany kez kelgen sektorda az ekenin alǵa tartyp otyr. Demek, «sannan sapaǵa» kóshetin ýaqyt jetken sekildi. Memleket jyl saıyn granttar sanyn kóbeıtip qana qoımaı, ýnıversıtet pen kolledjderdegi bilim sapasyna qatysty talaptaryn da kúsheıtýi tıis.

Venera Jolamanqyzy


Basty sózder: Jumyspen qamtý, Bala, Mektep, JOO-lar, Bilim,
Joǵary qaraı