Aýa raıy
Astana -2 °S
Almaty 3 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Nesipbek Aıtuly: Qazaq úshin Otan jalǵyz, Tý jalǵyz!

2020 jyldyń 28 qyrkúıek 2020 17:35

NUR-SULTAN. QazAqparat - «Ádebıet - ulttyń jany. Ulttyq sana, taǵdyr, jan júıesi - kórkemónerdiń basty taqyryby. Taptyq jik arqyly ádebıet jasalmaıdy...». Alash ardaqtysy Júsipbek Aımaýytulynyń osy ataly sózi orda buzar otyzǵa tolmaı turyp, aǵa aqyn Muqaǵalı Maqataevtan bata alǵan sóz zergeri Nesipbek Aıtulyna arnalǵandaı. «Bostandyq jyrynyń bozjorǵasy» atanǵan, ár óleńi ánge suranǵan, tolǵaýlary jyraýlar sarynymen úndes, qara óleńniń órisin keńitip, tulparǵa qanat bitirgen, epıkalyq keń tynysty poemalary arqyly alash tarıhynyń alyp panoramasyn somdaǵan kórnekti aqyn, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Nesipbek Aıtulynyń shyǵarmashylyǵynyń asyl arqaýy ult rýhynyń bolmys-bitimimen qabat órilip, óleńdi kıe tutqan qara orman halyqtyń bólinbes yrysy syndy qasterli qubylysqa aınaldy.

Bútkil adamzattyń tulǵasyna aınalǵan áıgili nemis aqyny, talantyna álem bas ıgen klassık-jazýshy, fılosof, ǵalym jáne óz zamanynyń yqpaldy memlekettik qaıratkeri Iogann Geteniń «Otandy otty júrekpen súıý kerek» atty fılosofııasyndaǵy jyrlaryn oqyǵanda Nesipbek Aıtulynyń:

Bizder úshin Otan jalǵyz, Tý jalǵyz,
Qorǵamasaq nesin ul bop týǵanbyz?!
Kindigimiz tar qapasta kesilip,
It kóılekti qandy jaspen jýǵanbyz.
Bizdiń Otan ólip, qaıta tirilgen,
Bizdiń Baıraq qulap, qaıta tigilgen.
Opat bolǵan erler rýhy oıanar,
Otan degen lebiz shyqsa tilimnen.
Otanmenen aspandaǵy Kún egiz,
Ekeýiniń amandyǵyn tileńiz.
Jas azamat, bul Otannyń qadirin,
Bodandyqta bolǵan bizder bilemiz!
Kerek qylsa jolynda onyń qurbanbyz,
Bárine de beldi bekem býǵanbyz.
Keýdeńdegi jalǵyz júrek sekildi,
Qazaq úshin Otan jalǵyz, Tý jalǵyz!,- jyr joldary eske oralady.

Gete de ultty jaýdan qorǵaǵan nemis batyrlary týraly kóp óleń jazǵan. Erlerdiń erligi jyrlaý – ultymyzdyń ulylyǵyn pash etý degen. Geteni zerteýshiler myndaı epızodti eske alady. 1827 jyldyń mamyrynda ótken arnaıy jıynda Gete: «Adam balasynyń boıyndaǵy ǵalamat qýanysh pen erekshe baqyt shýaǵyn – týǵan jerge súıispenshilik seziminen kóremiz deıdi. Otandy súıý – onyń sýyǵyna shydap, ystyǵyna kúıý. Jer men elińdi jaýlaǵan basqynshynyń tozaǵyna qarsy turý, erik – jigerińdi oıatyp dushpanyńdy qýyp shyǵý, sol sáttegi azattyqtyń peıishtegideı jánnátine bólený. Shattyqtyń shyrqaý shyńy - óz Otanyńnyń zańdary seni qorǵaıtynyn kórý. Adam úshin odan artyq baqyt bolmaıdy», - dep oıyn túıedi. Jetpistiń jotasyna shyqqan Nesipbek Aıtuly da táýelsizdikti talmaı tolǵaıtyn, erlikti tynbaı jyrlaıtyn eldik pen erliktiń klassık jyrshysy. Táýelsizdikpen birge aqynnyń tynysy keńeıgenin, órisi uzarǵanyn keıingi dastandarynan anyq baıqaımyz.

Gete Germanııany syrt jaýdan azat etken nemistiń erjúrek gertsogtary men graftaryn qalaı áspettese, Nesipbek te Alashtyń arystan arystaryn solaı dáriptep:

«Otannyń amandyǵy – uly baqyt,

Otannyń qaıǵysy da – uly qaıǵy!» –

dep qazaq úshin kózdiń qarashyǵyndaı qasıetti Otan, el, jerdi jyrlaıdy. Ár shyǵarmasy «aqqýdyń kóz jasyndaı kólge tamaǵan», myńdaǵan oqyrmandarynyń júreginen oryn alǵan klassık aqyn, jetpis degen jan – jaǵyndaǵy jurt baǵa beretin jasqa tolǵan Nesipbek Aıtuly týraly aıtylǵan sózderge kezek bereıik.

Nursultan Nazarbaev

Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy

Nesipbek Aıtuly - qarymdy qalamger, aryndy aqyn retinde qazaq poezııasyna, sonyń ishinde keń tynysty dastan-poema janrynyń damýyna súbeli úles qosty. Memleketshil kózqaras pen ultjandy ustanymy bıik tulǵa.

Qasym-Jomart Toqaev

Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti

Nesipbek Aıtuly - poezııa əleminde ózindik orny bar, egemen elimizdiń jarqyn jetistikterin jyr joldarymen órnektegen, talǵamy bıik oqyrmannyń joǵary baǵasyn alǵan aqyn, sara sózdiń sheberi. Qazirgideı syn saǵatta halqymyzdy sabyrly, yntymaqty bolýǵa shaqyryp, azamattyq ún qosyp otyrǵan aqyn.

Aqtoty Raıymqulova

Mədenıet jəne sport mınıstri

Nesipbek Aıtuly - ədebıetimiz ben mədenıetimizdi baıytýǵa ólsheýsiz úles qosyp kele jatqan adýyndy aqyn, qajyrly qaıratker. «Qulanoınaq», «Arqatirek», «Darıǵa, dáýren», «Saraıymnan shyqqan sóz», «Rýhymnyń padıshasy» jəne taǵy basqa kórkem sózben kómkerilgen maǵynaly kitaptarymen poezııada tyń qubylys qalyptastyrdy. Əlem jazýshylarynyń tańdaýly shyǵarmalaryn ana tilimizde sóıletip, talǵampaz oqyrmannyń ystyq yqylasyna bólendi.

Altaı Kólginov

Nur-Sultan qalasynyń ákimi

Nesipbek Aıtulyna qazaq poezııasynyń báıteregi, ári eldik turǵydan keń oılaıtyn zııaly azamat retinde qurmetimiz árdaıym joǵary. Bul kisiniń elordamyzdyń rýhanı eńsesiniń tiktelýine qosqan úlesi zor.

Nesipbek Aıtuly sııaqty el aǵalarynyń atqarǵan qyzmeti – sońynan ergen shyǵarmashyl jastar úshin úlgi-ónege. Aqyn aǵamyz shákirt tárbıeleý isin de ońdy atqaryp keledi.

AǴALARY MEN ÁRІPTESTERІNІŃ PІKІRІ

Muqaǵalı MAQATAEV

Óz jastyǵy men jas tvorchestvosyna laıyq ún ańǵardym. Tili jatyq, oıy anyq. Óleńderinen jasandylyq baıqalmaıdy, jastyqqa tán ot bar. Aǵynan jarylyp, taýsyla talaptaný, izdenis bar. Qaısybir jastarda ushyrasa bermeıtin múlde bir bólek saryn esedi.

Tumanbaı MOLDAǴALIEV

Tereń oı, ystyq sezim, jalǵany joq jaqsy úmitke jeteleıtin elgezek aqyndyq óz oqyrmanyn beıjaı qaldyrmaıdy. Nesipbek jyrlary – bıik jylar, tereń jyrlar. Bul jyrlardyń boıynda kúzgi shýaq, tańǵy sáýle, oıǵa shomǵan orman, jetkizbeıtin arman, azynaǵan jel, asqaqtaǵan bel, teńselgen kól, tebirengen zaman bar. Armanyn qýalaǵan azamat kóńil, tereńge úńilgen qarııa kóz, darııa aqyl bar.

Farıza OŃǴARSYNOVA

....Eldik rýhty pash etken jyrlar ǵana ulttyq namysty atoı salyp oıatady. Urpaqtardy búgingi táýelsizdigimizdi qadirlep-qasterleýge baýlıdy. Olaı bolsa, Necinbek shyǵarmashylyǵy osy jáıtterden búgin saqtanýǵa, urpaq sanasyn tól arnasyna túsip, táýelsiz elimizdiń keleshegin qalyptastyrýǵa jol silteıdi.

Júrsin ERMAN

...Ysh uıyqtasań da túsińe kirmeıtin nebir asyl teńeýler, oqys oılar, at basyndaı altynǵa bergisiz oqshay obrazdar, eń bastysy, osynyń bápi ulttyq poezııanyń jórgegine bólenip, besiginde terbelýi Necinbekti qalamdastarynan múldem oqshaýlaı túsedi.

Tursyn JURTBAI

Seniń poezııań shabyttyń shyńyraýynyń túbindegi jasynnyń tunyǵyna, ólmeıtin jáne óshpeıtin, sózin óltirýge múmkindik bermeıtin aqyndyqtyń ábilhaıat sýyna sýarylǵan máńgilik sıpatpen qasıettenipti.

***

Taǵdyr jáne Álisherdiń qudiretti de tuńǵıyq tanymy Nesipbekke óziniń qupııasyn ashyp, sátin saldy. Munyń astarynda talanttyń talqysymen qosa azapty eńbek jatyr.

Ulyqbek ESDÁÝLET

Necinbek Aıtuly halyq qazynasyna qosa Shyǵys pen Batys ádebıetiniń aq qaınarynan sýsyndaǵan, tili shuraıly, oıy qunarly, sezimi sergek, kórkem obrazga baı, serpindi, erkin tynysty óleńderi men tolǵaý-dastandary arqyly XX ǵasyrdyń sońǵy shıregindegi qazaqtyń óleń ónerin óreli bıikke kóterisken at tóbelindeı daryndardyń qatarynan óz orynyn oıyp aldy.

Darhan QYDYRÁLІ

Nesipbek Aıtulynyń poemalary alapat dáýirdiń tutas epıkalyq entsıklopedııasyn jasap shyqqandaı áser qaldyrady. Týǵa taǵzym – tá­ýelsizdikke taǵzym. Bul oraıda aqyn­nyń:

«Jyǵylmas eshqashanda eli jarǵa,

Aldynda tý ustaıtyn Eri barda!

Kóterip alyp Baıraq qazaq otyr,

Tilegin ańsap kútken berip Alla!» –

degen jyr joldaryn oqyp otyryp, el táýelsizdiginiń baıandy bolýyn tileısiń.

Berik Ýálı

Nesipbek Aıtuly táýelsizdik pen qazaqtyń erlik tarıhyn, Shoqansha aıtsaq, «rytsarlyq dáýirdi» eń kóp jyrlaǵan qalamger. Tutas bahadúrlik dáýirdiń kelbetin kórkem sózben kestelengen tolyq kartınasyn jasaǵan aqyn.

Muhtar Nııazov

Nesipbek aǵanyń erterekte shyqqan «Rýhymnyń padıshasy» degen kitaby boldy. Shaǵyn kók kitap. Іshin túgel derlik jattap alǵan shyǵarmyn. Qazaqy, oıly, kesteli «tilge jeńil, júrekke jyly» jyrlar áli kúnge deıin sanamda saırap tur. Odan keıin de talaı tańdamaly kitaptaryn tamsanyp oqyp, tarıhyna qandyq. Kóne saryndy, keń tynysty qanshama epıkalyq, lırıkalyq shyǵarmalardyń, qazirdiń ózinde halyq ánine aınalyp úlgergen birneshe ánderdiń avtory.

Aqqý-qaz áýeleıdi qalyqtaǵan,
Qaıteıin qanatym joq qalyp baram.
Júregim qus bop ushyp ketti-aý birge,
Jylatyp jalǵyz qalaı alyp qalam?
Darıǵa-dáýren!, - dep názik lırıkalyq jyrlarymen oqyr­­man júregin jaýlaǵan bulbul kó­meı aqyn qoǵamdaǵy býyrqanǵan áleýmettik keselderdi betiń-júziń demeı ótkir synaıdy. Bul onyń azamattyq ashyq kózqarasyn bildirýmen birge, tegeýrindi tereń pýblıtsıst qasıetin de tanytady. Bul sózimizge qurysh qalam ıesiniń kókeıkesti maqalalary men suhbattary úlken mereıtoı qarsańynda «Saraıymnan shyqqan sóz» degen atpen jeke tom bolyp jarııalanýy dálel bolady.

Aqyn ózi týraly:

Jylaı̆myn, sálden keı̆in qaı̆ta kúlem,
Aı̆taryn júregimniń aı̆ta bilem.
Bireýdiń júrgen joqpyn jetegimen,
Bireýdiń úrgen joqpyn aı̆taǵymen.

Aýzyma Qudaı̆ salǵan sózimdi aı̆ttym,
Qaqaǵan qysymdy aı̆ttym, jazymdy aı̆ttym.
Qaperge kóp nárseni almadym da,
Qaterge ózim baryp, ózim qaı̆ttym.

Ul edim elim aman attandyrǵan,
Kóp jortyp, ker jotaǵa at shaldyrǵan.
Tirsegin tajaldyń da qıyp túser,
Ańshyny talaı̆ kórdim qaqpan qurǵan.

Ún-túnsiz buǵyp jatqan qandy qaqpan,
Syrtyńnan oqpen birdeı̆ ańdyp atqan.
Ejelden tize qosqan osy ekeýi,
Suńqardy, tulpardy da san qulatqan.

Jylaı̆myn aǵaı̆ynnyń azǵanyna,
Jyrtylyp eski tondaı̆ tozǵanyna.
Or qazyp eshkimdi de qulatqam joq,
Ókinem abaı̆syzda ozǵanyma.

Bastyrsa zerdesiniń kózin Alla,
Paryqsyz pende, shirkin, sóz uǵar ma.
Óleńniń qazynasy keýdem meniń,
Ne baryn ózim bilem qazynamda..., - dep tolǵanady.

Epık aqyn. Esimderi elge belgili barlyq batyrlarymyz týraly poemalar tsıklin jazdy. Ultymyzdyń erligi men órligine jyr joldarmen alyp monýment ornatty. Aq armanym: «Ulttyń táýel­sizdigi máńgilik jasap, qazaq jurty bizden keıin de basqa halyqtyń qatarynda ómir súrse deımin!», - degen alyp júrekti klassık aqynymyz Nesipbek Aıtuly aǵamyzǵa halqyńyzdy jampoz jyrlaryńyzben jigerlendire berińiz deımiz.


Avtor Mahat Sadyq
Basty sózder: Qoǵam, Qazaqstan tarıhy, Ádebıet,
Joǵary qaraı