Aýa raıy
Astana -6 °S
Almaty 1 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

ShARYN – el týrızminiń temirqazyǵy

2020 jyldyń 30 qyrkúıek 2020 17:50

NUR-SULTAN. QazAqparat - Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev «Ulytaý 2019» halyqaralyq týrıstik forýmynda sóılegen sózinde elimizdiń týrızm salasyn ilgeriletýde osyǵan deıin de az is atqarylmaǵandyǵyn, endi elimizdiń osyndaı baǵa jetpes baı murasyn ózge jurtqa tanytýdyń jańasha joldaryn oılastyrýymyz qajettigin aıtqan bolatyn.

«Biz, qazaq halqy, uly tarıhı tulǵalardyń izbasar urpaǵy ekenimizdi eshqashan umytpaýymyz qajet. Ata-babalarymyzdyń rýhyn týrızmniń ozyq úlgileri arqyly dáripteýimiz kerek. Biz salalyq memlekettik baǵdarlama qabyldadyq. Ol tolyqqandy júzege asatyn bolsa, týrızmniń Іshki jalpy ónimdegi úlesi 8% jetedi. Syrttan keletin týrıster sany 9 mln al, ishki týrıster sany 8 mln adam bolady. Al týrızm salasynda jumyspen qamtylǵandar sanyn 650 myń adamǵa jetkizý kerek . Týrızm óte kúrdeli sala. Oǵan tıisti mamandar kerek. Sol sebepti biz týrızm mamandaryn daıyndaıtyn ýnıversıtet ashý qajet degen sheshim qabyldadyq», degen edi Prezıdent.

Sondaı-aq Memleket basshysy Qazaqstanda týrızmdi damytýdyń júıeli ári naqty sharalaryn qabyldaý qajettigin eskertken. Ol úshin Ulytaý aımaǵy mindetti túrde Qazaqstannyń týrıster tartý kartasynyń aldyńǵy qatarynda bolýy tıis. Buryn jobalanǵan «Ulytaý» ulttyq tabıǵı parkin qurý máselesin júzege asyrý kerek. Týrıster úshin arnaıy ortalyq ashylýy tıis. Týrızm ındýstrııasynan keletin salmaqty mýltıplıkatıvti serpindi eskere kele bizge Qazaqstannyń barlyq rekreatsııalyq aýmaqtarynda qonaqúıler men tamaqtaný oryndaryn salý isine barynsha kásipkerlerdi tartý kerektigin aıtqan.

Búgingi maqalamyzda Sharyn memlekettik ulttyq tabıǵı parki kesheni týraly aıtpaqpyz. Sharyn bıologııalyq ártúrliliktiń joǵary dárejesimen erekshelenedi, bul terrıtorııanyń Qazaqstan men Jońǵar shólderi arasyndaǵy shekaralyq ornalasýyna, Soltústik Tıan-Shan taýlarynyń áserine jáne basty sý joly - Sharyn ózeniniń bolýyna baılanysty.

«Sharyn» memlekettik ulttyq tabıǵı parki Sharyn aýmaǵynyń ekologııalyq, tarıhı-ǵylymı, estetıkalyq tabıǵat baılyǵyn qalpyna keltirý jáne saqtaý maqsatynda 2004 jyly uıymdastyrylǵan. Sharyn memlekettik tabıǵı parki ekologııalyq jáne ǵylymı mekeme mártebesine ıe. Respýblıkalyq mańyzy bar erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtar júıesine engizilgen jáne Qazaqstan Respýblıkasy Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi komıtetiniń qaraýynda. Qazirgi ýaqytta Sharyn tabıǵı parki 127 050 ga aýmaqty alyp jatyr. Sharyn Іle taý aralyq basseıninde, Almaty qalasynan 193 km jerde ornalasqan. Sharyn ózeni - Іleniń eń iri salasy, onyń uzyndyǵy 393 km. Kóbine Sharyn ózeni tereń tas shatqalmen aǵady. Siz sýǵa birneshe jerlerde, sonyń ishinde shaǵyn kanondarda ǵana túse alasyz. Shatqaldyń jaǵalaýlaryn torańǵy men qamys basyp ketken. Tómende soǵdy sheteni paıda bola bastaıdy.

Parktiń ákimshilik-sharýashylyqqa qatynasty aýmaǵy – Almaty oblysynyń Uıǵyr, Eńbekshiqazaq, Raıymbek aýdandarynda ornalasqan. Saıabaq kelesi bólikterden turady - Sharyn sheten orman saıajaıy, Sharyn kanony «Qamaldar alqaby», Úlken Bógeti taýlary, Qazaqstan Respýblıkasy Qorǵanys mınıstrliginiń polıgony, Qyzyl Qarasaı. Jaqyn eldi meken Shonjyǵa deıingi araqashyqtyq - 15 km.

Jol jelisi jaqsy damyǵan, halyqaralyq mańyzy bar Shonjy - Almaty tas joly barlyq ýchaskelerge aparady. Tasty joldar magıstraldan tikeleı obektilerge barady: Sheten ormanyna deıin tas joldan 15 km burylady, Sharyn kanonyna - tas joldan 30 km, Bóget taýlaryna - tas joldan 35 km, Qyzyl Qarasaı ýchaskesine burylady.

Negizgi qorǵalatyn nysandary mynalar:

1.Sharyn sheten toǵaıy – tabıǵat eskertkishi. Paleogen dáýirinen saqtalyp qalǵan Sharyn sheteni ósetin birden-bir oryn.

2.«Qamaldar alqaby» Sharyn shatqaly - landshaftty- paleontologııalyq tabıǵat eskertkishi. Munda negizgi qorǵalatyn nysan- relef túzý protsessin baıqaýǵa múmkindik beretin jartasty tabıǵat kórinisi

3.Úlken Buǵyty taýynyń shyǵys bóligi (Qyzyl kitapqa engen qaraquıryq mekeni)

Túrik fılology Mahmýd Qashǵarıdiń (HІ ǵ.) kýáligi boıynsha ózenniń ataýy - Sharyn - «sharýn» (shynar) sózinen shyǵady. Onyń ańǵarynda bul jerlerge tán emes sheten aǵashtary áli kúnge deıin ósip keledi, olardyń syrtqy túri men túri shynarǵa uqsaıdy.

Osy oraıda Sharyn memlekettik ulttyq tabıǵı parkin zerttep júrgen ǵalym maman men park qyzmetkerleri jáne elimizde týrızmdi damytý týraly qoǵam qaıratkerimen suhbattasqan edik.

QR Májilis depýtaty Shavhat Ótemisov:

-Týrızmniń ishki jalpy ónimdegi úlesi 1,6%. Onyń ishinde ishki týrızmniń úlesi 1%-dan az. Qazaqstannyń múmkindikterin paıdalana almaı otyrmyz. Bizde ishki týrızm – qymbat. Keıde shet elde demalǵan áldeqaıda arzanǵa shyǵady. Týrıstik ónim baǵasy sharyqtap tur. Básekelestikti damytý kerek. Usynys kóp bolsa, baǵa tómendeıdi. Qyzyǵýshylyq bolmasa, tabys kózi aınalmaıtynyn kompanııalar túsinýi kerek. Álemdik ekonomıkadaǵy asa jyldam damyp jatqan salanyń biri – týrızm. BUU, Dúnıejúzilik týrıstik uıymy jáne Halyqaralyq valıýta qory týrızmniń tabysy jylyna 3,5 trln AQSh dollaryna jetkenin aıtady. Bul álemdik jalpy ishki ónimniń (JІÓ) 10,9%-na, al ınvestıtsııalardyń 7%-na teń.Qazaqstanda jylyna 6,5 mln adam ishki týrızm qyzmetin paıdalansa, shetelge shyǵatyndar sany 9 mılıonnan asady.

Qazaqstanǵa keletin týrıster sany Ázerbaıjan, Grýzııa, Ózbekstanmen salystyrǵanda tómen. Kórsetiletin qyzmet halyqaralyq standarttar júıesine saı emes. Týrızmdi damytýǵa qarjy joq, aqsha bólinbeıdi deý qısynsyz. Yqylas joq. Qazaqtyń tarıhy, eshkimge uqsamaıtyn bolmysy, turmys-tirshiligi, salt-sanasy, dástúri qyzyqtyrady. Shetten kelgender ózge órkenıetti kórgileri keledi. Eýropa, Azııa elderin aıtpaǵanda, irgemizdegi Ózbekstan bu jaǵynan bizden oq boıy ozyq tur. San ǵasyrlyq tarıhy, qaıtalanbas shyǵystyq dara sáýleti bar Buqara, Samarqan, Qoqan men Hıýa sekildi kóne qalalaryn týrızm ortalyǵyna aınaldyra aldy. Kóne qalalar Saraıshyq, Aqyrtas, Otyrar tóbe men Túrkistan týrısterge qyzyqty.

Al, álemde áıgili AQSh-taǵy Úlken Kanon sekildi bizdiń Sharyn da tórtkúl dúnıeniń myńdaǵyn týrısteri izdegenin tabatyn, óte qyzǵylyqty tabıǵı meken.

«Sharyn» memlekettik ulttyq tabıǵı parkiniń dırektory Elnur Ahmetov:

-Sharyndaǵy eren aǵashynyń shyǵý tarıhy 3 mıllıon jyl buryn paıda bolǵan. Muz dáýirinen keıingi qalyptasyp sol kúıinde qalǵan. Bul jerde egý nemese basqa da jumystar júrgizilmeıdi. Tek qana óziniń ósý beıimdiligine baılanysty Sharyn ózeniniń boıynda ósip kele jatyr. Jalpy eren aǵashynyń qurylymyna kelsek. Eren aǵashy, jańǵaq aǵashy, emen aǵashy sol sııaqty aǵashtardyń tuqymyna uqsas óte qatty jáne butaqtary mort synǵysh bolyp keledi. Jalpy endi tarıhqa júginsek bul aǵash kezinde, Sharyn ózeni boıymen Іlege deıin ósken. Keıingi jyly 1937 – jyldary osy jerde jalpy kesý jumystary bolǵan. Sodan keıin kesip Іle ózeni arqyly aǵyzyp, aǵashtardy sol jerden kútip alyp, vagondarǵa salyp Reseıge jetkizip, sol jerde eń alǵashqy mosına degen myltyqtardyń qundaǵyn jasaǵan. Soǵan qaraǵanda bul aǵashtardyń naǵyz qatty, temirge uqsastyǵy bilinedi.

Tarıhty súıetin jandarǵa da Sharyn memlekettik ulttyq tabıǵı parkiniń mekeni óte qyzyq dep bilemiz, mysaly oǵan sebep Oırantóbe shaıqasy ótken oryn. Almatydan shyǵysqa qaraı «Qulja tas joly» dep atalatyn memlekettik mańyzǵa ıe jol sozylyp jatyr. Osy joldyń boıynda Kókpek atanǵan mekennen ótkennen keıin Toraıǵyr men Sógeti, Buǵyty taýlarynyń ortasyndaǵy jazyqta eki tóbeshik bar. Taý etegi bolǵan soń ary-beri ótken adam úshin olardyń esh ereksheligi joqtaı kórinýi múmkin. Biraq eki tóbeshiktiń syry jergilikti halyqtyń jadynda jaqsy saqtalǵan. Bul jerdi el «Oırantóbe» dep atap ketkeli biraz ýaqyt ótti. Ol ataý bekerden beker qoıylmasa kerek. Munda sonaý bir zamanda Raıymbek batyr bastaǵan qol jońǵarlarǵa qarsy soǵysyp, jeńiske jetken desedi. Solardyń biri – el aýzynda qalǵan ańyz. Ol boıynsha, Oırantóbede baǵzy zamanda qalmaq pen qazaq áskeri shaıqasqan. Kúshi teń eki ásker birin-biri ala almaǵandyqtan, shaıqas bir aıǵa sozylypty. Toqtaýsyz soǵystyń áserinen keń dala qanǵa boıalyp, urys alańy qaza bolǵan sarbazdardyń máıitine tolǵan eken. Osyny kórgen eki jaqtyń qolbasshylary marqumdardy kómýsiz qaldyrmaý úshin eki or qazdyryp, máıitterdi sonda jınaımyz degen kelisimge kelipti. Kún ótken saıyn ólgenderdiń sany artyp, úlken tómpeshikke aınalady. Sońynda soǵys aıaqtalyp, qazaqtar jeńiske jetip, jer ataýy sol kezden qalǵan eken.

«Sharyn» memlekettik ulttyq tabıǵı parkiniń memlekettik ınspektory Qazybek Qoıshybaev:

-Qoryǵymyzda ańdardy kóptep ósirip jatyrmyz. 14 jyldyń ishinde talaı jetistikke jettik. Park terrıtorııasynda sútqorektilerdiń 36 túri mekendeıdi. Tuıaqtylardyń mańyzdy otrıadtarynyń 4 túri bar: qaban, sibir eligi, sibir taý eshkisi, qaraquıryq. Eń qyzyq jyrtqysh ańdardyń 7 túri bar: qasqyr, túlki, qarsaq, dala kúzeni, aqqalaq, shubar kúzen, borsyq. Eń kóp kezdesetinder – kemirýshilerdiń 19 túri: kishkentaı qosaıaq, tarbaǵanshy, sary jáne qyzyl bet zorman, sur atjalman, emýran. Ushatyn tyshqandardyń 5 túri, qulaqty kirpi, kishkene aqtisti, qoıan – tolaı. Park terrıtorııasynda Qazaqstannyń qyzyl kitabyna engen ańdardyń eki túri bar. Ol qaraquıryq pen sabanshy.

«Sharyn» memlekettik ulttyq tabıǵı parki ǵylym bóliminiń basshysy Jiger Sartbaev:

-Sharyn ulttyq tabıǵı parkindegi florany túgendeý jáne gerbarı jıyntyqtaryn jasaý qolǵa alynǵan. Bul taqyryp boıynsha Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń bıologııa mamandary, botanık mamandary, ǵalymdary kelip, jyl saıyn fınologııalyq baqylaý jumystaryn júrgizip turady. Sharyn MUTP aýmaǵynda 92 tuqymdas 436 túrge jatatyn 1000 – ǵa jýyq joǵary satydaǵy tamyrly ósimdikter tirkelgen. Bul sandar aýmaqtyń floraǵa baı ekendigin kórsetedi. Belgili bir aýmaqtyń florasynyń biregeıligi men ereksheligi sırek kezdesetin jáne endemııalyq ósimdikterdiń bolýymen anyqtalady. «Sharyn» memlekettik ulttyq tabıǵı parkiniń aýmaǵynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Qyzyl kitabyna engizilgen 39 flora túri bar. Onyń ishinde: Vıtalııdiń aýlanýy (Aquilegia vitalii), Іle sekseýili (Arthrophytum iliense), Іle bóriqaraǵaıy (Berberis iliensis), Jońǵar shazneıasy (Chesneya dshungarica), Alatavııa shafrany (Crocus alatavicus), Soǵdy sheteni (Fraxinus sogdiana), sur terek (Populus pruinosa) jáne qyzǵaldaq.


ıÝNESKO-nyń «Adam jáne bıosfera» Halyqaralyq úılestirý keńesiniń 25 shilde 2018 jylǵy 30-y sessııasynyń sheshimimen Halyqaralyq bıosferalyq rezervattar jelisine «Sharyn memlekettik ulttyq tabıǵı parki» Respýblıkalyq memlekettik mekemesi endi. Álemdik deńgeıdegi osyndaı uıymnyń mártebesi Qazaqstan úshin óte mańyzdy. Óıtkeni bizdiń tabıǵı aýmaqtardyń qundylyǵy halyqaralyq mańyzǵa ıe bolyp, qarqyndy damý modeline aınalýǵa múmkindik alady.

Sharyn shatqaly jasy 12 mıllıon jylǵa jýyq shógindi taý jynystardan qalyptasqan tabıǵat eskertkishi. Sharyn shatqaly - Sharyn ózeni boıymen soltústik-shyǵystan ońtústik-batysqa 154 km sozylyp jatyr. Bul aımaqtyń relefi ártúrli. Jarqabaqtyń baǵanalary, baýraıy, jyralary 150-300 m jetedi. Jarqabaq túsi Amerıkadaǵy Úlken kanondarǵa qaraǵanda ashyq-qyzǵylt. Sharynda jer sharynda sırek kezdesetin, muzdaný kezeńinen ótken sheten aǵashy kezdesedi. Sırek kezdesetin soǵdıandyq túri 5 mln jyl buryn jer betinde keń taralǵan, al qazir qorǵalatyn aýmaq. Negizinen demalýshylar «Qorǵandar ańǵary», «Temirlik» t.b ataýmen qalǵan jerlerine barady.

Rasynda da, «Sharyn» memlekettik ulttyq tabıǵı parkiniń faýnasy baı jáne alýan túrli, degenmen áli de tolyq zerttelmegen. Sondyqtan, kóptegen jándikter toptarynyń túrler quramy áli tolyq belgisiz. Mamandardyń aıtýynsha, Sharyn MUTP-da, saıabaqtyń tabıǵı jaǵdaılarynyń ártúrliligine baılanysty jándikterdiń túrleri keminde 4000 myń bolýy kerek. Munda shóldiń barlyq túrleri, dala, shalǵynnyń ártúrli túrleri jáne ormannyń bıotoptary bar. Sharyn ózeni alqabyndaǵy relıkti toǵaılardyń (mysaly, ózenniń alqabyndaǵy ataqty sheten ormany) jáne ejelgi arıdtik taýlardyń bolýy parkke erekshe ózgeleshik syılaıdy.

Mudaı tabıǵattyń keremetin halyq danalyǵy aıtqandaı «jeti ret estigennen, bir ret kórgen jaqsy».


Avtor Mahat Sadyq
Basty sózder: Almaty oblysy, Týrızm, Ekologııa,
Joǵary qaraı