Aýa raıy
Astana -6 °S
Almaty 1 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Sanaly tárbıe negizinde alynǵan bilim ǵana sapaly bolady – Asqarbek Qusaıynov

2020 jyldyń 27 qazan 2020 12:50

NUR-SULTAN. QazAqparat – QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Uly aqynnyń 175 jyldyq mereıtoıy qarsańynda jarııalaǵan «Abaı jáne HHІ ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasynda: «Bizde ár qazaqtyń tórinde dombyra tursyn deıtin uǵym bar. Sol sekildi budan bylaı ár shańyraqta Abaıdyń kitaby turýy tıis. Óıtkeni Abaı – qazaqtyń bet-beınesi, brendi. Bile bilgen adamǵa Abaı iliminde qazaqqa qajet nárseniń bári bar. Naryq ta, demokratııa da, el basqarý da, básekelestik te, ǵylym-bilimde», dedi. Bul Abaı taǵylymynyń qazaq eliniń damýyndaǵy ornyn aıshyqtaı túsedi. Qazaq eliniń keleshegi, Hakim Abaı aıtqan adamnyń tálim-tárbıesine, ǵylym men bilim deńgeıine baılanysty bolady. Osy oraıda bizÁl-Farabı atyndaǵy QazUÝ professory, akademık Pedagogıkalyq Ǵylymdar Akademııasynyń prezıdenti, Asqarbek Qusaıynovpen suhbattasqan edik.

- Asqarbek Qabykenuly, Elbasy N. Nazarbaevtyń «Abaı amanaty» atty maqalasynda: «Keıde bizdiń býyn ómir boıyna uly Abaı mektebinen, ıaǵnı

ǵulamanyń muhıttaı shalqar oı qazynasynan tolassyz bilim alyp kele jatqandaı kórinedi», – deıdi. Biz osy úrdisti laıyqty jalǵastyrýymyz

qajet. ıAǵnı, Abaıdyń aqyl darııasy ultymyzdyń búgingi býyn úshin de jáne bolashaq urpaq úshin de aınymas baǵyt-baǵdarǵa, ómirlik shamshyraqqa aınalýy kerek. Bul – kemel keleshektiń birden bir kepili.

- Durys aıtasyz, bilim berý deńgeıi – ekonomıkalyq jáne ǵylymı-tehnıkalyq progrestiń bastaý kózi, memleket pen qoǵamnyń tabysty damýynyń kepili. Bilim berý salasynda kenjelep qalý eldiń básekege

qabilettiligine, ult bolashaǵyna jáne memlekettiń qaýipsizdigine tikeleı áser etedi. Bilim berý – kez kelgen memlekette eń aldymen ulttyq qundylyqtarǵa negizdelýi tıis. Komparatıvıst-ǵalym retinde júrgizgen

zertteýlerdiń nátıjesinde, álemdegi damý qarqyny joǵary elderdiń bilim berý saıasatynyń basty maqsaty ulttyq erekshelikterdi, ózderiniń dástúrli

mádenıeti men baǵdaryn saqtaýǵa negizdeletindigi anyqtalyp otyr.

Osy oraıda, Japon elin mysalǵa alýǵa bolady. Bul eldiń úzdiksiz bilim berý júıesi japon qoǵamynyń rýhanı-adamgershilik qundylyqtaryn kórsetetin negizgi 3 ómirlik ustanymdy nasıhattaıdy. Olar: 1. Oılanyp úıren, óz betińmen sheshim qabylda, problemalardy sheshýdiń eń jaqsy joldaryn izde jáne tap; 2. Ádemilikti túsin, ózińde sulýlyq sezimin tárbıele, janyń sulý bolsyn, meıirimdi bol, aıaýshylyq bildire bil; 3. Deniń saý, tózimdi, kúshti bol.

Osy ustanymdar ómirde, oqý úderisinde, qoǵamda naqty júzege asyp otyr. Japonııada bilim berý, tárbıeleý, adamdy qalyptastyrý fılosofııalary ózara tyǵyz baılanysty. Bul eldegi bilim berý árqashan óziniń tektik sıpattamasyn saqtady – keńinen alynǵan áleýmettik-mádenı mánmátinde qundylyq-maǵynalyq qurylymmen jumys istedi.

Biz Japonııadaǵy ǵasyrlyq dástúri bar balalardy rýhanı-adamgershilikke tárbıeleý júıesi men sondaılyq ǵasyrlyq tarıhy bar, tamyry tereńde jatqan qazaq halqynyń dástúrli halyqtyq tárbıesi arasynda kóptegen uqsastyqtardy taba alamyz.

Qazirgi ýaqytta Amerıka men Eýropa elderiniń ǵalymdary jastarǵa rýhanı-adamgershilik tárbıe berýde Shyǵys elderiniń ozyq ekenin moıyndap, onyń bilimdiliktiń túp qazyǵy bolatynyn eskertip, úlgi tutyp otyr. Sanaly tárbıe negizinde alynǵan bilim ǵana sapaly bilim bolatyny haq. Qazirgi tańda biz endi ǵana Batystan bas tartyp, ózimizdiń ulttyq tamyrymyzǵa bet bura bastadyq.

Qoǵamnyń rýhanı jańǵyrýy, ár adam sanasynyń jańǵyrýyna qatysty básekege qabilettilik, pragmatızm, ulttyq biregeılikti saqtaý, bilimniń saltanat qurýy, revolıýtsııalyq emes evolıýtsııalyq jolmen damý, sananyń ashyqtyǵy baǵyttaryn iske asyrý maqsattarynda júrgizilýi qajet. El Prezıdenti Q-J. Toqaev joǵaryda aıtylǵan maqalada ulttyq sanany saqtaý jáne ony zaman talabyna beıimdeý memlekettik mańyzy bar másele

ekendigin aıtyp, sanany jańǵyrtý arqyly HHІ ǵasyrda elimizdiń tyń serpinmen damýyna jol ashatynymyzdy kórsetip berdi.

Al, Elbasy N. Nazarbaevtyń «Egemen Qazaqstannyń» gazetine jarııalanǵan «Abaı amanaty» atty maqalasyn bir demmen oqyp shyqtym. Týyndy Tuńǵysh Prezıdentimizdiń Abaıdy alǵash tanyǵan kezinen bastalyp, uly oıshyldyń ósıet sózderimen órilgen. Maqalany oqý arqyly Elbasy ómirine, onyń ishinde el basqarýdaǵy is-áreketine aqynnyń ǵıbrattary qanshalyqty áser etkenin burynǵydan da jaqynyraq bildik deýge bolady.

Tipti Elbasy maqalada Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti retindegi ókilettigin óz erkimen toqtatý týraly sheshimdi qabyldamas buryn bolashaqta el tizginin ustaıtyn azamatqa Abaısha qarap, Abaısha baǵa bergenin aıtady.

Osynyń ózi Abaı murasynyń máńgilik ekenin dáleldeıtin dúnıe.

Tuńǵysh Prezıdentimiz táýelsizdiktiń alǵashqy kúnderinen bastap ózimen birge jumys istegen Qasym-Jomart Kemelulynyń eldegi ishki jaǵdaıdy saralap qana qoımaı, Shyǵystyń da, Batystyń da tilderin meńgergendigin, Birikken Ulttar Uıymy Bas hatshysynyń orynbasary qyzmetin atqarǵanyn, álemdik saıasattaǵy Qazaqstannyń ornyn baıyptaı alatyn dıplomattyq qyryn eskergenin aıtady. Bul da hakim Abaıdan alǵan taǵylym ekeni sózsiz.

- Asqarbek Qabykenuly, Elbasy N. Nazarbaevtyń «Abaı amanaty» atty maqalasynda aıtylǵan derekterdi órbitsek, shyn máninde, Nursultan

Ábishulynyń ár ıgi bastamasy danyshpannyń ónegesine taban tireıdi.

Oǵan Elbasynyń Qazaqstan halqy Assambleıasyn qurý týraly sheshimi Abaıdyń «Adamzattyń bárin súı baýyrym dep...» degen qaǵıdasymen úndesýi aıqyn dálel. Sonymen qatar, Nursultan Ábishuly ǵulamanyń 150 jyldyq mereıtoıyn halyqaralyq deńgeıde atap ótýdiń eldik, egemendik turǵysynan qanshalyq mańyzdy bolǵanyn da nazardan tys qaldyrmaı, sol kezdegi birqatar estelikterge toqtalyp ótken. Oqyp otyryp, Abaıdaı dara tulǵanyń mereıtoıy toı toılaý úshin emes, oı oılaý úshin qajet degen qaǵıdanyń durystyǵyna odan ári kóz jetkize túsesiń.

Al, kúni keshe Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Jıdebaıǵa arnaıy kelip, «Abaı-Shákárim» memorıaldyq kesheni men aqynnyń murajaı-úıinde atqarylǵan jumystarmen tanysty. Uly aqynnyń 175 jyldyq mereıtoıy aıasynda memorıaldyq keshen men Abaıdyń murajaı-úıi jóndeýden ótip, zamanaýı talaptarǵa saı qaıta

jańǵyrtylǵan. Kire berisinen bastalatyn jaıaý júrginshilerdiń jolynan bastap keshenniń ústine shyǵaratyn jolǵa deıin granıt tas tóselgen. 200-ge

jýyq shyrsha túpteri egilip, amfıteatrdyń tóbesi kúmbezdelgen jáne kireberis alańǵa úlken konstrýktsııalyq jobalar jasalǵan. Qazaqstan

Prezıdenti atqarylǵan jumystarǵa oń baǵasyn berip, memorıaldyq keshen men murajaı-úıine estelikke kitaptar syılady.

- Iá, Memleket basshysynyń barlyq is-sharalardy ıdeologııalyq jáne aǵartýshylyq baǵytqa burýy – ultymyzdy jańǵyrtýdyń taǵy bir qadamy.

Bıyl hakim Abaıdyń 175 jyldyǵyn atap ótýdemiz. «Álemniń ekinshi ustazy» Ábý Nasyr ál-Farabıdiń dúnıege kelgenine 1150 jyl tolyp otyr.

Ulttyq muramyzdyń bastaýynda turǵan uly Abaıdyń memleket kóleminde jáne halyqaralyq deńgeıde nasıhattalýy óskeleń urpaqtyń boıynda iz qaldyrary anyq. Urpaqqa rýhanı-adamgershilik tárbıe berý máselesi aǵartýshy aqyn shyǵarmalarynda keńinen kezdesedi. Tek shyn nıetpen, adamgershilik aqyl-parasatpen jetkizip, ár júrekke sáýle sebetindeı jańa joldaryn qarastyrýymyz qajet.

Abaı murasyndaǵy aǵartýshylyq-adamgershilik tujyrymdar qashanda ózekti bolǵan. Ǵylym-bilimge shaqyryp, ıntellektýaldy ult qalyptastyrý,

ádiletti qoǵam qurý ıdeıalaryn kótergen Hakimniń kózqarastary Ál-Farabı, Júsip Balasaǵunı syndy shyǵys oıshyldary, Sokrat, Platon, Arıstotel sekildi grek oıshyldary jáne Qytaı fılosofy Konfýtsııdiń ıdeıalarymen úndesedi. Abaı ózine deıingi Ál-Farabı, Júsip Balasaǵunı, Mahmut Qashqarı, Qoja Ahmet ıAsaýı jáne Jalaladdın Rýmıdiń kemel adam jaıly oı-pikirlerin ádilet pen aqyldyń syn tarazysyna salyp, tujyrymdar jasady.

Ejelgi qytaı fılosofy Konfýtsıı adaldyq, sypaıylyq, uqyptylyq, amanatqa berilgendik, adamgershilik jáne qaıyrymdylyq, ata-analary men úlkendi syılaý, tártipke umtylý sekildi etıkalyq normalar men erejeler júıesin qaldyrǵan bolatyn. Ol ilimge qumartyp umtylý jeke tulǵanyń negizgi qasıeti dep eseptedi. Atap aıtqanda, oqytý men tárbıeleýdi adam qabiletin ashý jáne damytý quraly retinde qarastyrdy.

Konfýtsıı qytaılardyń kózqarasy men ulttyq minezin qalyptastyrýda erekshe ról atqardy. Sondaı-aq basqa elderdiń halqyna da úlken áser etti, ásirese batys áleminiń demokratııalyq ıdeıalary týyndaǵanǵa deıin anaǵurlym erterek halyq bıligin moıyndaýynyń arqasynda jalpy adamzattyq qundylyqtar júıesine endi.

Konfýtsııdiń traktattaryndaǵy tszıýn-tszy – qaıyrymdy adam týraly ilimi Ál-Farabı dúnıetanymyndaǵy adam máselesinde jalǵasyn taýyp, Abaı kóksegen «tolyq adam» dep atalatyn tulǵanyń kemeldigi týraly ıdeıasymen úndesetinin baıqaımyz.

Abaı óz shyǵarmalarynda rýhanı jutańdyq, bilimsizdik, nadandyq, ımansyzdyq, toǵysharlyq, enjarlyq, jalqaýlyq, sózýarlyq, ekijúzdilik, kúnshildik, maqtanqumarlyq, dúnıeqońyzdyq, mansapqorlyq, kórseqyzarlyq, menmendik, eńbeksizdik, ádiletsizdik, satqyndyq jáne t.b. adam balasynyń boıyndaǵy osy jaman qasıetterimen kúresýge umtylý kerektigin túsindiredi. Osylaısha ǵasyrlar boıyna adamzat balasynyń aqyl-oıynda qalyptasyp kele jatqan, dinı-fılosofııalyq, moraldyq-etıkalyq, ıntellektýaldyq, adamgershilik tujyrymdamasy – «tolyq adam» ilimin adamzat qoǵamyna mura etip qaldyrdy.

«Úsh-aq nárse adamnyń qasıeti: ystyq qaırat, nurly aqyl, jyly júrek», – dep, Abaı tolyq adam ilimin aıqyndaı túsedi. Mundaǵy «ystyq qaırat» fızıkalyq damýdy, «nurly aqyl» – ıntellektýaldy damýdy, «jyly júrek» – rýhanı jańǵyrýdy bildirse kerek.

Biz Ońtústik-Shyǵys Azııa elderindegi bilim berýdiń tabystylyǵy men tıimdiligin qamtamasyz etetin mańyzdy faktorlardyń biri, ulttyq qundylyqtaryn saqtap jáne olardy damyta otyryp, rýhanı baı tulǵany tárbıeleý bolyp tabylatynyn eskerýimiz kerek. Uly Abaı da osyny meńzegen.

ıAǵnı balalardy tárbıeleý men oqytýda ǵasyrlyq tarıhı tamyry bar dástúrli qazaq halyq tárbıesiniń negizgi ıdeıalary men qundylyqtaryn qalpyna keltirip, keńinen paıdalanýymyz qajet.

Osy oraıda, Qazaqstandyq bilim berýde Abaı usynǵan «tolyq adam» tujyrymdamasyn negizge alyp, aǵartýshy aqynnyń bilim, ǵylym, adamgershilik tárbıe jaıyndaǵy rýhanı taǵylymyn tereń nasıhattaý arqyly ıntellektýaldy ult qalyptastyrý baǵytyn ustanǵanymyz jón.

«Tárbıe basy – til» deıdi qazaq halqy. Hakim Abaı jıyrma besinshi qara sózinde «Árbireýdiń tilin, ónerin bilgen kisi onymenen birdeılik daǵýasyna kiredi, asa arsyzdana jalynbaıdy» dep, til úırenýge shaqyrady.

Bul jaıynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev óz maqalasynda «Óskeleń urpaq, Abaı aıtqandaı, ǵylymdy tolyq ıgerse, óz tilin qurmettese ári shyn máninde polıglot bolsa, ultymyzǵa tek ıgilik ákeleri sózsiz» dep tujyrymdaıdy. Sondaı-aq aǵylshyn tilin úırenýge basymdyq berý kerektigin, biraq ana tilin bilýge asa qatty nazar aýdarý qajettigin aıtady.

Men álemniń ozyq 20 elinde (Japonııa, Ońtústik Koreıa, Germanııa, Frantsııa jáne t.b. elder) bastaýysh synyptarda, ıaǵnı, 1-6 synyptarda qansha til oqytylatynyn zerttedim. Sonda baıqaǵanym, osy elderdiń ishinde eki til 1-synyptan bastap – 2 elde, 2-synyptan bastap – 5 elde, 4 jáne 6-synyptardan bastap – 13 elde oqytylady eken. Birde-bir elde úsh til birdeı oqytylmaıdy. Al bizdiń elimizde biraz jyldardan beri birqatar mektepterde úsh til qatar oqytylyp keledi. Nátıjesi qandaı? Qazirgi ýaqytta qalalyq jerlerde qazaq balalary bir-birimen oryssha sóılesetin boldy.

Tipti qazaq mektepterinde oqyp, qazaq otbasynda tárbıelenetin balalardyń ózi orys tilinde sóılesedi.

Álemdik tájirıbede basqa tilderdi ana tili negizinde oqýdyń tıimdiligi ǵylymı túrde dáleldengen. Asa kórnekti pedagog K.D.Ýshınskıı men belgili psıholog L.S.Vygotskıı shetel tilin oqyp-úıretýdi bastamas buryn, bala óz ana tilin jetik bilý tıis ekenin ǵylymı túrde dáleldegen bolatyn.

Memleket basshysy tildiń mártebesin kóterý jaıyndaǵy bir suhbatynda «Qazaqtyń tili – qazaqtyń jany! Halqymyzdyń tarıhy da, taǵdyry da – tilinde. Mádenıeti men ádebıeti de, dili men dini de – tilinde.

V.Radlov aıtqandaı, qazaq tili – eń taza ári baı tildiń biri. Til ótken tarıhpen ǵana emes, búgin men bolashaqty baılanystyratyn qural. Menińshe, tildiń tuǵyry da, taǵdyry da besikten, otbasynan bastalady. Otbasynda ana tilinde sóılep ósken búldirshinniń tilge degen yqylasy tereń, qurmeti bıik bolady» deıdi.

Óz ana tiliniń ýyzyn qana iship, ony tereń meńgerip, sol tilde ulttyq tárbıe alǵan balanyń boıynda ulttyq patrıottyq sezim joǵary bolady dep oılaımyn.

Sózimdi qoryta kele aıtarym, ultymyzdyń órkendep, rýhanı tárbıe, sapaly bilim berý maqsatynda qasterli qundylyǵymyz – Abaı dúnıetanymyn tereń tanýymyz kerek. Abaı fılosofııasynyń ózegi – «Adam bol!» ıdeıasy. Adam bolý – bul oı-órisi, sana-sezimi, dúnıetanymy qalyptasqan tulǵa bolý. Adamdy kúshtep adam qyla almaısyń, ony zorlap oqytyp, jaqsy maman qyla almaısyń. Bilim-ǵylym da, óner de – bári de talappen, yntamen, jigermen keledi. «Aqyl, qaırat, júrekti birdeı usta, sonda tolyq bolasyń elden bólek», - deıdi Hakim Abaı.

Urpaq taǵdyry – bárimizge ortaq. Olaı bolsa, ulttyq rýhanı qasıeti mol, tárbıeli hám bilimdi tulǵa qalyptastyrýdaǵy eńbekterimiz tabysty bolǵaı!

- Asqarbek Qabykenuly áńgimeńizge rahmet. Keýdesinde sáýlesi barjandardyń júregine jetetindeı taǵylymdy oılar aıttyńyz.


Avtor Mahat Sadyq
Basty sózder: #Abai175, Bilim,
Joǵary qaraı