Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Jergilikti ózin-ózi basqarý reformasy: Óńirlerdiń damýy úshin múmkindik jasalady

2021 jyldyń 18 tamyz 2021 12:51

NUR-SULTAN. QazAqparat - Jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý tujyrymdamasynyń mańyzy nede? Bul baǵytta iske asyrylatyn qadamdar qandaı nátıje beredi ?. Osy turǵyda «QazAqparat» agenttigine sala sarapshylary ózderiniń pikirin aıtyp bergen bolatyn.

«Ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýty» óńirlik zertteýler ortalyǵynyń dırektory Qaısar Nyǵmetovtyń paıymynsha,

jergilikti mańyzdaǵy máseleler boıynsha sheshim qabyldaý protsesine azamattardy tartý – mańyzdy maqsat. Qazirgi kezde aýmaqtaǵy basqarý jaǵdaılary turǵyndardyń pikirin elemesten iske asyrylatyny jıi kezdesedi. ıAǵnı jergilikti bıliktiń ashyqtyǵy men eseptiligi ustanymy keı kezde oryndalmaıtynyn baıqaýǵa bolady. Damyǵan jergilikti ózin-ózi basqarý turǵysynda azamattar ómir súrý sapasyn arttyrýǵa yqpal etetin sheshimderdi ózderi tańdaıdy.

«Jergilikti ózin-ózi basqarý reformasynan qandaı ekonomıkalyq nátıje kútýge bolady? Birinshi kezekte ol aýyldyq okrýgter deńgeıinde ekonomıkalyq bazany qamtamasyz etýge baılanysty bolady. Osy oraıda qazirgi túsimder jáne olarǵa birqatar salyq pen tólemnen qosymsha qarajatty berý esebinen eskeriledi. Atap aıtqanda, 2019 jyly shaǵyn jáne orta bıznesten túsetin korporatıvti tabys salyǵynan túsimderdi respýblıkalyq bıýdjetten jergilikti bıýdjetke berý sheshimi qabyldandy. 2020 jyldyń qorytyndysy boıynsha COVID-19 pandemııasy saldarynan óńirlerde ekonomıkalyq belsendilik tómendegenine qaramastan, byltyr jergilikti bıýdjetterge atalǵan korporatıvti tabys salyǵy 482 mlrd teńge shamasynda jınaldy. Josparda 386 mlrd teńge eskerilgen edi nemese 25 paıyz shamasynda ósim boldy. Aýdandar men aýyldyq okrýgterdi yntalandyrýdan ajyratpas úshin jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý tujyrymdamasy jobasynda oblys, aýdan jáne aýyl arasynda ShOB-tan korporatıvti tabys salyǵyn bólý shamasyn reglamentteý qarastyrylǵan», - dedi sarapshy.

Osy oraıda ol jergilikti ózin-ózi basqarýdyń kiris bazasyn ary qaraı keńeıtý úshin 2022 jyly bıýdjettiń tórtinshi deńgeıine birqatar salyq pen tólemdi berý josparlanyp otyrǵanyn naqtylady. Bul rette biryńǵaı jer salyǵy, jer telimin paıdalanǵany úshin tólem, jer ýchaskesin satýdan bolǵan túsimder qarastyrylǵan. Al 2024 jyly sý resýrstaryn paıdalanǵany úshin tólemderdi, qyzmettiń jeke túrlerimen aınalysý quqyǵy úshin lıtsenzııalyq alymdy berý jalǵasady.

Endi jergilikti ózin-ózi basqarý organdary eldi mekenderde ómir súrýde sapaly qyzmetterdi qamtamasyz etý úshin qarjylyq resýrstarmen bekitilgen quzyret pen tetikterge ıe bolady. Jeke tabystarynan kelgen qarajat aýyldyq okrýgti damytýǵa jáne jergilikti mańyzdaǵy máselelerdi sheshýge baǵyttalady.

Aýyldyq okrýgter salyq bazasyn arttyrý esebinen aýyldyq okrýgterdiń óz-ózine jetkiliktigi, ıaǵnı tabystyń jalpy kóleminen jeke kirisiniń úlesi ortasha eseppen 2025 jyly 35 paıyzǵa jetedi dep josparlanǵan.

Sonymen qatar Qaısar Nyǵmetov ákimderdi tikeleı saılaýdyń basymdyǵy nede ekenin túsindirdi. Bul reformanyń maqsaty – halyqqa jergilikti bılik qyzmetiniń ashyqtyǵy men eseptiligin qamtamasyz etetin tıisti júıeni qurý.

Osy turǵyda eldi meken turǵyndary ákimderdi tikeleı saılaý múmkindigine ıe bolyp otyr. Óz kezeginde saılanǵan ákim atqarylǵan jumys úshin halyq aldynda esep beredi. Osy oraıda ákimderdi tikeleı saılaý azamattyq qoǵamdy damytýda, jergilikti deńgeıde demokratııany ilgeriletýge tyń serpin berýi tıis. Adamdar ózderiniń ózekti máselelerin sheshýge tikeleı jumyldyrylady.

Sonymen qatar, bıýdjet ári jergilikti ózin-ózi basqarý qarajaty esebinen júrgizilgen jumystarǵa, qarjyny ıgerýdegi tıimdilikke monıtorıng jirgizilip, aýyldyq okrýg ákimshiligi qyzmeti týraly ákim esebi tyńdalady. Budan bólek, revızııalyq komıssııalar josparly ári jospardan tys tekserýlerdi ótinim negizinde júrgizedi.

Sarapshy jergilikti ózin-ózi basqarýǵa jumyldyrý taqyrybyna da toqtaldy.

«Azamattardyń belsendigi - jergilikti ózin-ózi basqarý organdary qyzmeti tıimdiliginiń birinshi kezektegi talaby bolyp otyr. Memlekettik organdar, onyń ishinde jergilikti ózin-ózi basqarý organdary halyqpen keri baılanystyń zamanaýı tetikterin tıimdi paıdalanýdy úırenýi kerek. Turǵyndar aldynda aýyl ákiminiń ashyqtyǵy men eseptiligi deńgeıin arttyrý boıynsha sharalar qabyldaý qajettigi bar. Sheshim qabyldaýǵa turǵyndardy jumyldyrý basqarý sapasyn ózgertýi tıis, sondaı-aq azamattyq belsendikti arttyryp, atalǵan organdar qyzmetiniń ashyqtyǵyn kórsetedi. Jergilikti bıýdjetterdi bekitý protsesine baqylaýdy kúsheıtý boıynsha sharalar qabyldanady», - dedi ol.

Jergilikti ózin-ózi basqarý reformasy men óńirler úshin jańa múmkindikter

QR Prezıdenti jańyndaǵy Qazaqstan strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń Áleýmettik-saıası zertteýler bóliminiń basshysy Indıra Rystınanyń aıtýynsha, 2025 jylǵa deıingi Jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý tujyrymdamasynyń jobasy el aımaqtarynyń ekonomıkalyq jáne áleýmettik damýynyń strategııalyq mindetterin, sondaı-aq turǵyndardyń jáne jalpy memlekettiń múddesin eskere otyryp ázirlendi.

«Joba aıasynda jergilikti ózin-ózi basqarý júıesiniń tıimdiligin odan ári jetildirýge jáne arttyrýǵa baǵyttalǵan jańa tásilder eńgizildi. Jergilikti ózin-ózi basqarýdyń jańa modeli bes negizgi prıntsıp negizinde qalyptasatyn bolady: azamattardyń sheshim qabyldaý protsesine qatysýy; jergilikti ózin-ózi basqarý organdaryn saılaý; uıymdyq, ekonomıkalyq jáne qarjylyq máselelerdi sheshýde jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynyń derbestigi; memlekettik organdar men jergilikti ózin-ózi basqarý qyzmetiniń naqty fýnktsıonaldyq shekarasy; jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynyń turǵyndar aldyndaǵy ashyqtyǵy men eseptiligi. Atalǵan kontseptsııanyń júzege asyrylýy aýyl ákimderiniń saılanbaly bolýynan bastaý aldy. Bul saıası úderistiń basty maqsaty azamattardy memlekettik basqarý men jergilikti sheshimder qabyldaýǵa belsendi tartý bolatyn. ıAǵnı, azamattar óziniń belsendi saılaý quqyǵyn paıdalanyp, aýyl ákimin saılaý arqyly óz aımaǵynyń saıası, ekonomıkalyq jáne áleýmettik damýyna áser ete alýy. Sonymen qatar osy ózgeristerdi júzege asyra alatyn úmitkerlerdiń báseń saılaý quqyǵynyń negizinde ózin-ózi nemese partııa atynan úmitker bolyp usynylýy da múmkin. Aýyl ákimderiniń saılaýynan bastalǵan saıası reformalar 2024 jyly alǵash ret aýdan ákimderiniń saılaýymen jalǵasatyn bolady», - dedi I. Rystına.

Onyń sózine qaraǵanda, azamattyq belsendilikti yntalandyrý úshin jergilikti deńgeıdegi máseleler boıynsha turǵyndardyń sheshim qabyldaýǵa tikeleı qatysýy qarastyrylǵan. Atap aıtqanda, bul eldi mekenderdiń mártebesin, ataýy men shekarasyn ózgertý, jergilikti qoǵamdastyqtyń birinshi kezektegi mindetterin anyqtaý máseleleri jatady. Aýyldyń ókildi organy - «Keńes» qurylady. Keńeske jergilikti qoǵamdastyqty damytý jospary men bıýdjetin oryndaýdy bekitý jáne baqylaý, aýyldyq deńgeıdegi salyq mólsherlemeleriniń kólemin retteý, sondaı-aq aýyldardy abattandyrý máseleleri boıynsha ókilettikter beriledi.

QR Prezıdenti jańyndaǵy Qazaqstan strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń Áleýmettik-saıası zertteýler bóliminiń jetekshi ǵylymı qyzmetkeri Ermek Toqtarov jergilikti ózin-ózi basqarýdy odan ári reformalaýdyń tujyrymdamalyq negizderin ázirleý qajettiligi ortalyqsyzdandyrý qısynynan týyndaǵanyn alǵa tartyp otyr.

«Jergilikti memlekettik jáne ózin-ózi basqarý organdarynyń tıimdiligi pen utqyrlyqyǵyn arttyrý úshin qosymsha ókilettikterge muqtaj. Ol úshin aýdandyq mańyzy bar qalalardyń, kentterdiń, aýyldardyń jáne aýyldyq okrýgterdiń ákimderin tikeleı saılaýǵa kóshý júzege asyryldy, al 2024 jyldan bastap aýdan ákimderiniń saılaýy ótkiziledi. Bul azamattardy jergilikti memlekettik basqarý organdaryn qalyptastyrý protsesine tartýǵa múmkindik beredi. Sondaı-aq qabyldanǵan reformalar jergilikti memlekettik jáne ózin-ózi basqarý organdary arasyndaǵy ókilettikter men fýnktsııalardy ajyratýǵa yqpal etetin bolady. Reformany iske asyrýdyń arqasynda azamattyq qoǵamnyń derbestigi artady, jergilikti qoǵamdastyqtardyń belsendi ókilderi úshin eldi mekendi abattandyrý boıynsha óz ıdeıalaryn iske asyrýǵa múmkindikter týǵyzady. Memleket árbir azamat sheshim qabyldaý protsesine qatysa alýy úshin, osy reforma arqyly eldi mekendegi ómir sapasyna jaýapkershiliktiń bir bóligin ózine alýy úshin jergilikti ózin-ózi basqarý organdaryna keń quqyqtar beredi. Jergilikti ózin-ózi basqarý reformasy - bul jergilikti máselelerdi sheshýdiń joly ǵana emes, bul óńirlerdiń odan ári ósýi men damýy úshin múmkindikter jasaý», - dedi E. Toqtarov.

Jergilikti jerlerde basqarýdyń derbestigin nyǵaıtý jónindegi sharalar keshenine tórtinshi deńgeıdegi bıýdjetterdi qalyptastyrý da jatady. Jergilikti ózin-ózi basqarýdy óz eldi mekeniniń ózekti máselelerin sheshý úshin resýrstarmen qamtamasyz etý mańyzdy. Bul úshin jergilikti ózin-ózi basqarý ákimshiliginiń qaramaǵyna aktıvter, kommýnaldyq múlik jáne tıisinshe olardy jergilikti qoǵamdastyqtyń múddesi úshin ıelik etý quqyǵy beriletin bolady. Salyq túsimderinen alynǵan qarajat jergilikti qoǵamdastyq ókilderi qabyldaıtyn aýmaqtyq damý josparlaryn iske asyrýǵa jumsalady.

«Osylaısha, jergilikti memlekettik basqarý jáne ózin-ózi basqarý eldi mekenniń naqty ekonomıkalyq áleýetine súıene otyryp, ózekti máselelerdi jedel sheshýge múmkindik beretin qarjy quralyna ıe bolady. Sonymen qatar, barlyq qurylǵan aktıvter olardyń ıeliginde bolady jáne alynǵan resýrstardy jerlerdegi naqty jobalarǵa derbes jiberýge bolady degen úmitpen ony damyta alady.

Tujyrymdama ókildi organnyń fýnktsııalaryn atqaratyn saılanbaly Keńes organyn qurýdy kózdeıdi. Keńes jergilikti ózin-ózi basqarý bıýdjetterin bekitedi, onyń oryndalýyn baqylaıdy, sondaı-aq salyqtar men tólemderdiń stavkalaryn retteıdi. Tıisinshe, tórtinshi deńgeıdegi bıýdjetterge qosymsha tolyqtyrý kózderi qajet bolady. Búgingi kúni menshikti kirister bıýdjettiń osy deńgeıindegi shyǵystardyń 13,4% - yn ǵana jabady. Jergilikti ózin-ózi basqarýdyń kiris bazasy 7 salyqpen jáne tólemmen tolyqtyrylady, onyń ishinde biryńǵaı jer salyǵy, jer ýchaskelerin paıdalanǵany úshin tólem, jer ýchaskelerin satýdan keletin túsimder jáne basqalar», - deıdi sarapshy.

Keleshekte jergilikti ózin-ózi basqarý organdary óńirdiń áleýeti men erekshelikterine súıene otyryp, óziniń ekonomıkalyq derbestigin nyǵaıtatyn bolady.


Joǵary qaraı