Aýa raıy
Astana 28 °S
Almaty 34 °S
valıýta baǵamy
USD 412.55
EUR 468.66
RUB 5.79
CNY 58.80

Senim men úmittiń úndeýi

2020 jyldyń 9 shilde 2020 14:41

NUR-SULTAN. QazAqparat - Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev keshe respýblıkalyq telearnalar arqyly elimizde qalyptasqan ahýalǵa baılanysty televızııalyq úndeý jasady.

Memleket basshysy qazir álemdegi pandemııaǵa baılanysty qalyptasqan jaǵdaıdyń óte kúrdeli ekendigin atap ótti. Álem boıynsha jáne Qazaqstanda koronavırýstyń taralýy báseńdemeı otyr. Keıbir elderde bul indet qaıtadan ýshyǵyp bara jatyr. Bul úndeýde Memleket basshysynyń aýzynan «Ár qazaq – meniń jalǵyzym» degen sóz estidik. «Bul indetti adamzat jýyq arada jeńe qoımas» degen aýyr sóz de aıtyldy. Málimetke súıensek, Úıinde naýqastanyp jatqandarǵa medıtsınalyq qyzmet kórsetetin 400 ámbebap mobıldi brıgada qurylypty. Shilde aıynyń sońyna deıin olardyń sany 3,5 myńǵa deıin artady dedi.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev: «Álem boıynsha osy vırýsty juqtyrǵandardyń sany shamamen 12 mıllıonǵa jetti, sonyń saldarynan 500 myńnan astam adam qaıtys boldy. Sol sebepti, birqatar elderde karantın tártibi qaıta kúsheıtilip, áýe, kólik qatynasy qaıtadan shekteldi. Ókinishke qaraı, bizdiń eldegi jaǵdaı da ońaı bolyp turǵan joq. Memlekettik komıssııanyń sheshimimen 5 shildeden bastap elimizde eki aptalyq merzimge karantın sharalary engizildi. Bul asa qajetti sheshim boldy. Jaǵdaıdyń turaqtalatyny sózsiz. Onyń alǵashqy belgileri de bar. Sondyqtan, aldaǵy eki apta bizdiń bolashaq qadamdarymyz úshin sheshýshi kezeń bolmaq. Barlyq azamattardy taǵy da karantın erejelerin qatań saqtaýǵa shaqyramyn. Іndetpen kúrestiń nátıjeli bolýy, eń aldymen, barsha jurttyń sanaly áreketi men jaýapkershiligine baılanysty», - dep atap ótti.
Bizdiń elimizdegi jaǵdaı qatty alańdatarlyq, tipti SOS dabylyn qaǵatyn deńgeıge jetti. Kún saıyn áleýmettik jelide qaıtys bolǵan azamattar týraly qazanama kóbeıdi. Qaıǵy arqalaǵan áýletter qatary artyp barady. Et jaqyn týystarynan aırylǵan otbasylarǵa kóńil aıtamyz dedi. Mine, osyndaı halyqtyń kóz jasyn bulaıtyndaı jaǵdaı qalyptasyp bara jatqanda Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyń televızııalyq Úndeýi arqyly indet boıynsha jáne onymen kúres jaǵdaıynyń qazirgi ahýalyn óz aýzynan aıtýy kóptegen jaıǵa qanyqtyrdy.

Halyqtyń densaýlyǵy – basty baılyq. Beıbit zamanda el-jurt qynadaı qyrylyp, qaıǵydan qan jutyp jatyr. Álemdik deńgeıde indet keń tarap otyr. Qazir azamattar ózimen ózi qaldy. Qıyndyqtarmen betpe-bet ushyrasyp, árkim óz bilgen áreketimen jan saqtaýǵa umtylyp jatyr. Osy rette Prezıdenttiń «Dárigerlerimiz buqaralyq aqparat quraldary arqyly azamattarǵa naqty, birizdi málimet berýi kerek. Dertti emdeýdiń neshe túrli joldaryn kórsetip, adamdardyń densaýlyǵyna qaýip tóndirýge bolmaıdy. Bundaı áreketterge tosqaýyl qoıý kerek. Qylmystyq kodekstiń 174-babyna sáıkes jalǵan aqparat taratqan adam jaýapqa tartylady. Quqyq qorǵaý organdary el ishindegi osyndaı jónsizdikke qatysty qatań sharalar qoldanatyn bolady. Sol sııaqty dári-dármektiń baǵasyn birneshe ese ósirip, qalyptasqan jaǵdaıdy óz maqsatyna paıdalanǵysy kelgen alypsatarlardy da quqyq qorǵaý organdary meniń tapsyrmama sáıkes jaýapqa tarta bastady. Qazir memlekettik organdar eldi mekenderdi qajetti dári dármekpen tolyq qamtamasyz etýde. Osyǵan oraı, tıisti qor jasaqtalǵan. Tósek oryndary da, medıtsınalyq qyzmet kórsetý isi de tolyǵymen qamtamasyz etiledi» degen sózderi dátke qýat bergendeı. El turǵyndaryna senim men úmittiń Úndeýi bolǵan ataly sóz eńsemizdi kóterdi. Senim kúsheıip, densaýlyǵymyzdy kúteıik.


Baqytjan Saǵyntaev, Almaty qalasynyń ákimi:

Birqatar dárihanalarda kezek kóbeıip, jurt arasynda dúrligý baıqaldy. Osy jáıtke túsinikteme bere ketsem deımin. Suranysqa ıe preparattarǵa degen qajettilikti turaqtandyrý úshin 1 shildeden bastap dárihanalarǵa 475 myń dana áleýmettik mańyzy bar preparattar, sonyń ishinde 260 myń paratsetamol, 98 myń aspırın, 35 myń ıngavırın, 22 myń azıtromıtsın, 15 myń kardıomagnıl jáne basqa da dári-dármekter tústi. Sondaı-aq dárihanalarǵa 30 myń termometr qoıyldy. Qoımalarda áleýmettik mańyzy bar 645 myń dári-dármek, sonyń ishinde 301 myń aspırın, 84 myń kardıomagnıl, 73 myń paratsetamol, 42 myń ıbýprofen, 26 myń amoksıklav jáne basqa da dári-dármekter bar. Kún saıyn qaladaǵy 105 dárihanaǵa dári-dármekter jóneltiledi. Biraq olar tez satylyp ketýde. Dese de, irkilis bolmaıdy. Shilde aıynyń sońyna deıin 1,2 mln. aspırın, 930 myń paratsetamol, ıbýprofenniń 350 myńy, ıngavırınniń 100 myń qaptamasy, 80 myń azıtromıtsın, 40 myń tamıflıý jáne basqa da áleýmettik mańyzy bar dáriler jetkiziledi. Qalanyń dári-dármek naryǵynda dúrbeleńge jol joq. Jaǵdaı baqylaýda. Quqyq qorǵaý organdary jumys istep jatyr. Alypsatarlar jazalanady.


Murat Baqtııaruly, senator:

Prezıdent óziniń búgingi úndeýinde Úkimettiń, ásirese Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń, jergilikti atqarýshy organdardyń indetke qarsy naqty is- sharalar jasamaǵandyǵy týraly ashyq aıtty. Tolyq qoldaımyn. Bul parlament qabyrǵasynda da aıtylǵan bolatyn. Tyńdaıtyn qulaq bolmady. Ókinishke qaraı, kóptegen otandastarymyz der kezinde naqty dárigerlik kómek alamaǵandyqtan, tıisti dári-dármekter jetpegendikten ómirden ozdy. Búkil bılik olardyń aldynda kinálimiz dep sanaımyn. Áli de bolsa on myńdaǵan adamdarǵa kómek qajet. Olar qatty qınalýda. Barlyq kúshimizdi solardyń ómirin saqtap qalýǵa jumsaıyq. Úkimet abattandyrýǵa , jol salýǵa, t. b. qatysty shyǵyndardy qysqartyp, onyń ornyna qajetti medıtsınalyq qural-jabdyqtardy satyp alýy kerek. Adam ómirinen qymbat eshnárse joq. Endigi kezekte bala-shaǵamyz ben óz densaýlyǵymyz úshin jaýapkershilik alatyn ýaqyt jetti. «Іndet joq» degen sózge senýge bolmaıdy. Onyń qanshalyqty qaýipti ekenin jan-tánimizben sezinip jatyrmyz.

Jabal Erǵalıev,
jazýshy-dramatýrg, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri,
Senatorlar Keńesiniń múshesi:

Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń televızııalyq úndeýin tyńdap, sol úndeýdiń mátinin de zer sala oqyp shyqtym.
Rasyn aıtqanda pandemııa údep, osy indetten qaza bolyp jatqandar da kún saıyn kóbeıip, el men jurtty úreı bılep, qazirgideı alań kúıge túsip otyrǵan jaǵdaıda Memleket basshysynyń bir aýyz sózi kerek edi. Óıtkeni osy indet jaıylǵaly el ishinde neshe túrli qaýesetter tarap, dúrbeleńge salynýshylyq boı ala bastady. Bul negizsiz de emes edi. Óıtkeni, dárihanalarda dári-dármek jetispeýshiligimen birge, keıbir dárilerdi ústeme baǵa qosyp satý sııaqty keleńsizdikter oryn alǵany da ras.
Tipti osy indetpen kúresip júrgen dárigerlerdiń ózderiniń de pandemııany ústi-ústine juqtyryp alyp jatqandyqtary da áli de bar.Jáne de sol dárigerler aýyrǵandarǵa kómek kórsetýge kelgende dármensiz bolyp qalýy, jedel járdemderdiń keshigýi, tipti keı jaǵdaıda kelmeýi de, aýrýhanalarda orynnyń bolmaýy sııaqty jaǵdaılardyń Qazaqstan boıynsha oryn alýy jaıly zar jylaǵan halyq áleýmettik jeli arqyly baıbalam salýǵa deıin shyǵyp ketti. Muny da Qasym-Jomart Toqaev «Osyndaı kúrdeli jaǵdaı kezinde el arasynda kóptegen jalǵan áńgimeler taraýda. Teris aqparat taratyp júrgen aram pıǵyldy adamdardyń áreketteri oryn alýda.
Ókinishke qaraı, keıbir azamattar jalǵan aqparatqa senetin boldy,-dep qoǵamda oryn alyp otyrǵan ahýaldy oryndy atap kórsetti.

Osy oraıda Prezıdent « Ashyǵyn aıtý kerek, densaýlyq saqtaý júıesi indetke toıtarys berýge daıyn bolǵan joq. Osy másele boıynsha biz tergeý júrgizemiz jáne bul jaǵdaıdan sabaq alamyz. Ákimderdiń jibergen qatelikterine tıisti baǵa beremiz»-dep halyqtyń dabylyna qulaq asyp otyrǵandyǵyn jáne eldegi ahýaldy óte jaqsy bilip otyrǵandyǵyn kórsetti. Jáne de ádilin alǵa tartty.Biz nege daıyn bolmadyq? Endi budan qandaı sabaq alamyz? Adam balasyn sát saıyn synaqqa salyp otyrǵan jáne áli de talaı qatań synaqtary bola túsetin jaǵdaıǵa daıyn bolý úshin ne isteımiz?.
Biz shynyn aıtqanda «bizde bári jaqsy» dep óz aýrýymyzdy ózimiz jasyrýǵa boı aldyryp, úırenip alǵandaımyz. Áıtpese uzaq jyldarda beri medıtsına salasynda júrgizilgen reformalardyń, bul salaǵa memleket tarapynan bólinip jatar qyrýar qarjynyń qaıtarymy qaıda? Halyq qazir osyny aıtady! Sondyqtan da endigi arada suraý osy turǵydan bolǵany da abzal.

Qazir álemdegi pandemııaǵa baılanysty qalyptasyp otyrǵan jaǵdaıdyń kúrdelene túsýi jáne de koronavırýstyń taralýy báseńdemeı otyrǵandyǵyn eskerip,Qazaqstan boıynsha. Memlekettik komıssııanyń sheshimimen 5 shildeden bastap eki aptaǵa karantın sharalary engizilýi osy indettiń betin qaıtarýdyń asa qajetti sheshimi boldy. Bul jaǵdaı jalǵyz bizdiń elde bolyp otyrǵan joq. Prezıdent birqatar elderde karantın tártibi qaıta kúsheıtilip, áýe, kólik qatynastary qaıtadan shektelgendigin alǵa tartyp otyr. Endeshe bizdiń elde de karantın sharalarynyń engizilýi oryndy boldy.
Bir aqıqat bar aıtatyn! Osy indetke qarsy kúreste bizdiń dárigerlerimiz ben túrli dárejedegi medıtsına qyzmetkerleri erlik tanytty áli de erlik jasaýda! Olarǵa Prezıdentimizdiń pármenimen ústeme aqy tólenýi de, Memlekettik marapattardyń berilýi de oryndy ári adamı turǵydan alǵanda da parasatty is boldy.

-Degenmen, «Ár qazaq – meniń jalǵyzym» degendeı, Ár azamatymyzdyń qazasy meniń júregime qatty batady. Mynaý alapat indet aramyzdan talaı asyldarymyzdy julyp áketýde.
Búginde qara jamylyp otyrǵan azamattardyń qaıǵylaryna ortaqtasyp, kóńil aıtamyn, - dep Prezıdenttiń ár azamattyń qazasyna oraı qabyrǵasy qaıysa kóńil aıtýy jáne de 13 shildeni – Ulttyq aza tutý kúni dep jarııalaýy kóńilden shyqty. Rasynda da, «bireýdiń kisisi ólse, qaraly ol» dep Abaı aıtqanyndaı árkimniń qazasy janyna aýyr tıetin baýyrmal da aǵaıynshyl qazaqtyń ár balasy úshin qaraly kúni aza tutylyp jatsa, kez-kelgen indettiń, sonyń ishinde osy koronavırýstyń asa qaýipti ekendigin taǵy da tereń uǵyndyra tuser edi. Jáne de osy 13 shilde kúnin jyl saıyn pandemııadan qaıtys bolǵandardy eske alý kúni dep belgilegen de jón bolar edi. Shal aqyn aıtqandaı «bizderge jala-qaza joq demeńiz» degen jaıdy jáne de álemde qaýipti de qaterli indetterdiń bar ekendigin, odan saqtana bilýdi eske salyp turatyn kún bolsa dep te oılaımyz.
« Biraq, bizdiń kúresimiz jalǵasa beredi.Bul indetti adamzat jýyq arada jeńe qoımas.Alaıda, ýaıym men qaıǵyǵa batyp, túrli qaýesetterge senip, eńsemizdi túsirýge taǵy da bolmaıdy»-, dep Prezıdenttiń osy aıtyp otyrǵanyna toqtaǵanymyz abzal. El tizgini ustap otyrǵan Qasym-Jomart Toqaev óziniń qalyń elin salmaqty da, sabyrly bolýǵa shaqyryp otyr.jáne de óz halqyn búkil kúsh jigerimizdi jınap, indetpen kúrese berýge shaqyryp otyr.
-Biz – talaı zobalań men synaqty bastan ótkergen, tarıhtyń talaı daýylyna boı bermegen halyqpyz.Batyr babalardyń jolyn jalǵaǵan búgingi urpaq ta qazirgi qıyndyqqa tótep beredi dep senemin.Bálkim, bul bizdiń birligimizdi baıqaý úshin berilgen synaq shyǵar,-dep Qasym-Jomart Toqaevtyń eldi jigerlendirip te, qanattandyryp ta, rýhtandyryp ta otyrǵandyǵy árqaısymyzǵa degen senimi dep qabyldadym.Endesh osy senimmen keler kúnderimizge de senimmen qaraıyq! Qazirgideı kúrdeli jaǵdaıda jalǵan sóılep, bolmaǵandy boldy dep qaýeset penúreı tarata bergenshe bir - birimizdi sabyrǵa shaqyryp, qaıaý kóńilimizdi ósire sóıleıtindeı jaqsylyqtar aıtaıyq!


Avtor Mahat Sadyq
Basty sózder: Qoǵam, Prezıdent tapsyrmalary ,
Joǵary qaraı