Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Úı órtengende kishkentaı aerozoldiń ózi úlken qaýip týdyrady – órt sóndirýshimen suhbat

2021 jyldyń 18 qazan 2021 13:02

PETROPAVL. QazAqparat – 19 qazan – Qutqarýshylar kúni. Kúndelikti qyzmetterinde ólimmen betpe-bet kelip, basqalardyń ómirin qutqarý úshin óz basyn qaterge tigetin osy bir mamandyq ıeleri qandaı da qurmetke laıyq.

Mereke qarsańynda QazAqparat tilshisi Petropavldaǵy № 1 mamandandyrylǵan órt sóndirý bóliminiń órt sóndirý kólikterin júrgizýden aǵa nusqaýshy Murat Júnisovpen suhbattasqan edi.

Bul mamandyqqa qalaı keldińiz, órt sóndirýshi bolǵanyńyzǵa ókingen kezińiz bar ma?

Bul salaǵa 2004 jyly keldim. Shynymdy aıtaıyn, órt sóndirýshi bolsam eken dep armandaǵan emespin. Taǵdyr shyǵar. Ornalastym, birden kirisip kettim, kóńilimnen shyqty. Qazir ózimdi basqa qyzmette elestete almaımyn. Iıa, qıyn mamandyq. Janymyzdy shúberekke túıip júremiz. Alaıda esh ýaqytta ókingen emespin. Adamdarǵa kómektesý, olardy qutqarý keremet emes pe?! Al atqarǵan jumysyń úshin eldiń ystyq yqylasyna bólenip, alǵys alyp jatsań onyń ózi bir baqyt.

Eń birinshi shaqyrtýǵa barǵanyńyz esińizde me?

Árıne esimde. Qalanyń shetkeri jaǵynda jeke turǵyn úı órtendi. Meniń basqarýymda «ZIL» kóligi boldy. Ekinshi kezekpen bardyq. Alǵash ret órt bolyp jatqan jerge kelip, áriptesterimniń qyzyl jalynmen arpalasý sátin kórip, olarǵa degen qurmetim eselendi. Sol kezde eńbek etken jigitter maǵan kóp kómektesti, nusqap, kórsetip otyrdy.

Órt sóndirýshi – qaýip-qaterge toly mamandyq. Batyldyqty talap etedi, degenmen qatty qoryqqan kezińiz boldy ma?

Bıyl osy salada eńbek etip júrgenime 17 jyl. Ár shaqyrtýǵa shyqqan saıyn qaýiptenesiń, óıtkeni órt – tilsiz jaý, túrli jaǵdaı bolýy múmkin. Jalpy kez-kelgen adamda qorqynysh sezimi bolady, ol qalypty jaǵdaı. Al «ólgen jerim osy shyǵar» dep qatty qoryqqan kezim eki-úsh ret boldy. Bir joly jabyq turǵan garajda avtobýs órtendi. Nysannyń ishi kók tútin boldy. Órt sóndirýshi jigitter qorǵanysh apparatyn kıedi, al men júrgizýshimin. Sol joly tútinge tunshyǵyp, qatty qınaldym. Taǵy birde úı órtendi. Júrgizýshilerdiń fýnktsıonaldyq mindeti – mashınany basqa kólikterge kedergi jasamaıtyndaı durys qoıý. Barǵan kezde jel qaı jaqtan soǵyp tur, sonyń bárin eskerýimiz kerek. Sol órtte jeldiń baǵyty kúrt ózgerip, jalyn men tútin meniń mashınama qaraı aýysty. Sonda qatty qoryqqanym esimde. Qazir bárine úırendik. Opyq jemeý úshin ár qadamdy abaılap basý qajet. Áreket etpes buryn búkil táýekeldi jedel túrde oı eleginen ótkizesiń.




Qandaı órtti sóndirgen qıyn?

Benzın, gaz sııaqty jarylǵysh zattary bar nysandardy sóndirý qıyn. Ol mindetti túrde gaz ballony bolmaýy da múmkin, máselen turǵyn úılerde túrli aerozoldar, qatty qyzǵannan jarylyp, qaýip týdyrady. Kóp qabatty turǵyn úıde órt shyqsa, oǵan jyldam jetý qııamet-qaıym. Kóshelerde keı júrgizýshiler jol bermese, aýlada turǵyndardyń kólikterin qoıyp tastaǵannan órt shyqqan jerge jete almaı qınalamyz. Bizdiń jumysta mınýt emes, ár sekýnd qymbat. Qazir men satysy bar kólikpen júremin. Joǵary qabattaǵy adamdardy qutqarý úshin keıde mashınany qoıý múmkin bolmaı jatady. Mundaıda kómekke polıtseıler keledi.

Bir táýlikte neshe ret órt sóndirýge shyǵasyzdar orta eseppen?

Keıde kezekshilikte 4-5 órtti sóndirýge shyǵatyn kezderimiz bolady. Keıde úshinshi shaqyrysty bir órttiń ózi jetip bolady. Úlken órtter bolsa úıde demalyp jatqan qyzmetkerlerdiń barlyǵy shaqyrylady. Órt kóp jaǵdaıda otty abaısyz qoldanýdan, tehnıka qaýipsizdigin saqtamaýdan shyǵady. Bizdiń eń basty mindetimiz órttiń aldyn alý, onymen kúreste tájirıbemizdi shyńdaý.

Zeınet demalysyna shyqqan órt sóndirýshige órt sóndirý kóliginen sý quıatynyn bilemiz. Bul qaıdan shyqqan, neni bildiredi? Órt sóndirýshilerdiń óz arasynda taǵy qandaı salt-joralary bar?

Iıa, zeınet demalysyna shyqqan órt sóndirýshiniń ústine saltanatty túrde órt sóndirý kóliginen sý quıady. Sondaı-aq mashınalardyń sırenasyn qosyp qurmetpen shyǵaryp salamyz. Al jańa kelgen jas mamandy ústine oqystan shelekpen nemese kólikten sýyq sý quıyp ujymǵa qabyldaımyz. Osylaısha onyń stresti jaǵdaıda, keıde ústi malmandaı sý bolyp jumys isteıtinin bildiremiz. Negizi órt sóndirýshiler arasynda túrli joralar kóp. Máselen, órt sóndirý kóligine áıel adamdy mingizbeıdi. Kezekshilikke jańa kıim kıip nemese taza aıaq kıimmen túsýge bolmaıdy. Sol kúni kóp órt bolady degen senim bar. Órt sóndirip kelgennen keıin birden basty jýýǵa bolmaıdy. Sol sııaqty kezekshilikte órt sóndirý kóligin, kaskany jýmaýǵa, jarqyldaýyqty súrtpeýge tyrysamyz. Qıyn órt bolady degen senim bar.

Otbasyńyz jaıynda aıtyp berseńiz. Balalaryńyz sizdiń jolyńyzdy qýyp, órt sóndirýshi bolamyn dese qarsy bolmaısyz ba?

Zaıybymnyń negizgi mamandyǵy – muǵalimdik, biraq qazir qyzmet kórsetý salasynda eńbek etedi. Ulym, qyzym bar. Olardyń ekeýi de meniń jolymdy qýǵan joq. Biraq baramyz dese – qarsy bolmas edim. Óıtkeni órt sóndirýshi – abyroıly, naǵyz elge kerek mamandyq. Qyzym agrarlyq salany tańdady, ulym áli ýnıversıtette oqyp jatyr.

Rahmet!








Joǵary qaraı