Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

Táýelsizdiktiń 30 jylynda respýblıkalyq mańyzdaǵy joldardyń 12,5 myń shaqyrymy salyndy

2021 jyldyń 18 jeltoqsan 2021 10:08

NUR-SULTAN. QazAqparat - 1991 jyly Táýelsizdik alǵan kezde Qazaqstandaǵy jalpy paıdalanymdaǵy avtomobıl joldarynyń uzyndyǵy 83,1 myń shaqyrymdy quraǵan bolatyn, onyń ishinde respýblıkalyq jeli - 20,2 myń shaqyrym, al jergilikti jeli – 62,9 myń shaqyrym. Búginde bul kórsetkishter ósti.

Elimizde jalpy paıdalanymdaǵy joldardyń uzyndyǵy 96 myń shaqyrymdy qurap otyr, respýblıkalyq mańyzy bar joldar – 25 myń shaqyrym jáne jergilikti mańyzy bar joldar – 71 myń shaqyrym. Táýelsizdiktiń 30 jylynda respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldarynyń 12,5 myń shaqyrymǵa jýyǵy salynyp, rekonstrýktsııalanǵan. Jergilikti jelige keler bolsaq, 3 myń shaqyrym jol salyndy jáne qaıta jańartyldy. Sondaı-aq, oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar 27 myń shaqyrym jol jóndelgen.

«Sala osydan 20 jyl buryn, Tuńǵysh Prezıdent Nursultan Nazarbaev 2001 jyldy «joldar jyly» dep jarııalaǵan kezde erekshe serpinmen damı bastady. Jol salasyn qarjylandyrý kólemi aıtarlyqtaı artty, biz halyqaralyq qarjy ınstıtýttarymen, atap aıtqanda, Azııa damý bankimen, Eýropa Qaıta Qurý jáne Damý bankimen, Islam damý bankimen, Halyqaralyq Qaıta Qurý jáne damý bankimen yntymaqtasa bastadyq. Tıisinshe, jol jumystarynyń kólemi de edáýir ulǵaıdy», - delingen QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi málimetinde.

Dál sol jyly Prezıdenttiń Jarlyǵymen respýblıkanyń avtojol salasyn damytýdyń 2001-2005 jyldarǵa arnalǵan alǵashqy memlekettik baǵdarlamasy bekitilgen bolatyn.

Eń aýqymdy joba – jalpy uzyndyǵy 8400 shaqyrym bolatyn «Batys Eýropa-Batys Qytaı» halyqaralyq tranzıttik dálizin rekonstrýktsııalaý. Qazaqstan aýmaǵy arqyly 2747 shaqyrymy ótedi. Dáliz – Ortalyq Azııa elderiniń Eýropamen kólik baılanysyn qamtamasyz etýdiń eń qysqa joly. Atalǵan dálizdiń qazirgi balama dálizdermen salystyrǵandaǵy negizgi artyqshylyǵy – joldy eńserýge ketetin ýaqytynda.

Joba negizgi úsh baǵyt boıynsha júk tasymaldaýdy qamtamasyz etti: Qytaı – Qazaqstan (25%), Qytaı – Ortalyq Azııa (35%), Qytaı – Qazaqstan – Reseı – Batys Eýropa (40%)

«Batys Eýropa – Batys Qytaı» jobasyn iske asyrý tutastaı alǵanda Qazaqstandaǵy, sondaı-aq jekelegen óńirlerdegi áleýmettik-ekonomıkalyq ahýalyn jaqsartqany sózsiz. Óıtkeni dáliz respýblıkanyń halyq tyǵyz ornalasqan bes óńiriniń: Aqtóbe, Qyzylorda, Túrkistan, Jambyl jáne Almaty oblystarynyń aýmaǵy arqyly ótedi. Bul óńirlerde 7,9 mln adam nemese Qazaqstan halqynyń jartysyna jýyǵy turady.

Jobany iske asyrý nátıjesinde 1384 shaqyrym avtojol I sanatqa jáne 1363 shaqyrym avtojol II sanatqa aýystyryldy. 121 eldi mekenmen senimdi kólik qatynasy qamtamasyz etildi, 24 iri eldi mekendi aınalyp ótý joldary jáne uzyndyǵy 421 shaqyrym bolatyn 2 asý salyndy.

Osylaısha, jobany iske asyrýdan túsetin ortasha jyldyq ekonomıkalyq tıimdiligi júk tasymaldary men tranzıt kólemderin 2,5 esege ulǵaıtý jáne jol júrý ýaqytyn 2 esege qysqartý esebinen 190 mlrd teńgeden asady. Budan bólek, jobanyń arqasynda halyqaralyq saýda-sattyq jandanyp, halyqaralyq qarjy ári saýda baılanysy nyǵaıtyldy.

Taǵy bir mańyzdy joba – Táýelsiz Qazaqstan tarıhyndaǵy alǵashqy, uzyndyǵy 224 km bolatyn alty jolaqty «Nur-Sultan-ýchınsk» kúre jolynyń qurylysy. Munda 2013 jyly alǵash ret jol júrý aqysyn alý júıesi engizildi, sodan beri kólik tarıfteri ózgergen joq.

Infraqurylymdy damytýdyń 2015-2019 jyldarǵa arnalǵan «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý kezeńinde respýblıkalyq jeli boıynsha 3 myń shaqyrym jol salynyp, rekonstrýktsııalandy jáne 10 myń shaqyrymǵa jýyq jol jóndeldi. Sonymen birge, jergilikti mańyzy bar 15 myń shaqyrym jol jóndeldi. Bul óńirlerdiń utqyrlyǵyn jaqsartýǵa múmkindik berdi jáne olardyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna oń áser etti.

«Nur-Sultan-Qostanaı-Chelıabi», «Omby-Pavlodar», «Almaty-Taldyqorǵan», «Nur-Sultan-Temirtaý», «Beıneý-Aqtaý», «ýchınsk-Kókshetaý-Petropavl», «Taskesken-Baqty» sııaqty birqatar aýqymdy jobalar, sondaı-aq, Ertis ózeni arqyly ótetin Ortalyq Azııadaǵy eń uzyn kópir ótkeliniń qurylysy aıaqtaldy.

Bes jyl ishinde I jáne II-tehnıkalyq kategorııalar parametrleri boıynsha avtojoldardyń úlesi 34 paıyzǵa deıin ulǵaıtyldy, respýblıkalyq joldardyń 88 paıyzy jáne jergilikti joldardyń 71 paıyzy normatıvtik jaǵdaıǵa keltirildi.


Joǵary qaraı