Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Jambyl oblysynda azyq-túlik baǵasy turaqty baqylaýda

2021 jyldyń 4 mamyr 2021 18:05

TARAZ. QazAqparat - Búgingi tańda elimizde azyq-túlik óndirisin ulǵaıtý jáne onyń qaýipsizdigi men qoljetimdiligin qamtamasyz etý ózekti másele. Al naryqtyq ekonomıkanyń qarqyn alǵan kezinde asy­raýshy salany damytý arqyly halyqtyń ál-aý­qatyn kóterý de - kún tár­tibindegi turaqty máselelerdiń birine aınalǵany zańdylyq.

Osyǵan oraı, ótken jyly oblys ákimi Berdibek Saparbaev óńirdegi kásipkerlermen kezdesý ótkizip, azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlaryna baǵanyń negizsiz ósýine jol bermeýdiń birqatar keshendi sharalar baǵytyn belgilep bergen bolatyn.

Bul rette elimizde teńdesi joq, arnaıy áleýmettik dúkender jelisin qurýdy «Taraz» ÁKK» AQ men aýdan ákimderine tapsyrdy.

Osy tapsyrma aıasynda búgingi kúni oblysta jalpy 26 áleýmettik dúkender men sóreler óz jumystaryn bastap ketti. Onyń 15-i Taraz qalasynda, qalǵan 11 dúken aýdan ortalyqtarynda ornalasty.





Áleýmettik dúkender muqtaj otbasylardyń turǵylyqty jerine baılanysty ornatyldy jáne olarǵa tómendetilgen baǵadaǵy ónimin tutynýyna barlyq jaǵdaılar jasaldy.

Jalpy áleýmettik dúkender naryqtan 8-24% tómen baǵadaǵy barlyq áleýmettik mańyzy bar azyq-túliktermen qamtylǵan. Oǵan oblysymyzdaǵy «Molbıt», «BMK», «Kyzyl-Juldyz», «Kókjıek-2030», «Asa damý», «ÁýlıeAta Fenıks», «Hlebnyı dar», «Aksaraı Eksport» sııaqty taýar óndirýshilerdiń ónimderi tikeleı jetkizilýde.

Áleýmettik dúkender qyzymetiniń nátıjesinde jyl basynan beri turaqtandyrý qorynyń 317,4 tonna taýarlary men 201 myń dana taýyq jumyrtqasy ótkerilip, taýar aınalymy 3,7 esege artty (2020 jyly 85 tonna).





Osylaısha kúnnen kúnge áleýmettik dúkenderge degen suranys ta, onyń ishki naryqqa degen yqpaly da artyp keledi. Buryn shaǵyn bir áleýmettik dúńgirshek kúnine 100-150 adamdy qamtyǵan bolsa, qazir bir dúken 400-450 adamǵa qyzmet kórsetedi. Osylaısha áleýmettik dúkenge kelýshiler 3 esege ulǵaıyp otyr.

Odan bólek oblys ákiminiń tapsyrmasymen áleýmettik mańyzy bar taýarlardyń baǵalaryn turaqtandyrý sharalarynyń tıimdiligin arttyrý maqsatynda oblys ákimniń tapsyrmasymen oblysta jáne qala men aýdandyq deńgeıde arnaıy monıtorıngilik toptar quryldy.

Kázirgi tańda atalmysh toptar kúndelikti ishki naryqta úlesi basym iri saýda jelileri men, bólshek saýda nysandaryndaǵy baǵa jaǵdaıy kúndelkiti baqylaýǵa alyndy.





Monıtorıngtiń qorytyndysy boıynsha ishki naryqqa taldaý júrgizilip, baǵalardy negizsiz kóterý faktilerin aldyn alý sharalary, men zerdeleý jumystary kúndelikti júrgiziledi.

Toptardyń quramyna, qoǵamdyq uıymdar, monopolııa men básekelestikke qarsy memlekettik organdardyń ókilderi endi.

Sonymen qatar turaqtandyrý qoryn paıdalaný sharalary kúsheıtilgen baǵytta jumysyn jalǵastyrýda.

Turaqtandyrý qory arqyly jyl basynan beri azyq-túlik baǵalaryn turaqtandyrý úshin 212,6 mln teńgege taýardyń 11 túri boıynsha 1 442 tonna taýar ótkerildi. Onyń ishinde 808 tonna un, 248 tonna kartop, 289 tonna qant, 242 myń dana jumyrtqa, 60 tonna kúnbaǵys maıy, 9 tonna qaraqumyq.

Odan bólek, aldaǵy ýaqytta tutynýshylardyń suranysyn qanaǵattandyrý maqsatynda turaqtandyrý qoryna 2508 tonna taýar jınaqtalsa, onyń 1848 tonnasy forvardtyq kelisimder negizinde jınaqtaldy.

Qordy qalyptastyrýda suranysqa ıe taýarlar, ıaǵnı 1 282 tonna un, 372 tonna qant, 51 tonna qaraqumyq, sondaı-aq, aınalym qarajaty sharty boıynsha 181 tonna kúnbaǵys maıy jetkizildi.

Búgingi kúni turaqtandyrý qoryndaǵy taýarlar, atap aıtqanda qant - 220 teńgeden, jumyrtqa - 27 teńgeden, kúnbaǵys maıy - 560 teńgeden, qaraqumyq - 315 teńgeden arnaıy ashylǵan áleýmettik 25 dúkender men 8 iri saýda oryndaryndaǵy áleýmettik sóreler arqyly turaqty ótkerilýde.

Sonymen qatar, jańadan iske qosylǵan ekinshi tetik - «aınalym shemasy» boıynsha 4 kásipkerlik sýbektilerine 605,0 mln. teńge bólindi. Atap aıtqanda «Baılyq-2014» JK-ne - 245,0 mln. teńge, «Býrnyı sút kompanııasy» JShS-ne - 160,0 mln. teńge, «Kókjıek-2030» JShS-ne - 150,0 mln. teńge jáne «Imperııa» JK-ne - 50,0 mln. teńge berildi.

Qarjylandyrý kelisimi boıynsha atalǵan sýbektilerge, mysaly JK «Baılyq-2014» 1 surypty un, kúrish, tuz, ósimdik maıy men rojkı, «Kókjıek-2030» seriktestigine sút, aıran, sary maı jáne súzbe, al «Býrnyı sút kompanııasy» seriktestigine sút pen sary maı, «Imperııa» JK 1 surypty un, kúrish, tuz, 1 sanatty jumyrtqa, qant, rojkı, qaraqumyq sııaqty taýarlarmen saýda oryndaryn qamtamasyz etý júktelgen. Qazirgi ýaqytta jyldyq kólemi 2 343 tonnany quraıtyn osy 14 áleýmettik taýarǵa tómendetilgen (naryqtan 8-15%) baǵalar bekitilip, oblystaǵy iri saýda jelileri arqyly satylýda.

Budan bólek, aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń qol jetimdiligin qamtamasyz etý maqsatynda Taraz qalasyndaǵy «Grand bazaar» saýda kesheninde oblys ákiminiń tapsyrmasymen aǵymdaǵy jyldyń 23 qańtarynan bastap apta saıyn aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń jármeńkesi uıymdastyrylýda. Jalpy jyl basynan beri 33 jármeńke ótkizilse, onyń 14-i oblystyq, 21-i aýdandyq deńgeıde ótkizildi. Onda jalpy quny 196,5 mln. teńgeni quraıtyn, 776,8 tonna ónimder naryqtan 8-20% tómen baǵadan ótkerildi.

Osynyń nátıjesinde oblystaǵy áleýmettik taýarlardyń, ıaǵnı nan, sút, pııaz, qanttyń baǵasy respýblıka boıynsha eń tómengi deńgeıde bolsa, kúnbaǵys maıy, sary maı, aıran, qus eti tómengi úshtikte. Al, qalǵan taýarlar ortańǵy deńgeıde qalyptasyp otyr.

Qoryta aıtqanda, turǵyndardyń turmys sapasynyń basty faktorlarynyń biri – azyq-túliktiń qoljetimdiligi men sapasyn qamtamasyz etý, baǵanyń turaqtylyǵy men ony tejeý jumystary turaqty baqylaýda.


Joǵary qaraı