Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Ulttyq keńes músheleri Jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý tujyrymdamasynyń jobasymen tanysty

2021 jyldyń 17 tamyz 2021 22:04

NUR-SULTAN. QazAqparat - Búgin Ulttyq qoǵamdyq senim keńesi múshelerimen kezdesý barysynda Ulttyq ekonomıka vıtse-mınıstri Azamat Ámrın Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytýdyń 2025 jylǵa deıingi jańa tujyrymdamasynyń jobasyn tanystyrdy, dep habarlaıdy QazAqparat mınıtrliktiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Іs-sharaǵa sarapshylar, azamattyq qoǵam jáne ákimdikter ókilderi qatysty.

Tujyrymdamanyń negizgi erejelerin, jergilikti ózin-ózi basqarýdy odan arǵy damytýǵa kedergi keltiretin túıindi problemalardy sheshý jónindegi sharalar, sondaı-aq azamattardyń jergilikti jerdegi atqarýshy bılik organdaryna senim deńgeıin arttyrýdyń jańa ádisteri talqylandy.

Tujyrymdama jobasy Memleket basshysynyń 2020 jylǵy 1 qyrkúıektegi «Jańa jaǵdaıdaǵy Qazaqstan: is-qımyl kezeńi» atty Joldaýy barysynda jarııalanǵan tapsyrmalardy oryndaý maqsatynda ázirlengen.

«Jańartylǵan tujyrymdamada jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytýdyń jańa modeli engizilgen, ol sheshimder qabyldaý protsesine azamattardyń qatysýy men rólin keńeıtýge, jergilikti ózin-ózi basqarý organdaryn saılaýǵa, uıymdyq, ekonomıkalyq jáne qarjylyq máselelerdi sheshýdegi aýyl ákimdikteriniń derbestigin, turǵyndar aldyndaǵy ashyqtyǵy men eseptiligin, memlekettik organdar men jergilikti ózin-ózi basqarý qyzmetiniń arajigin ajyratýǵa baǵyttalǵan», - dedi Ulttyq ekonomıka vıtse-mınıstri Azamat Ámrın.

Tujyrymdama jobasy sheńberindegi negizgi reformalardyń biri - aýdandyq mańyzy bar qalalar, aýyldar, kentter, aýyldyq okrýgter ákimderin tikeleı saılaýdy engizý.

«Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy saılaý týraly» jáne «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine saılaý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııalyq zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly tıisti Zańdar 2021 jylǵy 24 mamyrda qabyldandy.

25 maýsymda oblystyq mańyzy bar qalalar, aýyldar, kentter, aýyldyq okrýgter ákimderiniń birinshi tikeleı saılaýy jarııalandy. Saılaý 25 shildede ótti.

Saılaý nátıjesinde 730 ákim saılandy (barlyǵy 2 345), olardyń ókilettik merzimi 2021 jyly aıaqtaldy. Saılaý kezeń-kezeńimen, olardyń ókilettikteriniń aıaqtalý merzimine sáıkes 2025 jyldyń birinshi jartysyna deıin júzege asyrylady.

Bul rette 2024 jyldan bastap oblystardaǵy aýdan men aýdan ákimderiniń tikeleı saılaýy engiziledi.

Taǵy bir JÓB tujyrymdamasyndaǵy mańyzdy jáıt, «Qazaqstandaǵy jergilikti ózin-ózi basqarý týraly» jańa zańdy ázirleý. Onda jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynyń qurylymy, qalyptastyrý tártibi jáne ókilettikteri aıqyndalatyn bolady. Bul jergilikti ózin-ózi basqarýdyń pármendi júıesin ortalyqsyzdandyrý men qurýǵa, basqarý deńgeıleri arasyndaǵy fýnktsııalar men ókilettikterdiń qaıtalanýyn qaıta bólýge jáne boldyrmaýǵa múmkindik beredi.

Sarapshylar, óz kezeginde, jergilikti ózin-ózi basqarý týraly jańa zań jobasyn ázirleýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti. Ol saıası reformalardy sapaly iske asyrýǵa múmkindik berip, qoǵamdy demokratııalandyrý men azamattardy jergilikti deńgeıdegi sheshim qabyldaý protsesine keńinen qatystyrýǵa oń áser etedi.

Jalpy, tujyrymdamada turǵyndardyń mańyzdy sheshimderdi qabyldaýǵa belsendi túrde qatysýy baǵamdalǵan. Máselen, eldimekenderdiń mártebesin, ataýyn jáne shekarasyn ózgertý, jergilikti qoǵamdastyqtyń basym mindetterin aıqyndaý máseleleri.

Sonymen qatar aýyldyq ókildi organ – keńes qurylady. Keńes tóraǵasy men onyń músheleri jergilikti turǵyndardyń jıyny arqyly 3 jylǵa saılanady.

Keńes jergilikti qoǵamdastyqty damytý jospary men bıýdjetti bekitip, onyń oryndalýyn baqylaıdy, aýyldyq deńgeıde salyq mólsherlemeleriniń mólsherin, sondaı-aq aýyldy abattandyrý máselesin retteıdi.

Osymen birge, 2022 jyldan bastap aýyl deńgeıine salyqtar men tólemderdiń qosymsha tórt túri beriledi. Bular biryńǵaı jer salyǵy, jer ýchaskesin paıdalanǵany úshin tólem, olardy satýdan túsetin túsimder jáne olardy jaldaý quqyǵyn satqany úshin tólem. 2024 jyly taǵy da birqatar salyqtar men tólemder beriledi.

Atap aıtqanda, shaǵyn jáne orta bıznesten túsetin korporatıvtik tabys salyǵyn oblys, aýdan jáne aýyl arasynda bólinedi. Fıskaldyq ortalyqsyzdandyrý boljamy boıynsha 2025 jyly aýyldyq okrýg bıýdjetiniń ózin-ózi qamtamasyz etýi 35%-ke deıin ulǵaıtylady.

Tujyrymdama jergilikti bıýdjet shyǵystaryn utymdy bólýdi arttyrýǵa jáne kommýnaldyq menshik nysandaryn tıimdi paıdalanýǵa baǵyttalǵan sharalardan turady.

Osylaısha, tirkelmegen kommýnaldyq menshik nysandaryn túgendeý men esepke qoıý ońaılatylǵan tártippen júrgiziletin bolady. Aýyldyq okrýg ákimi «Keńespen» birlesip, jergilikti ózin-ózi basqarýdyń kommýnaldyq menshigine berýge jatatyn múlik túrlerin aıqyndaıdy. Aýyldarda áleýmettik nysandardy jobalaýǵa arnalǵan shyǵystardy tómendetý úshin úlgilik jobalaý-smetalyq qujattama ázirlenetin bolady.

Josparlanǵan sharalardy iske asyrý «Halyq únine qulaq asatyn memleket» saıasatyna sáıkes keletin jáne azamattardyń múddelerin sapaly iske asyrýǵa baǵyttalǵan jergilikti ózin-ózi basqarýdyń jańa modelin qalyptastyrýǵa múmkindik beredi.


Joǵary qaraı