Aýa raıy
Astana -6 °S
Almaty 1 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Marat Bekbosynov: Abaı murasy –adamgershilik iliminiń qaınary

2020 jyldyń 28 qazan 2020 01:10

NUR-SULTAN. QazAqparat - Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Semeıge sapary kezindegi sózinde Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Abaı amanaty» atty maqalasyndaǵy «Uly aqyn eldiń bolashaq baǵdaryn aıqyndap bergen rýhanı temirqazyǵyna aınaldy» degen sózi abyz Abaıdyń adamgershilik iliminiń qaınary ekendigin anyq kórsetedi degen edi. Ádebıetimizdiń álemge tanymal alybyn búkil halyq bolyp ulyqtaý memleketimizdiń mereıin arttyrady. Uly oıshyldyń asyl murasyn ardaqtaý jáne jan-jaqty dáripteý – barshamyzdyń mindetimiz ekenin, onyń ár sózine jete mán berip, astaryna úńilip, parasat-paıymyna boılaı bilý qajet.

Bizdiń oqyrmandar talqysyna usynbaq bul shaǵyn suhbatymyzda osy atalǵan rýhanı bulaq kózderiniń ishindegi tól ádebıet pen halyq danalyǵynan Abaıdyń alǵan rýhanı nárlerin kemeńgerdiń ómir jolymen, rýhanı kemeldený evolıýtsııasymen baılanysta ala otyryp, Abaı murasyndaǵy adamgershilik ilimin búgingi zaman jaıymen sabaqtastyqta qarastyrmaqpyz. Osy oraıda Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń S.Qırabaev atyndaǵy qazaq tili men ádebıeti kafedrasynyń qaýymdastyrylǵan professory, Akademık, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, dotsent Marat BEKBOSYNOVpen suhbattasqan edik.

- Biz nege Abaıdy ultymyzdyń rýhanı ustazy, adamzatqa ortaq ólmes sózdiń ıesi deımiz? Jalpy Abaıdy ne úshin oqımyz? Sózdi bulaı bastaýdyń sebebi, keıingi kezde: «Biz Abaıdy túsindirmeýimiz kerek, biz Abaıdy túsinýimiz qajet» - degen sózderdi oqyp, estip júrmiz. Olaı bolǵanda, ustaz ben shákirt, mektep pen oqýshy, tulǵa men qaýym syndy úıretýshi men úırenýshiniń qajeti ne? Bul oraıda Abaı: «Áýeli adamnyń adamdyǵy aqyl, ǵylym degen nárselermenen. Munyń tabylmaqtyǵyna sebepter – áýeli haýas sálım(ózindik durys qasıet; ózińe tán minez-qulyq) hám tán saýlyq. Bular týysynan bolady, qalmys ózgeleriniń bári jaqsy ata, jaqsy ana, jaqsy qurby, jaqsy ustazdan bolady. Talap, uǵym mahabbattan shyǵady. Ǵylym-bilimge mahabattandyrmaq álgi aıtylǵan úsheýinen bolady» - deıdi. ıAkı, adamnyń mahabbatpen bilmekke qushtar bolýyn oıatatyn osy úsh úıretýshi. Osy úsheýi birigip naǵyz jaqsy ata-ana, jaqsy ustaz, jaqsy zamandas bolǵan qoǵamda, sol eldegi halyqtyń keleshegi jarqyn, atar tańy araıly bolmaq. Mine, sondyqtan da Abaıdyń «saharany basqan qara tún-túnekti qaq jaryp, jalǵyz qolda jalyndy jalǵyz shyraq ustap, halqyna bet nusqap: «tańyń belden atady, kúniń sonaý jaqtan shyǵady» - deýmen ótken arpalysty ǵumyry halqyn, qala berdi adam balasyn adamdyq ıgi qasıetterge, bilim-ǵylymǵa, adamzatqa ortaq moral prıntsıpteri men gýmanızmge shaqyrýmen ótti. Sondyqtan, biz Abaı murasyn túsinip qana qoımaı, shamamyz kelgenshe, túsindirýimiz de qajet. Muny:

Bireý bilmes, sen bilseń,

Bilgenińniń bári – tul , -

dep Abaıdyń ózi de aıtqan.

Sonymen, Abaıdy biz ne úshin oqyp, nelikten túsinip qana qoımaı, qal-qadyrymyzdyń jetkeninshe túsindirýimiz kerek? Qansha jerden qubyltyp, quıqyljytyp, túrli stılde, alýan termınderdi qoldana otyryp sóılesek te, Abaı murasynyń kúlli mazmuny adamdy tárbıeleýge, adamgershilik ilim bulaqtarynan nár alýǵa jeteleıdi. Ekinshi sózben aıtqanda, Abaı murasy –adamgershilik iliminiń qaınary.

- Marat Nurǵazyuly, bıligimiz gýmanıtarlyq salany damytýdy qolǵa alǵanymyz jón degendi jıi aıtýda. Keıingi ýaqytta qazaq tili men ádebıetin oqytýǵa jáne sapaly oqýlyq daıyndaýǵa basa mán berý qajettiligi qolǵa alynyp jatqanyn kórip otyrmyz. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń sózinen de mysal keltireıin: «Biz ana tilimiz ben tól ádebıetimizdiń qadir-qasıetin balalarǵa mektep jasynan bastap sińirýimiz kerek. Bul baǵytta biryńǵaı ustanym qajet. Osyǵan oraı Almatydaǵy Abaı atyndaǵy mektep-ınternattyń múmkindikterin tolyq paıdalanǵan jón. Qazaq tili men ádebıetin tereńdete oqytatyn bul mekteptiń oqý úderisi basqa mektepterge úlgi bolady dep oılaımyn. Ony zamanaýı talapqa saı jan-jaqty jetildirip, «Abaı mektebi» dep atalatyn eń úzdik bilim ordasyna aınaldyrý qajet. Jalpy biz keleshekte Abaı mektepterin ashý týraly oılanýymyz kerek».

- Muhtar Áýezov Abaı murasynyń nár alǵan, tolysqan, kemeldengen rýhanı bulaq kózderin «Abaı aqyndyǵynyń aınalasy», «Abaı eńbekteriniń bıik nysanasy» atty eńbekterinde: tól ádebıet pen halyq danalyǵy, Shyǵys rýhanııaty jáne orys, sol arqyly Batys ádebıeti men mádenıeti dep atap-atap kórsetken. Alaıda Abaı nár alǵan osy aıtylǵan rýhanı bulaq kózderiniń árqaısysy kúni búginge deıin úlkendi-kishili talaı-talaı zertteýlerge júk bolǵan aýqymy zor kúrdeli keń taqyryptar. Oǵan qosa, bul máselede Abaıdyń aqyndyq kitaphanasy, sol dáýirdegi osy úsh mura kózderi ókilderiniń shyǵarmashylyq ádebı baǵyttary men olardaǵy ıdeıalar, olardyń Abaıdyń ádebı kózqarastary men adamgershilik oı-tanymdary, azamattyq ustanymdaryna sáıkestigi syndy qadaý-qadaý máseleleri bar.

Qazaq halqynyń Shoqannan sońǵy ǵulama ǵalymy (al Abaı hakim) Ahmet Baıtursynuly óziniń 1926 jyly jarııalanǵan «Ádebıet tanytqysh» atty ádebıettaný ǵylymyna arnalǵan ǵylymı eńbeginde óner túrlerin jiktep, saralaı kele, sóz ónerin arnaıy teorııalyq turǵyda zerttep, onyń maqsaty men mindetterin aıqyndap, ádebıet – sóz óneri bolsa, onyń basty maqsaty – adam tárbıeleý ekendigin dáıektegen. Ǵalymdy bul baılamǵa ákelgen Abaıdyń «Óleń – sózdiń patshasy, sóz sarasy» atty sóz ónerine prıntsıpti talaptar qoıǵan ataqty óleńiniń áseri bolǵany daýsyz.

Muny Áýezovtiń «Abaı Qunanbaev» monografııasyndaǵy osy óleńge qatysty: «Halyqty tárbıeleıtin anyq ustazdyq sóz – óleń dep qaraıdy», - degen tujyrymy da naqtylaı túsedi. Sondyqtan da Abaı ózine deıingi ádebıet úlgileriniń Shyǵystyq, Batystyq jáne ulttyq eń tańdaýly jaýharlaryn oqyp, ıgerip, solardaǵy ozyq ıdeıalardy óz shyǵarmalarynda óristetip damytty. Bul oraıda ol ózine deıingi ádebı-fılosofııalyq muralardaǵy ıdeıalardy óziniń saý aqyl, ystyq júreginiń sarabyna salyp, qorytyp, óz zamanynyń qoǵamdyq-saıası jaǵdaılary, halyqtyń rýhanı hal-kúıi, keleshek múddesimen baılanysta alyp, jańasha ádebı baǵytta damytty. Sóıtip, álemdik aqyl-oı qaınarlarynan jáne óz janynan suryptap alǵan asyl qundylyqtardy óziniń kórkem muralary arqyly óz zamanyna ǵana emes, keleshek ǵasyrlarǵa da rýhanı azyq bolarlyq ólmes sóz, óshpes ósıet etip usyna bildi.

Osylardyń alǵashqysy «qazaq halqynyń este joq eski zamanynan jıyp, ósirip kelgen óz danalyǵy, halyqtyń aýyzsha ádebıet qory»,- desek, Abaıdy Abaı etken eń basty qaınar da osy tól rýhanııattan bastalady. Muny Muhtar Áýezov «Abaı aqyndyǵynyń aınalasy» atty eńbeginde Abaıdyń nár alǵan rýhanı bulaq kózderin kórkem tilmen keń arnaly ózenge teńeı kelip, «Uly arnasy men jol arnasynyń túp-túbimen shyǵyp jatqan qaınar kózder – aqynnyń negizgi qazaqtyq tulǵasyn quraıdy»,-dep basa sýrettegen.

Abaıdyń osy tól rýhanııattan nár alýy bala kezden bastalǵan. Ájesi Zere, ákesi Qunanbaı, analary Uljan men Aıǵyz, el ishindegi óner jarshylary: aqyndar, bıler, sheshender, kúndelikti ómirdegi ulttyq sharýashylyq qalyp, sodan týǵan salt, ulttyq minez, dástúr, ǵuryp, óner túrleri, osynyń bári – Abaıdyń alǵashqy nár alǵan rýhanı arnasyna quıar saǵalary boldy. Abaı osy rýhanııattyń ozyǵyn boıyna sińirdi, tozyǵyn syn tezine saldy. Máselen, Abaıdyń bala kúninde sýyryp salyp aıtqan ekspromt óleńderinen bizge jetken alǵashqy «Kim eken dep kelip em túıe qýǵan» óleńinde-aq qazaq dástúrine kereǵar jaıt synǵa alynady. Sóıtip Abaı tól ádebıet pen rýhanııattan alǵan úlgi-órnekterdi damyta otyryp, ulttyq ádebıetti jańa synshyl realıstik baǵytqa burdy. Bul jolda eskilikti kertartpa kemshilikterdi synady, halqyn adamdyq asyl qasıetterdi boıyna sińirýge, bilim-ǵylymdy ıgerýge shaqyrdy. Abaıdyń «Myńmen jalǵyz alystym» degen sózinde, qazaqtyń boıyndaǵy myń keselge qarsy kúresi tursa, «Internatta oqyp júr»(«Ǵylym tappaı maqtanba» osy óleńniń jalǵasy) óleńinde halyqtyń keleshegi ǵana emes, ár adamnyń eki dúnıedegi ǵumyry da bilim-ǵylymǵa baılaýly ekendigin aıtqan. Nege deseńiz, adam balasy jan men tánnen turady. Tán bu dúnıede (fánı dúnıe) qalyp, jan o dúnıege (baqı dúnıe)ótedi, ıakı tán ótkinshi, jan máńgi. Abaı osy óleńde «Internatta oqyp júr»(«Ǵylym tappaı maqtanba» osy óleńniń jalǵasy) adam jany men tánine kerek bes túrli jaqsy qasıetterdi atap aıtady. Olar: talap, eńbek, tereń oı, qanaǵat jáne raqym. Endi oılap kórińizder, talap pen eńbek bu dúnıede tán úshin kerek, alaıda onyń jetken nátıjesi jan qoshtaýyn týǵyzady. Kelesi tereń oı bu dúnıege de, o dúnıege de, tán úshin de, jan úshin de kerek. Sebebi tereń oıdyń jemisi bu dúnıede tándi raqatqa bóleıtin dúnıelik ǵylymdaǵy nátıjege jetkizse, jandy eki dúnıede de mahabbatpen jaratqan Jaratýshyny mahabbatpen taný jolynda raqatqa bóleıdi. Al qanaǵat pen raqym eki dúnıede de jandy kemeldendirip, Jaratýshynyń meıirimine bastaıdy. Mine osy sebepten de Abaı:

Ǵylymdy izdep,

Dúnıeni kózdep,

Eki jaqqa úńildim.

Qulaǵyn salmas,

Tilińdi almas

Kóp nadannan túńildim.

Eki keme quıryǵyn

Usta, jetsin buıryǵyń, -

degen. ıAǵnı «bes asyl is» bu dúnıeniń de, o dúnıeniń de basty keregi dep otyr.

Desek te, Abaıdyń «Segiz aıaq» óleńinen alynǵan osy shýmaqtaǵy «eki kemeni» keı ǵalymdar Batys, Shyǵys bilim-ǵylymy degen túsinik beredi. Olaı bolǵanda, joǵaryda aıtqanymyzdaı, tutas óleń mazmuny dıdaktıkalyq saryndaǵy aǵartýshylyq baǵytta jazylǵan bilim-ǵylymǵa shaqyrǵan týyndy bolýy kerek. Al «Segiz aıaq» óleńine berilgen 1995 jylǵy akademııalyq jınaqtyń 2004 jylǵy qaıyra basylǵan tórtinshi basylymyndaǵy «Túsinikterde» óleńge: «Segiz aıaq» (1899) – 1909 jylǵy kitapta basylǵan (8- bólik. Segiz aıaq, 60-62- better). «Segiz aıaq» óleńi – keń kólemdi, baı mazmundy, tereń maǵynaly, erekshe kórkem shyǵarmalardyń biri. Árbir shýmaǵy segiz joldan kelip, qaıyrylyp otyratyn, ózgeshe jańa túrmen jazylǵan óleń.

Aqyn osy óleńinde zaman qubylystaryn, qoǵam ómiriniń shyndyqtaryn túgel qamtyp, sıpattaıdy. Óziniń kóp oılaryn tolǵaıdy, sezim-syryn, kóńil kúıin shertedi – el irgesi sógilip, berekesi ketip, azyp-tozyp bara jatqanyna kúıinedi», - degen túsinikteme berilgen. Al Muhtar Áýezov «Abaı Qunanbaev» monografııasynda dál osy óleńge:«1889 jyly, joǵaryda sanaýymyz boıynsha, Abaıdyń toqtaǵan taǵy bir taqyryby bar. Ol – budan buryn da aqyn shyǵarmalarynda bizge tanys bolǵan kóńil lırıkasy.

Óz oıymen halyq muńyn qosa muńdap oıshyldyq, syrshyldyq úlgide týǵyzǵan tereń tolǵaýlary. Bul qatarǵa qosylatyndar ataqty «Segiz aıaq», sodan soń «Іshim ólgen, syrtym saý», «Qajymas dos halyqta joq» degen óleńder.

«Segiz aıaq» - uly aqynnyń jazýshylyq eńbeginiń orta tusynda týǵan úlken bir beldeı ári mol, ári bar jaǵynan kórkem kelisti shyqqan, zor shyǵarmanyń biri»,- dep baǵa bergen. Demek, atalmysh týyndy – Abaıdyń áleýmettik-fılosofııalyq lırıkasy. Olaı bolsa óleńniń mazmunyna «Batys, Shyǵys» emes, «Eki dúnıe» degen uǵym sáıkes keledi.

- Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bıylǵy Joldaýynda ulttyń jańa bolmysyn qalyptastyrý týraly aıtqanyn, munyń strategııalyq mańyzy bar mindet, kezek kúttirmeıtin másele ekenin aıta kele, ultymyz ben jurtymyzdyń jańa bolmysyn qalyptastyrý úshin bizge Abaıdan asqan aqylshy joq degen edi. Qoǵamnyń ulttyq ıdeıasy bilim men ilimge jeteleıtin aǵartýshylyq ustanym bolýǵa tıis, dedi. Áńgimemizdi osy baǵytta órbitsek.

- Abaıdyń adamgershilik ilimi qazaq halqy úshin ǵana emes, barsha adam balasy úshin de ǵıbratty mura bolatyn bolsa, biz osy murany úlgi tutyp, qanshalyqty óz ómirimizde iske asyryp júrmiz? Abaı ósıetin osydan 106 jyl buryn: «Záredeı shúbá etpeımiz, Abaıdyń ólgen kúninen qansha alystasaq, rýhyna sonsha jaqyndarmyz. Únemi bul kúıde turmas, halyq aǵarar, óner-bilimge qanar, sol kúnderde Abaı qurmeti kúnnen kúnge artylar»,- degen Mirjaqyp Dýlatov atamyzdyń úmitin aqtaı aldyq pa? Osyny búgingi kúnmen baǵamdap, salystyryp kóreıikshi. Abaı alysqan boıymyzdaǵy myń kemshilikterden aryldyq pa? Qazirde qazaqtyń boıynda ótirik, ósek, maqtan, erinshektik, dúnıequmarlyq, t.b. jaman qasıetter joq pa? Al eger bilim-ǵylymǵa umtylsaq, qazaq eli nege álemdegi aldyńǵy qatarly damyǵan elderdiń qatarynda emes?.. Bizdiń qazaqtan shyqqan ónertapqyshtarymyz, álemge tanylǵan brendti ónimimiz bar ma? Biz nege Golovkın, Ten, Ilın sııaqty ózderi aınalysqan iste belgili bir nátıjege jetkenderdi maqtan tutamyz? Olardyń jeke jetistikteri elimizdiń materıaldyq, rýhanı qoryna qandaı tabys ákeldi, jalpy elge solardan ne paıda tústi? Búkil halyq solardyń jetistikterinen qandaı ıgilik kórip otyr? Óz zamanyndaǵy dál osyndaı dańǵaza paıdasyz maqtan jaıly Abaı atamyz bylaı degen: «Bizdiń qazaqtyń qosqan aty aldynda kelse, túsirgen balýany jyqsa, salǵan qusy alsa, qosqan ıti ózgeden ozyp baryp ustasa, esi shyǵyp bir qýanady. Osy qýanysh qazaq ortasynda bir haıýannyń óneriniń artylǵanyna ıa bir bóten adamnyń jyqqanyna maqtanarlyq ne orny bar?... Munyń bári – nadandyq, aqymaqtyqtyń áseri».

Áýezov Abaıdyń nár alǵan rýhanı bulaq kóziniń alǵashqysyn «qazaq halqynyń este joq eski zamanynan jıyp, ósirip kelgen óz danalyǵy, halyqtyń aýyzsha ádebıet qory» dep beker aıtpaǵan. Óıtkeni, bul sózde eki dáýir ádebıeti men qazaq folklory jınaqtalyp, tujyrymdalǵan. Muny taratyp aıtsaq, qazaq ádebıeti tarıhy qazirgi ádebıettaný ǵylymynda alty dáýirge bólinedi: qazaq ádebıetiniń ejelgi dáýiri (b.d.d. X-XIVǵǵ.), handyq dáýirdegi ádebıet (XV-XVIIIǵǵ.), otarshyldyq dáýirdegi ádebıet (XIXǵǵ.), oıaný dáýirindegi ádebıet (XXǵ. basy), keńes dáýirindegi ádebıet (1920-1991jj.), qazirgi qazaq ádebıeti (1991 jyldan bergi ádebıet). Abaıǵa deıingi dáýirde qazaq ádebıeti osy dáýirlerdiń ekeýin bastan ótkerdi. Al qazaq folklory halyq murasy retinde ulttyń ulttyq dástúrinde, saltynda, ǵurpy men ádebıetinde, ónerinde saqtalyp jetti.

Qazaq ádebıetiniń ejelgi dáýiriniń muralaryn Abaı eki túrli derek kózderinen alǵan. Biri – jazba muralardan, ekinshisi – XIVǵasyrlardan bastap qazaqtyń kóshpeli ómir saltyna aýysýyna baılanysty el ishinde jyr dastandardy jatqa aıtatyn aýyz ádebıeti ókilderinen aldy. Jáne, taǵy da qaıtalap aıtamyz, sol alǵandaryn óz zamanyna ǵana emes, halyq keleshegine de oń baǵyt berer maqsatta túletip qoldandy. Mysaly, XIX ǵasyrdyń aıaǵyna qaraı qazaq halqynyń shyǵý tarıhyn dinı turǵyda teris túsindirý etek alǵan kezeńde jazǵan (Abaıdyń óz qoljazbasy saqtalǵan) «Biraz sóz qazaqtyń túbi qaıdan shyqqandyǵy týraly» degen tarıhı maqalasynda Abaı: «Bizdiń qazaqtyń yqylasy atasyn ǵaraptan shyqty degendi, ıakı bánı Israılden shyqty degendi unatqandaı. Onysy – ár ne taýarıhtan habar tıse, sol jaqtan tıgendikten, ıslam dini burynǵy ata-babalardy umyttyryp, dindesterdi jaqyn kórsetkendikten hám artqy jaǵy habarsyz qarańǵylyqta qalǵandyqtan bolǵan is. Hámmaǵa maǵlum, áýelde adam balalary bul kúngi oryndaryna eki jaqtan tolqynyp kelgendigi. Biri – Úndistan tarapynan; ol jaqtan kelgen jurttardyń kóbi – bilimdi jurt bolyp, erterek ǵylymǵa úıir bolyp, qaıdan shyqqandaryn bilgender. Ekinshisi – mańǵul jaǵynan kelgen; olar zamannyń kóbin ǵylymsyzdyqpen ótkizip, taýarıhtaryn tereń bilmeı, túbi eskerýsiz qalyp, ata-babalaryn aqsaqaldarynyń aıtýymen, aýyz habarynan bilgenine qanaǵat qylyp júrisken. Sonyń biri, ıaǵnı sol mańǵuldan shyqqan halyqtyń biri – bizdiń qazaq. Bizdiń qazaqtyń mańǵuldan shyqpaqtyǵy bizge uıat emes, biraq bizdiń bilimsiz, ǵylymsyz qalmaqtyǵymyz uıat», - dep bastap, XV ǵasyrǵa deıingi qazaq tarıhyna durys ǵylymı taldaý jasaǵan. Demek, Abaı qazaq halqynyń jeke shańyraq kótergenge deıingi tarıhy men ádebıeti, mádenıetin jete bilgen. Al ol bilimdi ınemen qudyq qazǵandaı joǵaryda aıtylǵan derek kózderinen janyn jep izdenip júrip tapqan.

Jalpy Abaıdyń nár alǵan rýhanı bulaqtaryn, sonyń ishinde ejelgi jazba muralardan alǵan derek kózderi jaıly aıtqanda olardyń jarııalaný, taralý jaıy, Abaıǵa kelý joly, Abaı shyǵarmashylyǵyndaǵy kórinisi syndy dáıekti dálelderdiń bolýy qajet. Onsyz aıtylǵan sóz dereksiz boljal bolmaq.

Orystyń bir mátelindegi: «Baqyt bolmas edi, baqytsyzdyq kómektesti»- degenindeı, otarshyldyq ezgimen birge qazaq dalasyna býrjýazııalyq qoǵamnyń ózgeristeri de ene bastady. Semeıde teri ıleıtin, keme jóndeıtin kásiporyndar ashylyp, olarda myńdaǵan jataqtar jumys istep, bir jerge shoǵyrlanǵan halyq arasynda aqparat almasý, Reseı patshalyǵyndaǵy, ózge de elderdegi jańalyqtardan habardar bolý, saýdanyń damýyna oraı qazaq ishinen iri saýdagerler, kópesterdiń shyǵýy, olardyń qazaq ishine jańa óndiris ónimderin saýdalaýy, basqa da jańa qoǵamdyq qatynastar ornaı bastady. Qalaǵa jer aýdarylyp kelgen revolıýtsıoner-demokrattar, Imperatorlyq Orys jaǵrapııa qoǵamynyń Semeı bólimshesi, Semeı Ólketaný mýzeıi, Statıstıkalyq komıtet pen qalalyq kitaphanalar, Reseıde, jaqyn qalalar men Semeıdiń ózinde jaryqqa shyǵa bastaǵan ákimshilik basylymdar, patshalyqtyń Sankt-Peterbýrg, Moskva, Ýfa, Qazan, Omby,t.b. qalalarynda basylǵan kitaptardyń el ishine taraı bastaýy, bir sózben aıtqanda, Reseı ımperııasynyń býrjýazııalyq qoǵamdyq qatynastarynan týyp, shetkergi otar aımaqtarǵa taraǵan búkil basqarý júıesi men qoǵamdyq, mádenı ómirdegi ózgerister aldyńǵy qatarly ult ıntellıgentsııasynyń sanasynda sapalyq serpilister týdyrdy. Qazaqtyń oqyǵan jastary ishkergi Reseıdiń iri qalalarynda bilim alyp, túrli ákimshilik, qoǵamdyq mekemelerde qyzmet ete bastady. Mine osyndaı zamanda kóshpeli turmystaǵy qazaqı ómir saltyna laıyqtalǵan, demokratııalyq sıpattaǵy ulttyń folklorlyq murasy sheshendik óner, bıler sózi, aýyz ádebıeti mynadaı taptyq antoganıstik shıelenisken qoǵamdyq qatynas ornaǵan qoǵamda halyqtyń qoǵamdyq, rýhanı suranysyn óteı almady. Endi elge zamanǵa saı túzelgen sóz qajet boldy. Sondyqtan da Abaı: «Sóz túzeldi, tyńdaýshy, sen de túzel»- dedi. Alaıda Abaı jańa realıstik jazba ádebıetti týdyrýda ózine deıingi ádebıetti múlde teristegen joq, qaıta ondaǵy til mádenıetin ushtady, kórkemdik sóz órnegin túzetti, ádebıetti jańa qoǵamdyq qatynastarǵa laıyq formaǵa túsirip, adam tárbıeleýdiń qýatty quralyna aınaldyrdy.

- Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Jıdebaıǵa arnaıy baryp, «Abaı-Shákárim» memorıaldyq kesheni men aqynnyń murajaı-úıinde atqarylǵan jumystarmen tanysqanyna ózińiz de kýá boldyńyz. Uly aqynnyń 175 jyldyq mereıtoıy aıasynda memorıaldyq keshen men Abaıdyń murajaı-úıi jóndeýden ótip, zamanaýı talaptarǵa saı qaıta jańǵyrtylǵanyn da kórdik. Kire berisinen bastalatyn jaıaý júrginshilerdiń jolynan bastap keshenniń ústine shyǵaratyn jolǵa deıin granıt tas tóselgen. 200-ge jýyq shyrsha túpteri egilip, amfıteatrdyń tóbesi kúmbezdelgen jáne kire beris alańǵa úlken konstrýktsııalyq jobalar jasalǵan. Qazaqstan Prezıdenti atqarylǵan jumystarǵa oń baǵasyn berip, memorıaldyq keshen men murajaı-úıine estelikke kitaptar syılady. Shyǵys Qazaqstan óner murajaıy men Nevzorovtar otbasy atyndaǵy beıneleý óneri murajaıynyń qorlaryndaǵy 18 sýret qoıyldy. Qasym-Jomart Toqaev «Uly Dala altyny» arheologııalyq kórmesin aralap kórgennen keıin abaıtanýshy ǵalymdarmen kezdesti. Osy oraıda ózińiz keńinen zerttep zerdelep júrgen Abaıdyń Semeıdegi orys dostry týraly derekterińizdi tilge tıek etsek.

- Joǵaryda mysal keltirip ataǵan Semeıdegi mádenı-aǵartýshylyq mekemelerdiń bárin derlik dúnıege ákep, solardyń jumystaryn jolǵa qoıyp, júrgizýge uıytqy bolǵan - Semeı oblystyq Statıstıkalyq Komıtet. Komıtet 1878 jyly qurylǵan. Negizgi jumysy – Semeı oblysyna qaraıtyn ýezderdegi halyqtyń áleýmettik-sharýashylyq esebin júrgizý jáne el tarıhyn, mádenıetin, jaǵrapııalyq jaǵdaıyn zertteý bolǵan. Komıtettiń ashylǵan kúninen Óskemenge aýysqanǵa deıin 15 jyldaı ýaqytta onyń hatshysy qyzmetin E.P.Mıhaelıs atqarǵan. Mine osy Komıtet Semeıdegi Oblystyq ólketaný mýzeıin (1883), Qoǵamdyq kitaphana(1883), Bastaýysh bilim isine qamqorlyq jasaý qoǵamy(1893), Orys Imperatorlyq Jaǵrapııa qoǵamy Batys-Sibir bóliminiń Semeı bólimshesi (1902) syndy mádenı-aǵartýshylyq mekemeler ashyp, Abaı solardyń báriniń múshesi bolyp, jarnasyn tólep, áleýmettik, mádenı, ǵylymı jumystaryna belsene aralasty. Osy mekemelerde negizinen jer aýdarylyp kelgen demokrattar E.P.Mıhaelıs, N.I.Dolgopolov, N.Konshın, S.T.Mıroshnıchenko, A.I.Derov, Lobanovskıı, Leontev, A.E.Grýbe,t.b. qyzmet etken. Sol azamattardyń qoǵamdyq-saıası kózqarastaryndaǵy aǵartýshylyq baǵyt áserimen otarlyq ezgi kesirinen bilim-ǵylym ǵana emes, ishki rýhanı damýda da degradatsııaǵa ushyraǵan halqyn alǵa jeteleýde toqsanynshy jyldardyń basyna deıingi kezeńdegi Abaıdyń mádenı-aǵartýshylyq ıdeıasy shyǵarmalarynda kórinis bergen. Bul naqty derekter. Munyń barlyǵy M.O.Áýezovten sońǵy ataqty abaıtanýshy ǵalym, Alash arystarynyń asyl tuıaǵy Qaıym Muqamethanulynyń «Uly aqynnyń qaıratkerlik qyzmeti» atty eńbeginde jazylǵan.

Bárimizge belgili 1945 jylǵy jınaqtan beri Abaıdyń «Qara sózderi» 1890 jyldan bastap, 1899 jyl aralyǵynda jazylǵan degen málimet ornyqqan. Osy merzimdi basshylyqqa alsaq, Abaıdyń «Qara sózderindegi», óleńderindegi aǵartýshylyq-demokrattyq kózqarastary 1890 jyldan beri qaraı jańa baǵytqa, gýmanıstik, oıshyldyq beleske bet burǵanyn kóremiz. Bul oraıda Abaı ulttyq bolmysqa negizdelgen bilim men mádenıetti nasıhattaý jolyndaǵy naǵyz aǵartýshy-demokrattar men aǵartýshylyqty betke ustap, ulttyq bolmysty kertartpa kesel retinde kórsetip, mıssıonerlik, velıkorostyq maqsat kózdegen jalǵan aǵartýshy-demokrattardy aıyra bilgen. Sebebi halyqtyń ulttyq tárbıesi tutasymen ulttyq taǵylymnan nár alýǵa baǵyttalǵan. Sondyqtan qazaqtyń barsha taǵylymdyq iliminde, Abaı shyǵarmashylyǵynda aǵartýshy degen sózdiń joq bolýy zańdy. Abaıdyń osyndaı kez-kelgen ıdeıany sana sarabyna salyp, ulttyq, adamshylyq, musylmandyq eleginen ótkizip baryp, sol ıdeıalardy ultqa úılesimdi dep tanyǵanda ǵana qabyldap, óz júreginde qorytyp usynatyn asyl qasıeti jaıly Kókbaı: «Abaı Eýropa ǵalymdarynyń iri pálsapamen jazylǵan kitaptaryn oqyǵanda, óziniń basyndaǵy oı-pikirleriniń irge negizin analarǵa ońaı berip jiberip otyrǵan joq. Jurtqa ósıet qylyp, ózge sózin mysal qylyp sóılegende, árqashan óz aqylynyń eleginen ótkizip alyp aıtýshy edi. Sondaǵy kóp nasıhattyń túp qazyǵy: adamshylyq, aqtyq, ádilet bolsa, osynyń barlyǵyn da musylman dininiń dóńgelegine ákelip, bir shalyp kelip otyratyn», - deıdi.

Sóıtip, Abaı qoǵam men adamdy bostandyq, teńdik, ǵylym-bilimdi nasıhattaý arqyly túzeýge bolady degen oıdan Shyǵystyq dúnıetanymǵa (Túrki rýhanııaty, Musylmandyq Shyǵys rýhanııaty) negizdelgen jańa oıǵa, barlyq keselderden qoǵamdy ózgertý, halyqty bilim-ǵylymǵa shaqyrý arqyly emes, adamnyń ishki jan álemin túzeý arqyly ǵana jetýge bolady degen ıdeıaǵa kelgen.

Oılap otyrsaq, shyndyǵynda da, adam balasynyń baqytty ǵumyr keshken zamany dep eshbir qoǵamdyq qurylysty aıta almaımyz. Ózimizdi mektep pen ýnıversıtette ustazdarymyz: «Sotsıalıstik qoǵamǵa deıingi alǵashqy qaýymdyq qurylystan ózge qoǵamdardyń bári ádiletsiz, taptyq antoganıstik qoǵamdar boldy. Sotsıalıstik qoǵamda ǵana ádilet, teńdik bar»,- dep oqytty. Alaıda sol ádiletsiz, taptyq, antoganıstik qoǵamdarda ómir súrgen qanshama tulǵalardyń aqyl-oıy men eńbekterinen týǵan ıgilikterdi paıdalanyp otyrmyz. Sol jaman degen kapıtalıstik qoǵamnyń materıaldyq, rýhanı tabystaryn qoldanyp, sol jaman degen sotsıalıstik qoǵamdaǵy ata-apalarymyzdyń mańdaı teri, aqyl-oıymen jasalǵan ónimderdi áli kúnge deıin paıdalanyp kelemiz?!

Olaı bolsa, zamannyń jaqsy, jaman bolmaǵy qoǵamǵa emes, adamǵa baılaýly. Adam túzelmeı, qoǵam, zaman túzelmeıdi. Al adamdy túzeý úshin adam janyn tárbıeleý kerek. Sondyqtan Abaı «Otyz segizinshi qara sózinde» Alla adamdy jaratqanda ózinde bar sıpattardyń árqaısysynan adamzatqa da darytqandyǵyn aıtyp, olarǵa túsiniktemeler (taǵrıf) berip, taldaı kele ádilet pen mahabbatqa (bul jerde mahabbat degen qazirgi bizdiń túsinigimizdegi er men áıeldiń arasyndaǵy súıispenshilik sezim emes, ǵalamdyq mándegi uǵym) qatysty sózderinde: «Adam balasynan mahsharda suraý alatuǵyn qylyp jaratqandyǵynda Hám ǵadalát hám mahabbat bar»,- degen. Demek, mahabbat pen ádilet adam balasyna eki dúnıede de kerek qasıet eken. Jerdiń tartylys kúshi sııaqty kúlli dúnıeni ustap turǵan - mahabbat pen ádilet. Osy oıyn «Nasıhat» sóziniń 13- baby retinde arnaıy jeke shyǵarmanyń quramynda barsha kókirek kózi ashyq adamdarǵa baǵyshtap jazǵan eńbeginde (qazirgi «Qyryq besinshi» sóz) bylaısha aıtqan: «Qudaı tabaraka ýataǵalanyń barlyǵynyń úlken dáleli – neshe myń jyldan beri árkim ártúrli qylyp sóılese de, bári de bir úlken qudaı bar dep kelgendigi, ýa hám neshe myń túrli dinniń bári de ǵadelet, mahabbat qudaıǵa laıyqty degendigi.

Adamshylyqtyń aldy – mahabbat,ǵadelet.Bulardyń kerek emes jeri joq, kirispeıtuǵyn da jeri joq. Ol - jaratqan Táńiriniń isi». Al osy mahabbat pen ádilettiń mekeni – júrek. Sondyqtan Abaı:

Júrektiń kózi ashylsa,

Haqtyqtyń túser sáýlesi,

Іshtegi kirdi qashyrsa,

Adamnyń hıkmet keýdesi,-

degen.

- Marat Nurǵazyuly mándi de mańyzdy, ǵylymı derekterge toly áńgimeńizge rahmet.



Joǵary qaraı