Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Táýelsizdik týraly 100 áńgime: Jahandyq beıbitshilik amanaty

2021 jyldyń 7 jeltoqsan 2021 10:17

NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna oraı «QazAqparat» HAA» AQ elektrondy nusqada «Táýelsizdik týraly 100 áńgime» kitabyn shyǵardy. Qazaq, orys jáne aǵylshyn tilindegi elektrondy kitap - 1991 jyldan bastap búgingi kúnge deıingi sońǵy úsh onjyldyqtaǵy Qazaqstan Táýelsizdiginiń jetistikterimen tikeleı nemese janama baılanysty biregeı oqıǵalar almanaǵy.

Spıkerlerdiń kópshiligi tarıhı oqıǵanyń kýágeri bola otyryp, ózderiniń jeke estelikteri men emotsııalarymen bólisedi, el damýynyń árbir naqty kezeńiniń buryn belgisiz bolǵan bólshekterin eske alady. Sonymen qatar, bul kitapta sońǵy 30 jyl ishindegi ekonomıkalyq, qoǵamdyq-saıası jáne mádenı protsesterdi taldaıtyn salalyq sarapshylardyń pikirleri keltirilgen. Áńgimelerde Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti-Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń saıasattaǵy beınesi erekshe oryn alady.

«QazAqparat» HAA oqyrmandar nazaryna osy kitaptan úzindiler jarııalaıdy.

Jahandyq beıbitshilik amanaty

Ádil AHMETOV

Memleket jáne qoǵam qaıratkeri, dıplomat

Geosaıasattaǵy qazaqstandyq jol búkil álemge belgili – bul beıbitshilik, birlik jáne kelisim ıdeıalaryn ustaný. Bul – biz táýelsizdik jyldary Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń kópvektorly baǵyty aıasynda salyp kele jatqan syrtqy saıasattaǵy áriptestik jáne tepe-teńdik qatynastardyń úlgisi. Bul – el ishinde de, búkil álemde de keńinen qoldaý taýyp otyrǵan baǵyt. Sondyqtan bizdiń respýblıkamyzdyń árbir ókili halyqaralyq arenada, sonyń ishinde ártúrli jahandyq uıymdarda tolerantty jáne ózara teń qarym-qatynastyń qazaqstandyq modelin ilgeriletýge jáne damytýǵa umtylady.

Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń depýtaty bolǵan kezimde men bes jyl boıy Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymynyń jumysyna EQYU-nyń is basyndaǵy tóraǵasynyń jeke ókili retinde belsene qatystym. Meniń tikeleı mindetterim musylmandarǵa qatysty kemsitýshilikke qarsy kúres jáne olardyń quqyqtaryn qamtamasyz etý boldy. Biz AQSh, Kanada, Anglııa, Frantsııa, Germanııa, Italııa, Ispanııa, Serbııada kóptegen taqyryptyq kezdesýler ótkizdik. Júrgizilgen jumys qorytyndylary boıynsha men jyl saıyn Venadaǵy EQYU Keńesine baıandama daıyndaıtynmyn.

Sonymen qatar, 2009 jyly ártúrli musylman uıymdarynyń ókilderimen ótkizilgen kóptegen pikirtalastardyń qorytyndylary boıynsha Helsınkı komıssııasyna baıandama daıyndaý asa mańyzdy mindet boldy. Bul ásirese Amerıka Qurama Shtattarynda jáne Batystyń basqa memleketterinde ótkir turǵan másele edi. 2001 jylǵy 11 qyrkúıektegi qaıǵyly oqıǵalardan keıin birqatar elderdegi qoǵam arasynda musylmandarǵa degen kózqarasy aıtarlyqtaı ózgergeni belgili. Keıbir óńirlerde ıslam áleminiń ókilderin – «terrorıster», «ekstremıster», «fýndamentalıster» sııaqty jáne t.b. aıyptaýlar taǵylǵan turaqty stereotıp qalyptasty. Biraq aqıqaty sol, musylmandar úshin qasıetti Quran kitabynda mundaı zorlyq-zombylyqqa úndeý atymen joq.

Tarıhı turǵydan alatyn bolsaq, musylmandar Kıeli kitapty, Іnjildi nemese Taýratty órtegen emes, al Quranǵa qatysty qara nıet áreketter jıi jasaldy – qasıetti kitapty órtedi, musylman meshitterine shabýyl jasalyp, ıslam dinin ustanǵandar soqqy jedi. Mine, osy tusta Amerıka bıligi úshin Qazaqstan men EQYU tarapynan daıyndalǵan mundaı baıandamalar kútpegen jaıt boldy dese de bolady. Biz olarǵa AQSh-tyń musylman uıymdary ótingen máselesiniń, suraqtarynyń bárin jetkizýge tyrystyq. Ondaı uıymdar, qysym kórip jatqan ıslam dini ókilderi bizge úlken senim artty. Bizdiń tarapymyzdan naqty qadamdardy kútti. Qazaqta muny «amanat» deıdi. Al biz osy amanatty arqalaı júrip, qoldan kelgenshe bárin atqardyq. Baıandama ózgerissiz, keńinen jarııa boldy. Baıandamanyń ertesinde men Helsınkı komıssııasynyń saıtyn tekserdim - adam quqyqtaryna qatysty biz aıtqan barlyq máseleler, kóterilgen problemalar, qoıylǵan suraqtar bireýi qalmaı sózbe-sóz jarııalanypty.

Mynandaı jaıt kópke onsha belgili emes bolýy múmkin: 2008 jylǵa deıin kez kelgen jas memleket sııaqty Qazaqstan da EQYU tarapynan jıi synǵa ushyrap kelgen edi. Bizdi kóbinese sóz, pikir, ar-ojdan bostandyǵy jetkilikti emes dep synaıtyn. Al shyndyǵynda, bundaı bostandyq qazaq arasynda atam zamannan beri bolǵan. Halqymyzdyń «Bas kespek bolsa da, til kespek joq» degen jaqsy maqaly bar. Qazaqstanda árbir azamat sóz bostandyǵyna quqyly, Konstıtýtsııa boıynsha barlyq zańdy quqyqtardy paıdalanady jáne ondaı quqyqtar BUU Adam quqyqtary jónindegi hartııasymen, halyqaralyq zańdarmen qorǵalǵan - bul daýsyz fakt.

Qazaqstan astanasynda meshittiń janynda sınagoga men shirkeý ornalasqan. Bundaı kórinisti bas qaladan ǵana emes, birqatar oblys ortalyqtarynan da baıqaýǵa bolady. Kóp ultty respýblıkamyzda 130 etnos ókilderi bir shańyraqtyń astynda tatý ómir keshýde. Osynyń bárin biz álemge kórsete aldyq. Sonyń ishinde Qazaqstannyń EQYU-ǵa tóraǵalyq etýi, bizdiń halyqaralyq arenadaǵy belsendi qımylymyz kúmándar men taptaýryn uǵymdardy eńserýge múmkindik berdi jáne memleket basqarýdyń qazaqstandyq modeli demokratııalyq, erkin jáne tıimdi dep tanylady.


Joǵary qaraı