Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Túrkistanda Qazaqstan men Ózbekstan aımaqaralyq yntymaqtastyǵynyń III forýmy ótti

2021 jyldyń 26 qarasha 2021 15:26

NUR-SULTAN. QazAqparat - Búgin Túrkistan qalasynda QR Premer-Mınıstri Asqar Mamın ÓR Premer-Mınıstri Abdýlla Arıpovpen kelissóz júrgizip, Qazaqstan men Ózbekstannyń aımaqaralyq yntymaqtastyǵynyń III forýmyna qatysty, dep habarlaıdy QazAqparat Rrimeminister.kz-ke silteme jasap.

Saýda-ekonomıkalyq, ınvestıtsııalyq, aýyl sharýashylyǵy, tranzıttik-kólik, sý-energetıka salalaryndaǵy, ónerkásiptik kooperatsııadaǵy, týrızmdegi jáne basqa da salalardaǵy ekijaqty yntymaqtastyqty damytýdyń ózekti máseleleri talqylandy. Qazaqstan men Ózbekstanǵa Ortalyq Azııadaǵy barlyq óńirlik saýdanyń 70%-ǵa jýyǵy tıesili. 2021 jyldyń 9 aıynda ekijaqty taýar aınalymy $2,9 mlrd asty, bul 2020 jyldyń sáıkes kezeńiniń kórsetkishinen 28,5%-ǵa joǵary. Osy jyldyń qorytyndysy boıynsha Ózbekstan Qazaqstannyń eń iri saýda seriktesteriniń bestigine kirýi múmkin. Ózara saýda kólemin 2022 jyly $5 mlrd deıin jáne 5 jyl ishinde $10 mlrd deıin jetkizý mindeti qoıyldy. Eki eldiń shekarasynda «Ortalyq Azııa» halyqaralyq saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyq ortalyǵyn qurý jobasyn iske asyrý boıynsha jumys júrgizilýde.

QR Premer-Mınıstri ónerkásiptik kooperatsııa salasyndaǵy Qazaqstan-Ózbekstan yntymaqtastyǵynyń joǵary serpinin atap ótti. «Hyundai Auto Asia» birlesken kásiporny tıimdi jumys istep tur. «Astana-Motors» kompanııasy Djızak qalasynda Hyundai avtomobılderin shyǵaratyn zaýyt salý máselesin pysyqtaýda. Qostanaı qalasynda «SaryarqaAvtoÓnerkásip» JShS «UZAuto Motors» AQ-men birlesip Chevrolet avtomobılderiniń, «MAN Auto – Uzbekistan» AQ-men MAN júk avtomobılderiniń óndirisin jolǵa qoıdy. Bıylǵy jyldyń qarasha aıynda Qostanaı qalasynda «AgromashHoldıngKZ» AQ lokalızatsııalaý ortalyǵynda aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn óndirý boıynsha «Nurafshon» birlesken kásiporny quryldy. Jeńil ónerkásiptegi kooperatsııanyń sátti mysaly «Alliance» birlesken kásipornynda jáne «Turkestan Textile» tigin fabrıkasynda toqyma óndirisin iske qosý boldy. «Mashına jasaý, qurylys ındýstrııasy jáne farmatsevtıka ónerkásibi salalaryndaǵy jańa birlesken jobalar úshin basqa da áleýetti ósý núkteleri bar», — dedi A. Mamın.
QR Úkimetiniń basshysy Qazaqstannyń Ózbekstanmen tranzıttik-kólik salasyndaǵy ózara is-qımylynyń joǵary deńgeıin atap ótti — temir jol ınfraqurylymyn damytý, avtomobıl ótkizý pýnktterin jańǵyrtý boıynsha birlesken iri jobalardy iske asyrý jumystary júrgizilýde, júk tasymaldaý úshin qolaıly tarıftik saıasat qalyptastyryldy. Osy jyldyń 10 aıynda QR men ÓR arasyndaǵy temir jol tasymalynyń kólemi 20,5 mln tonnany qurady.
Qazaqstan Premer-Mınıstri eki eldiń qorshaǵan ortany qorǵaý, sý jáne orman sharýashylyǵy salasyndaǵy yntymaqtastyǵynyń mańyzdylyǵyn atap ótti. Birlesken kúsh-jigermen vegetatsııalyq kezeńde Toqtaǵul jáne Qaıraqum sý qoımalarynan qosymsha sý aǵyzý qamtamasyz etildi, bul QR jáne ÓR aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerdiń qajettilikterin qamtamasyz etti. Aral teńiziniń ózekti ekologııalyq problemalaryn sheshý, búkil Aral óńiriniń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyn qoldaý boıynsha birlesken jobalar iske asyrylýda. «Aral teńiziniń qurǵaǵan túbine sekseýil kóshetterin otyrǵyzý boıynsha kúsh-jigerimizdi biriktirýdi usynamyz», — dedi A. Mamın.
A. Mamın men A. Arıpov ekijaqty yntymaqtastyq jónindegi birlesken úkimetaralyq komıssııanyń otyrysyn ótkizdi jáne «Transshekaralyq yntymaqtastyq ósýdiń jańa núktesi retinde» taqyrybynda QR men ÓR óńiraralyq yntymaqtastyǵynyń III Forýmyna qatysty, oǵan 200-den astam adam – memlekettik organdardyń, óńirlerdiń basshylary, sondaı-aq eki eldiń isker toptarynyń ókilderi qatysty. QR saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Baqyt Sultanov, ÓR ınvestıtsııalar jáne syrtqy saýda mınıstriniń orynbasary Badrıddın Abıdov, Túrkistan oblysynyń ákimi Ómirzaq Shókeev, Mańǵystaý oblysynyń ákimi Nurlan Noǵaev, Aqtóbe oblysynyń ákimi Ońdasyn Orazalın, Qaraqalpaqstan mınıstrler keńesiniń tóraǵasy Kahraman Sarıev, Jızaq oblysynyń hokımi Ergash Salıev, Tashkent oblysynyń hokımi Zoır Mırzaev jáne t. b. baıandama jasady.
Forým aıasynda mashına jasaý, AÓK, qurylys materıaldaryn, elektr tehnıkalyq ónimderin, medıtsınalyq maqsattaǵy buıymdardy óndirý, ınfraqurylymdy damytý jáne basqa salalarda jalpy somasy $611,3 mln quraıtyn 54 ınvestıtsııalyq jáne kommertsııalyq kelisimshartqa qol qoıyldy.
Túrkistan qalasyna sapary barysynda eki eldiń Úkimet basshylary Nazarbaev zııatkerlik mektebiniń ashylý rásimine qatysty, Q. A. ıAssaýı kesenesine, «Uly Dala Eli» ortalyǵyna, «Kerýen-Saraı» týrıstik keshenine jáne basqa da nysandarǵa bardy.




Joǵary qaraı