Aýa raıy
Astana 5 °S
Almaty 7 °S
valıýta baǵamy
USD 388.96
EUR 432.21
RUB 6.09
CNY 54.99

Nık Výıchıch Nur-Sultanda: Álemge áıgili orator qazaqstandyqtardy qalaı yntalandyrdy

2019 jyldyń 13 qyrkúıek 2019 19:10

NUR-SULTAN. QazAqparat – Elordadaǵy «Qazaqstan» ortalyq kontsert zalynda avstralııalyq áıgili motıvator, metsenat Nık Výıchıch trenıng ótkizdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Aıaq-qolsyz kembaǵal týyp, myqty kúsh-jigeriniń arqasynda álemge eń tanymal adamdardyń qataryna engen, álemniń 70 elinde orator retinde sheberlik saǵattaryn ótkizgen áıgili Nık Výıchıchtiń tyńdarmandary elordada da barshylyq eken. «Qazaqstan» kontsert zalynyń 3,5 myń oryndyq zalyna adam lyq toldy. Solardyń ortasynda qala ákimi Altaı Kólginov te boldy.




«Álemge tanymal, aldaǵy 5 jylynyń ár kúni josparlanǵan tanymal motıvatorlardyń elordaǵa kelýine yqpal etken uıymdastyrýshylarǵa alǵys aıtqym keledi. Búgingi sheberlik-sabaǵynyń taqyryby «Jalqaýlyqqa jol joq» degen maǵynada alynypty. Osy sharadan keıin Nur-Sultanda jalqaýlyqtan qoryqpaıtyn adamdardyń sany 3,5 myńǵa kóbeıedi degen úmit bar. Bizdiń memlekettik qyzmetshilerge de osyndaı motıvatsııalyq sharalar qajet-aq», - dedi kesh qonaǵy Nık Výıchıchti sahnaǵa shaqyrǵan Altaı Kólginov.

Avstralııalyq sheshen birden jumysyna kiristi.

«Men kelesi joly Qazaqstanǵa otbasymmen kelsem degen oı túıdim. Álemniń 70 elinde bolǵanyma qýanamyn. Zalda múgedek arbasyna tańylǵan adamdardyń bar ekenin kórip turmyn. Bireýler týǵannan jarymjan bolsa, bireýler apatqa ushyrap, bireýler syrqat saldarynan osyndaı kúıge túsken shyǵar. Negizi týa múgedek bolýdan aıaq-qolyńdy orta jolda joǵaltý áldeqaıda aýyr. Biraq, jer betindegi adamnyń eshqaısysynyń tórt qubylasy teń emes. Meniń aýdarmashym bolyp turǵan Vladımırge qarańyzdarshy. Bir qarasańyz aıaq-qoly saý, túri-basy minsiz bolyp kórinýi múmkin. Keıde syrty bútin adamnyń jan-dúnıesi kemtar bolyp jatady. Sondyqtan, óz bolmysyńyzdy kemshilik dep qabyldamańyz», - dep bastaǵan orator baılyq, meıirim, ádildik týrasynda oı qozǵady.




«Men alǵash týǵanda dárigerler ata-anamnan keshirim surap, meniń eshqashan júre almaıtynymdy aıtypty. Kórip otyrsyzdar, men júre alam. ıAǵnı adamnyń taǵdyryna tek ózi ǵana úkim aıta alady», - dedi Nık Výıchıch.

Zal toly halyqty bir saǵattan astam ýaqyt boıy jigerli sózimen baýraǵan áıgili meımannyń tosyn ári týra aıtylǵan sózderine tyńdarmandar qaıta-qaıta qol soqty. Olardyń bir bóligi áserli sózderdi uıaly telefondarynyń kamerasyna jazyp jatsa, daıyndyqpen kelgenderi qoıyn dápterlerine qalammen túrtip alyp otyrdy.

Nık Výıchıch:

«Men kóptegen baılardyń aldynda sóz sóılep, jiger berdim. Syrt kózge olardyń muqtajdyǵy joq bolyp kórinedi. Biraq olardyń kóbi baqytqa muqtaj».

«Sońǵy ret qashan jaqynyńyzǵa ony jaqsy kóretinińizdi aıttyńyz? Sońǵy ret qashan jubaıyńyzdy keshki asqa apardyńyz? Sońǵy ret qashan anańyzǵa gúl syıladyńyz? Sońǵy ret qashan ulyńyzǵa ony maqtan tutatynyńyzdy aıttyńyz? Eger esińizge túsire almasańyz, sony búgin isteńiz!».

«Ahýal degenimiz – múmkindik. Tańǵajaıyp bola bil. Ózińizge ekinshi múmkindik berýden tartynbańyz. Eger isherge as tappaı qalsańyz, azyqqa muqtaj tiri jan ekenińizge shúkirshilik etińiz. Al as tabylǵanda oǵan qoly jetpeı júrgenderdi eske alyńyz. Azdap dáýlet paıda bolsa, kedeılerdi umytyp ketpeńiz. Ómir bólisýmen mándi. Ómir bólisýden turady. Sonda sarań baı da, ashýshań kedeı de bolmaıdy. Áıelim ekeýimiz 15 jetim balaǵa demeýshi bolyp kelemiz. Óz balalarymyz olarǵa jyly sózdermen hat jazady. Osy arqyly biz olardy adamdyqqa baýlyp júrmiz».







«Qazaqstan, eshqashan berilmeńder! Eger siz memleketińiz jomart bolǵanyn qalasańyz, ózińiz de sarań bolmańyz. Qolyńyzda dáýlet bolmasa, paıdaly aqparatpen, bilimińizben, jaǵymdy emotsııańyzben bólisińiz. Eger siz ádildik ornasyn deseńiz, ózińizdi ár jaǵdaıda ádil ustańyz. Mańaıyńyzda adaldyq bolǵanyn qalaısyz ba, ózińiz sol adaldyqqa aınalyńyz. Jaqyndaryńyzdyń keshirimdi bolǵanyn qalaısyz ba, keshirimge aınalyńyz. Álem de, halyq ta, otbasyńyz da bir sátte ózgermeıdi. Bári saty-satymen, qadam-qadammen ornyna keledi. Tek sol ózgeristiń bólshegi bolýǵa asyǵyńyz».








Avtor Esimjan Naqtybaı
Basty sózder: Nur-Sultan, Qoǵam,
Joǵary qaraı