Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

Jeke tulǵanyń bankrottyǵy týraly zań máseleni sheshe ala ma

2022 jyldyń 24 mamyr 2022 18:27

NUR-SULTAN. QazAqparat – Sarapshylar elimizde kredıt alǵandar men ony óteı almaı jatqandar sany óskenin aıtyp júr. Bul turǵyda jaqynda Parlament Májilisiniń qaraýyna engizilgen «Qazaqstan Respýblıkasy azamattarynyń tólem qabilettiligin qalpyna keltirý jáne bankrottyǵy týraly» zań jobasynyń ózektiligi artyp otyr.

Atap aıtqanda, qujat jobasynda jeke tulǵanyń bankrottyǵyn rásimdeýdiń úsh joly usynylyp otyr. Bul rette boryshkerlerge qatysty sottan tys bankrot rásimi, azamattardyń tólem qabiletin qalpyna keltirý jáne sot bankrottyǵy qarastyrylǵan

Bıyl naýryz aıynda ótken qoǵamdyq tyńdaýda QR Qarjy mınıstrligi Memlekettik kirister komıteti tóraǵasynyń orynbasary Qaırat Mııatovjeke tulǵalardyń bankrottyǵy týraly zań jobasyna engizilgen sońǵy ózgerister týraly málimet berdi.

«Birinshisi – sottan tys bankrottyq. Bul jol turaqty tabysy joq, boryshyn óteý múmkindiginen aıyrylǵan adamdarǵa arnalǵan. Bankterdiń, mıkrokredıttik uıymnyń, kollektorlardyń aldyndaǵy qaryzdyń kólemi 4 mln 900 teńgeden aspaýy kerek. Bul 1600 aılyq eseptik kórsetkish degen sóz. Resmı tabysy joq, bylaıǵy tabysy otbasynyń ár múshesine shaqqanda eń tómengi kúnkóris kóleminen (36 018 teńge) aspaıtyn azamattar sottan tys bankrottyq rásimdeı alady. Boryshkerdiń atynda múlik bolmaýy kerek jáne qaryz boıynsha banktermen retteý protsedýrasyn júrgizýi kerek. Sottan tys bankrottyqty tek bankter, mıkrokredıttik uıymdar jáne kollektorlyq agenttikter aldyndaǵy qaryz boıynsha qoldanýǵa bolady», - deıdi Q. Mııatov.

Usynylyp otyrǵan zań jobasy boıynsha, sottan tys bankrottyq týraly ótinish «Elektrondyq úkimet» web-portaly arqyly beriledi. Sodan keıin Memlekettik kirister komıtetiniń aqparattyq júıesinde kirister men múliktiń, sondaı-aq sot sheshimderiniń bolýy turǵysynan basqa memlekettik organdardyń derekterimen avtomatty túrde salystyryp tekserý júrgiziledi. Tekserý nátıjeleri boıynsha boryshkerge sottan tys bankrottyqtan bas tartylǵany nemese bastalǵany týraly habarlama jiberiledi. 4,9 mln teńgeden asatyn qaryzdyń barlyq túrleri boıynsha azamattar sot bankrottyǵyn qoldana alady.

Sottan tys bankrottyq rásimdegender tıisti shekteýlerge tap bolatynyn atap ótken jón. Birinshiden, qaryz mindettemeleriniń bári ýaqyty ótken bolyp esepteledi. Boryshkerge qaryz alý boıynsha kelisimder jasaýǵa, kepildik jáne senimgerlik bildirýge tyıym salynady. Emdelý, bilim alý, adam jerleýge qatysty sebepter bolmasa, shetelge shyǵýǵa bolmaıdy.

Sottan tys bankrottyq rásimdelgennen keıin qaryz bergen bank, mıkrokredıt uıymy nemese kollektorlyq agenttik boryshkerden qaryzdy óteýdi talap ete almaıdy. Sondaı-aq, boryshpen birge esepteletin aıyppuldar men ósimpuldardyń bári toqtatylady.

Qaırat Mııatovtyń sózine qaraǵanda, boryshyn óteı almaǵany úshin sot arqyly bankrottyq rásimdegen azamattar árbir áreketin qarjylyq basqarýshylardyń nusqaýymen jasaıdy.

«Sot arqyly bankrottyqty qarjylyq basqarýshylar rásimdeıdi. Bul korporatıvtik bankrottyqty rásimdeý tásiline uqsas. Qarjylyq basqarýshylar quramyna bankrot ákimshileri, kásibı esepshiler, zańger keńesshiler, aýdıtorlar men advokattar kiredi. Sot arqyly bankrottyqty rásimdeý kezinde qarjylyq basqarýshylar kredıtordyń talaptarynan tizim jasap, boryshkerdiń ıeligindegi múlikter týraly aqparat jınaıdy. Osydan keıin múlikterdi túgendep, baǵasyn eseptep shyǵarady. Sol derekterdiń negizinde boryshkerdiń qarjylyq jaǵdaıyn esepke ala otyryp qorytyndy shyǵarady», - dedi komıtet ókili.

Onyń aıtýynsha, sot arqyly bankrottyq rásimdegender de sottan tys bankrottyq rásimdegen azamattar sııaqty shekteýlerge jolyǵady.

«Olarǵa qaryz alý boıynsha kelisimder jasaýǵa, shetelge shyǵýǵa tyıym salynady. Al kredıtorlarǵa boryshkerdiń bank shottarynan aqsha óndirip alýǵa, múlikti óndirip alýǵa joldaýǵa, aıyppul, ósimpuldar esepteýge tyıym salynady. Boryshkerdiń múlkine qatysty sot jáne ózge organdardyń sot arqyly bankrottyq rásimdegenge deıin shyǵarǵan sheshimderiniń bári toqtatylady», - dedi Qaırat Mııatov.

Sonymen qatar, tólem qabiletin qalpyna keltirý dep atalatyn jeke tulǵa bankrottyǵynyń úshinshi joly boryshkerge sot arqyly qaryzdy tóleý boıynsha shegerimder berýdi kózdeıdi.

Ol úshin tólem qabiletin qalpyna keltirý josparyn ázirleý kerek. Bul jospar qarjylyq basqarýshynyń atsalysýy arqyly ázirlenedi. Josparǵa kredıtor men boryshkerdiń ekeýi de kelisim berýi qajet. Boryshkerdiń múlkin satý sııaqty sharalardyń bári tek osy josparǵa engen jaǵdaıda ǵana iske asady. Josparǵa kirmegen sharalardyń bári qaryzdy qaıtarý úshin qoldanylmaıdy.

6,2 mln adamnyń nesıesi bar

Qazaqstanda 1 mıllıonnan astam adamnyń moınynda problemaly borysh bar. Biraq onyń bári jeke tulǵanyń bankrottyǵyn rásimdeıdi degen sóz emes. Óıtkeni bankrottyq rásimdeýdiń de saldary bolatyny túsinikti. Bankrottyq rásimdegen boryshker 5 jyl kóleminde bankter men mıkrokredıttik uıymdardan qaryz ala almaıdy. Tıisti merzimde shetelge shyǵýǵa tyıym salynady. Bul tyıymǵa shetelde emdelý, bilim alý, týysqanyn jerleý rásimine qatysý jáne jumysqa ornalasý sebepteri kirmeıdi. Bul sebepter bolǵan jaǵdaıda tıisti qujattardy kórsetý kerek bolady. Ekinshi ret bankrottyq rásimdeý úshin aldyńǵy bankrottyqtan keıin 7 jyl ýaqyt ótýi kerek. Zań jobasynda osyndaı negizgi bazalyq qaǵıdattar engizilgen.

QR Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń tóraǵasy Mádına Ábilqasymovanyń málimetinshe, 6,2 mln qazaqstandyqtyń bankte kredıti bar.

«Banktiń teńgeriminde turǵan problemaly qaryz alýshylar bar, sonymen qatar balanstan tys osyndaı qaryzdar tirkelgen. Biz tıisti esepteýler júrgizip, osyndaı problemaly qaryz alýshylardyń jalpy sanyn anyqtadyq. Eger barsha bank pen mıkroqarjy uıymyn, sondaı-aq bankterdiń kollektorlarǵa satqan qaryzdaryn qamtysaq, onda 1,5 mln-ǵa jýyq qaryz alýshynyń problemaly nesıesi bar», - dedi ol. Agenttik basshysy bankterdiń balansynda 430 myńǵa jýyq problemaly nesıe tirkelgenin aıtty. Al qalǵany mıkroqarjy uıymdary men bankterdiń balanstan tys tiziminde qamtylǵan.

Sarapshylar ne deıdi?

GSB UIB bıznesti taldaý ortalyǵynyń dırektory, ekonomıst Maqsat Halyq atalǵan zańnyń qabyldanýy problemany tolyq sheshedi dep oılamaıdy.

«Degenmen biraz qordalanǵan máseleniń basyn qaıyrady dep úmittenemin. Óıtkeni birden barsha problemany sheship tastaý múmkin emes. Qazir talqylanyp jatqan zań jobasynyń aıasyndaǵy biraz usynystar kóńilden shyǵyp otyr. Osy oraıda jeke tulǵanyń sotqa barmastan óziniń bankrot dep tanýyna múmkindik berýge qatysty. Tabysynan aıyryl, qaryzy kóbeıip jatsa jáne osyny óteýge múmkin bolmasa, soǵan tıisti anyqtama qujattaryn jetkizedi de, bankrot dep taný qadamdary qarastyrylǵan. Sonymen qatar, jalǵyz baspanasyna tıispeýge baılanysty usynystar aıtylyp jatar. Árıne, osy ustanymdy qoldaımyn, ıaǵnı jalǵyz baspanany tartyp alýǵa bolmaıdy. Biraq osy jolǵy zań jobasynda bul usynys qoldaý tappaıtyn sııaqty. Keıinirek bul taqyryp qaıta qaralýy da yqtımal. Bul turǵyda mamandar osy usynys kúshine ense, aldaǵy ýaqytta bankter nesıe bermeı qoıady degen pikir aıtyp jatyr. Degenmen bul másele aldaǵy ýaqytta qaralýy kerek dep esepteımin», - dedi M. Halyq

Onyń paıymynsha, bizdegi sııaqty bankterdiń paıyzy joǵary nesıeleri oılanatyn jaǵdaı. Olardyń kóbi tutynýshylyq nesıege tıesili. Jeńildetilgen tártipte nemese memlekettik baǵdarlamamen alynǵan qaryzdyń úlesi óte az. Nesıeniń basym bóligi naryqtyq baǵadan joǵary deńgeıde alynǵan, ıaǵnı halyqty odan ári qanaıtyn, halyqtyń jaǵdaıyn qıyndata túsetin paıyzdyq mólsherleme bar. Sondyqtan mundaı nesıeler úlesiniń kóbeıip ketkeni ókinishti.

«Problemaly nesıesi bar adamdardyń máselesine toqtalsaq, atalǵan zań jobasy qabyldansa, bankter zardap shegetin bolady. Degenmen, arnaıy osyndaı zań bolsa, zańnama aıasynda memleket óz azamattaryn qorǵaı alady. Qazirgi kezde sot oryndaýshylary men kollektor uıymdarynyń qysymyna tap bolǵan adamdar barshylyq. Osyndaı qıyn jaǵdaıda adamdardy kim qorǵaıdy? Mundaı problemasy bar adamdardyń negizgi bóligi nesıesin ádeıe tólemeı júrgender emes, olar ómirdiń qıyn jaǵdaıyna tap bolǵandar. Sondyqtan shyn máninde tabysynan aıyrylǵandardy bankrot dep tanyp, nesıeden bosatýdyń zańdy bir joldary kerek. Alaıda problemaly nesıesi bar adamdardyń máselesin birden sheship tastaıdy dep aıtý qıyndaý. Zań jobasyn talqylaýǵa jan-jaqtan túrli salanyń mamandary tartylǵan. Bank ókilderi de bar. Birjaqty bolyp sheshile qoıady dep aıtý qıyn. Meniń oıymsha, bul zań qabyldansa, onyń ózi úlken jetistik. Qujat qabyldanǵan kezde, biraz bank shyǵynǵa ushyraıtyn bolyp tur. Ekinshiden, nesıesin jaba almaı júrgen biraz adam aýyrtpalyqtan jeńildeıtin bolady», - deıdi ekonomıst.

Sonymen qatar ol bankrottyq týraly zań qabyldansa, halyqtyń áleýmettik jaǵdaıy kóterilgenshe bankter nesıe berýdi qysqartýy múmkin ekenin aıtty. Halyqtyń tabysy jaqsarǵanda, bankter nesıe bólý baǵytynda belsendi bolýy múmkin. Adamdardyń birazynyń tólem jasaýǵa múmkindiginiń bolmaýynan bankrot jarııalansa, biraz bankter qosymsha táýekeldi sezinedi. Sondyqtan olar ońdy-soldy nesıe berýdi tejeıdi. Bul rette keıbir adamdardyń nesıe alýyna shekteý bolýy yqtımal.

«Áleýmettik jaǵynan osal top múldem nesıe ala almaıdy. Al mıkroqarjylyq uıymdardyń arasynda zańsyz jumys istep turǵandar da bar. Bul uıymdardy ókiletti organdar moratorıı aıasynda teksere almaı tur. Osyny paıdalanyp, zańsyz áreketter jasap jatqandar bar. Azamattarymyz aldanyp qalsa da, sol joǵary paıyzben alǵan nesıelerin ótep jatyr. Shyn máninde, nesıe bergen uıymdarda lıtsenzııasy da bolmaýy yqtımal. Atap aıtqanda, halqymyzdyń qarjylyq saýattylyǵy bolýy mańyzdy. Nesıe beretin uıymdardyń qanshalyqty zańdy jumys istep turǵanyn árbir adam ajyrata alýy kerek. Ár adam óz quqyǵyn bilse, saýatyn kóterse, qarjy salasynda durys sheshimder qabyldaýǵa qaýqarly bolady. Bul turǵyda memleket banrottyq týraly zańdy qabyldaýmen qatar, jappaı qarjy saýattylyǵyn arttyrý boıynsha baǵdarlama ázirlegeni durys edi. Osy oraıda mektep oqýshylaryna arnaıy pándi durys júrgizgeni abzal, ıaǵnı salanyń bilikti mamany oqytýy kerek. Bul qadamdar arqyly alaıaqtardyń áreketterine tosqaýyl qoıý múmkindigi artady», - dedi Maqsat Halyq.

QR Prezıdenti janyndaǵy Qazaqstannyń strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri, ekonomıka ǵylymdarynyń doktory Vıacheslav Dodonovqazirgi jaǵdaıda atalǵan zań jobasy óte ózekti ekenin alǵa tartyp otyr.

«Bul problema birazdan beri talqylanyp keledi. Bul salanyń mamandary tıisti zań kerek ekenin jıi aıtyp júrgenin bilemiz. Qaryzyn jaba almaı júrgen adamdar shyn máninde qıyn jaǵdaıǵa tap bolatynyn da kórip júrmiz. Qarapaıym adamdar múlkinen, jalǵyz baspanasynan da aıyrylyp jatatyny ókinishti. Sondyqtan bul máselelerdi sheship, retke keltirý mańyzdy boldy. Jeke adamdardyń bankrottyǵy ınstıtýty osy máselelerdi sheshýge baǵyttalǵan. Nesıe bergender zańnama aıasynda bul adamdardyń qaryzy boıynsha talaptaryn toqtatady. Óz kezeginde qarapaıym adamdarǵa zań turǵysynda qoldaý jasalady, olar múlkin saqtap qala alady. Al kredıtorlar zań boıynsha ótelmegen qaryzdardy shyǵynǵa jatqyzyp, óshiredi. Osy arqyly bul bereshek qarajat somasy uıymnyń qarjy teńgeriminde bolmaıdy», - dedi V. Dodonov.


Joǵary qaraı